Kanepibetoon on kerge, soojapidav, keskkonnasõbralik, hästi käsitletav ja töödeldav, selle tööstusliku tootmisega saaks meil alustada juba 2–3 aasta pärast, kinnitab ehitusteadlane Priit Willbach.
Kanepibetoon on kasutusel üle maailma paljudes riikides hoonete ehitamisel, sest sellel on väga head soojapidavuse näitajad, niiskuse sidumise ja reguleerimise võime, piisavad tugevuslikud omadused. Kanepibetooni, paljudes maades hempcrete nime all tuntud materjali valmistatakse kustutatud lubjast ja puzzolaantsemendist, millele on lisatud täiteainena tööstusliku kanepitaime varreosa peenestatud laastud ning mitmeid materjali omadusi parandavaid lisandeid.
Prantsusmaal, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Hollandis ja Kanadas, kui nimetada suuremaid kasutajaid, on see materjal leidmas endale üha enam rakendust. Põhjusi on palju: kuna kanepibetooni on lihtne valmistada, tehakse kanepilisandiga betoonist peamiselt plokke, ehitusplaati, erinevaid soojustusvillasid, kanepitsementi ja kanepikrohvi. Materjal on väiksemate ehitiste jaoks piisavalt tugev ka konstruktsioonielementidena, need sobivad hästi puidust elementmajade soojustamiseks.
Paljutõotav tulevik
Kanepibetooni võimaluste uurimise ning ka tootmisvõimaluste ettevalmistamisega Eestis juba mitu aastat tegelnud ehitusinseneri kutsega tehnikadoktor Priit Willbach, räägib kanepist kui väga suure potentsiaaliga ehitusmaterjali toormest: „Kõik need omadused on kanepibetoonil tõepoolest olemas, näitavad Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi laboris käimas olevad ning peagi lõppevad katsed.“
2016. aastal otsustas Euroopa Liit, et kanepi kasvatamine on lubatav, kui selle tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3 protsenti. Praegu kasvatatakse meil kanepit 7000 hektaril seemnete saamiseks, väga hinnalist kanepikiudu, millest saaks toota kangaid ning näiteks ka köisi, ei kasutata. Pärast seemnete lõikamist küntakse meil taimed maasse, sinna läheb nii kiudaine kui betoonilisandiks hästi sobiv kanepiluu. Kanepiluu moodustab selle, enam kui kahemeetriseks kasvava taime põhiosa, mis seni on jäänud täiesti kasutamata. Seda kõrvalsaadust jääb tööstuslikus kiutootmises tootmisjäägina üle suurtes kogustes, seega sisuliselt tasuta.“
Eesti esimene kanepimaja
Harjumaal asub vaba aja veetmise sihtkohana tuntud Vembu-Tembumaa. See Kurtnas tegutsev asutus on kerkinud üleaedseks Tammesalu talule, kus ettevõtja Aido Kõva ehitab Eesti esimest kanepibetoonist maja.
Kaunisse jõekääru kerkiv kämpinguhoone on juba katuse all, selle siseseinad on kanepibetooni plokkidest, väliste elementseinte soojustuseks on aga kasutatud käsitsi paigaldatud kanepibetooni segu.
„Juhtus see nii, et Priit Willbachi ettevõte Kanepibetoon OÜ tellis meie ettevõttelt labori jaoks proovikehade ja katseseinte valmistamise,“ meenutab Tammesalu peremees Aido Kõva. „Tegime neid siinsamas Kurtnas ühes tootmishoones. Materjal tundus nii käepärane kasutada, et mul tekkis mõte – miks piirduda ainult nende plokkidega – naeruväärt, teeme rohkem. Nii saigi meie kavandatavast majast üks suur katsekeha.
