Veerenni on kerkimas uus kvartal, mis muudab oma uute tänavate, sisehoovide ning parkidega kogu piirkonna ilmet.
„Selle arenduse valmimisel on pikk eellugu,“ räägib arhitekt Johann-Aksel Tarbe. „Esimesele arendajale loodud tööprojektide variandid ehitusse ei läinudki. Ent kui arendusõiguse ostis Merko Eesti AS, läks kasutusse paljugi esmasele arhitektuurikonkursile loodust. Eesmärk oli luua uus ja omanäoline linnarajoon, mis selgelt teistest uusarendustest eristuks.“
Uued hooned sulanduvad arhitektuuriselt vana Veerenni kvartali hoonestusse: „Uutes 3-kordsetes linnavillades on samuti keskel kivitrepikoda ja ülejäänud hooneosas mängitakse fassaadil teiste materjalidega. Sarnane rütm liigub 3-kordsetelt hoonetelt edasi 4- ja 6-kordsetele majadele, nii tekib loogiline tervik, mis on omanäoline, ent selges seoses olemasolevaga.“
Uus-Veerenni arenduse esimeses etapis kerkivate majade puhul kombineeritakse traditsioonilist viilkatusega hoonetüüpi ja tänapäevaseid lahendusi, eelistatud on kvaliteetsed väärikad materjalid – tellis, klaas ning teras. Arendusele lisab veetlust oskuslikult kujundatud aia-ala, kust ei puudu paviljonid ja grillinurgad – mõte, mis pandi OÜ KINO maastikuarhitektide poolt idanema Tartus asuva Aparaaditehase sisehoovi lahendusest inspireerituna.
Hetkel kerkivates 3-korruselistes hoonetes on iga pere kasutuses 120-ruutmeetrine korrus. „Igas korteris on rõdu, saun, alumistel korrustel ka avatud terrass,“ kirjeldab Johann-Aksel Tarbe. „Lisaks on korterites targa kodu lahendused. Teravdatud tähelepanu pöörasime heliisolatsioonile – naabrite tehnosüsteemidest neis kodudes osa ei saa.“
Arendus valmib etapiviisi
Arenduse järgmistes etappides on valmimas ka väiksemate ruutmeetritega kodud: „Esimene etapp peaks valmima aasta lõpuks, teise etapi ehitusluba hetkel ootame ja ka kolmas etapp on minemas töösse, eskiis on hetkel linnas läbivaatamisel,“ räägib Tarbe hetkeseisust. „Erinevates etappides areneb ka hoonete väljanägemine, majad muutuvad üha kaasaegsemaks ja modernsemaks.
Olulisena toovad tegijad välja ka parkimiskorralduse: et Uus-Veerenni asumis maapealset parkimist ei tule, sai selgeks juba detailplaneeringuga. Keldrikorrusele planeeriti lisaks korterite panipaigad ja jalgrataste hoiukohad. Ratastele mõeldes on loodud ka kaks nn hooldusjaama – kohta, kus saab rehve pumbata, ratast puhastada või vajadusel kergelt remontida. Samuti märgitakse ära jalgrataste ja autode liikumisalad, mis on õnnetuste vältimiseks selgelt eraldatud.
Illustratsioonid Merko Eesti AS:
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita suvi 2019 numbris