Mõeldud-tehtud. Kui keegi tahab uudistada, tulgu kohale. Peab ütlema, et selle materjali väiksemates kogustes, lausa kodustes oludes valmistamine on äärmiselt lihtne, vaja on vaid segumasinat. Seinapaneelidesse paigaldamine oli kivivilla paigaldamisest lihtsamgi, seda kerget betooni saab labidaga panna ja pole vajadust eraldi veel tihendada. Ja väikeplokkidest on ka vaheseinu üles laduda väga hõlbus.“
Kanepibetoon on taaskasutatav
Priit Willbach lisab: „Kuna kanepiluu seob hästi niiskust, siis on betooni esmane kõvastusaeg pikem – ca 60 tundi, aga samas see lisand tagab ruumide hea sisekliima. Meil on mitu retsepti valmis, komponendid on lihtsad: CO2-vaba tsement, vesi, kustutatud lubi, põlevkivi CFB tuhk ning kõvastumise kiirendamiseks vesiklaas – kõik kohalikud toormed-maavarad. Ning peenestatud kanepiluu, mõõdus 5–20 mm. Meie põlevkivituha baasil tehtav kanepibetooni CO2 emissioon on negatiivne: see seob ja salvestab süsihappegaasi 230–280 kg m3 kohta. Samas enamikel ehitusmaterjalidel on emissioon positiivne. Ja veel: kanepibetoon on taaskasutatav.“
„Tallinna Tehnikaülikoolis on selle materjali uurimine veel käimas, valmis tulemusi on oodata umbes kuu jooksul,“ lisab omalt poolt tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant ja nooremteadur Mattias Põldaru. Ta on tulnud Kurtnasse uudistama, kuidas suure katsekehaga asjad edenevad. „Materjal on küllalt tugev, hea niiskuseimavusega ning väga suure soojapidavusega. Lisaboonusena on see materjal ka väga hea heliisolaator. Need omadused teevad sellest suurepärase ehitusmaterjali. Seda saab kasutada nii siseseintes, kus niiskuse siduvuse omadused ja hea heliisolatsioon on ju väga olulised, aga ka suurepärase välisseinte materjalina. Pole vaja hulganisti kihte – aurutõkkeid, tuuletõkkeid, soojustuskihte jne, välisseinas ja loomulikult ka siseseintes saab soovi korral lihtsalt üle krohvida, muud viimistlust polegi vaja.“
Kanep sobib meie põldudele
„Kanepi tootmiseks on meil Eestis suurepärased tingimused: kliima on sobilik, saagikus suur. Kanep ise on väga kliimasõbralik taim, suuremat süsinikusidujat on raske leida. Kasvamisel toodab hapnikku neli korda rohkem kui mets,“ kiidab Priit Willbach meil varem traditsiooniliselt kiudaine tootmiseks kasutatud kultuurtaime. „Kanepi headeks omadusteks põllumajanduse vaates on tema kiire kasvamine, kasvuaeg on vaid neli kuud. Ja see, et ta parandab oluliselt mulla viljakust. Sobib kasvatada ka madalsoo mullastikuga maadel.“
„Meil on praegu kasutusest väljas tugevalt üle 100 000 hektari looduslikke rohumaid, mis selle taime kasvatamiseks suurepäraselt sobiks,“ tutvustab Willbach üleni kliimarohelise taime perspektiive.
„Kanepist saab muide mitut toorainet: seemneid kasutatakse mitmel moel nii õli kui ka valgu tootmiseks, loomasöödaks, inimtoidu komponentidena. Kanepivarsi meil praegu üldse ei kasutata, neist saaks kõrgelt hinnatud pikakiulist kanepikiudu, varsi saab kasutada ehitusmaterjalide tootmiseks ja energeetikas biomassina. Meie huvi on suure osa taime massist moodustav taime põhikonstruktsiooni moodustav kanepiluu.
Praegu kasvatatakse meil seemnete tootmise eesmärgil kanepit 7000 hektaril. Kombainiga lõigatakse küpseid seemneid sisaldav latv maha, ülejäänu on kombeks maasse künda. Samas – kui jätta need taimed talveks põllule laagerdama, leonduma, peenem termin on frost retting, siis edasi saab need kevadel, taas lõikuriga maha lõigata. Kanepiluu eraldub dekorteerimismasinaga töötlemisel hõlpsasti, jääb vaid see peenestada. Põllule saab aga uue kultuuri külvata, kasvõi uuesti kanepit. Teadmiseks – kanep on suure tootlikkusega ega vaja väetamist.“
Mõtteviise on vaja muuta
Varem ka poliitikuna ja õppejõuna, samuti ehitusinsenerina tegutsenud ettevõtja, kanepibetooni uurimiseks ja edendamiseks asutatud Kanepibetooni OÜ juht Priit Willbach räägib, et sel kohalikul toorainel põhineval ehitusmaterjalil on küll suur kasutuspotentsiaal, samas aga seisab veel tükk tööd ees selle laiemaks populariseerimiseks.
„Peamine on ikka mõtteviisi muutus,“ märgib ta. „Suurtootmise, skaleerimise jaoks ei piisa vaid headest laboritulemustest. Hoopis raskem on muuta sissekujunenud hoiakuid, väljakujunenud harjumusi. Ehitusinseneride ja arhitektide ringides on materjal juba küllaltki tuntud, suhtumine positiivne, asjalik. Tootjatega tuleb veel tööd teha. Samas aga – meil on tegelikult Eestis peaaegu kõik, tehnilised ja tehnoloogilised võimekused selle uudse ja suurepärase materjali suures mastaabis tootmiseks olemas. Ja ehitusturul on hulganisti hoonetüüpe, kus kanepibetooni ja kanepibetoonist valmiselemente saab kasutada. Jah, suure silla ehitamisel ei saa kasutada, aga väiksema korrusmaja seinapaneelid kannavad suurepäraselt välja.“
Kurtna kanepibetoonist maja ja katsekehade tootmise jaoks vaja läinud kanep (sort – Estica) kasvatati Eestis, Jõgevamaal Sadala Agro OÜ põldudel. „Küll aga tulid taimed saata töötlemiseks Hollandi tehasesse, seal eraldati meile vajalik kanepiluu laast. Meil sellised seadmed, mis eelkõige mõeldud kiu eraldamiseks, puuduvad. Need on spetsiaalmasinad, mida pikakiuline kanep umbe ei aja,“ tutvustab peensusi Willbach. „Kanep on ju senini üsna kasutu tootmisjääk, lausa tasuta tooraine, mille koristamiseks ja töötlemiseks on kõik seadmed ju olemas, vaja ainult puuduvad üksused soetada, kasvatamine ja tootmine käima panna. Paari aastaga võiks see muutus toimuda, meie oleme toote peaaegu valmis teinud.“
