Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tekitab palju küsimusi: kuidas ikkagi viia läbi korteriühistu üldkoosolek, vormistada protokolle ning toimetada liikmetele dokumente?
Korteriühistu üldkoosoleku korralduse kohta kerkib üha uuesti väga palju küsimusi. On väga oluline, et üldkoosolek oleks läbi viidud kooskõlas seadusega, sest üldkoosolekuga seotud õigusvaidlusi tuleb palju ette.
Uues seaduses ei ole sõna korteriühistu üldkoosolek, seda asendab korteriomanike üldkoosolek. Uudsena on olemasolevatele korteriühistutele sätestatud kvoorumi põhimõte, mida nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Kvoorumi suurust saab reguleerida põhikirjaga, muuta seda nii väiksemaks kui suuremaks, vastavalt ühistu vajadustele.
Muudatus puudutab ka dokumente, mis tuleb liikmetele teatavaks teha – enam ei pea liikmetele dokumente kätte andma, vaid määrama korra, et liikmed saaksid nendega tutvuda. Uudsena on liikmel õigus saada dokumente elektrooniliselt.
Varem asutatud ühistute jaoks jääb kehtima sisuliselt vana regulatsioon
Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Koosolek protokollitakse, pannes kirja üldkoosoleku toimumise aja ja koha, üldkoosoleku päevakorra, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.
Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Oluline on, et pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine
Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Hääletustulemuste kohta koostab juhatus ka hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Sinna pannakse kirja korteriühistu nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu, muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Need korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
Kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt.
Igal korteriomandil üks hääl
Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Samuti on võimalik põhikirjaga muuta hääleõiguse põhimõtteid üldkoosolekul. Juhatuse liikmete valimisel tohivad enda poolt hääletada ka kandidaadid ise.
Veel on vaja teada, et juhul kui üldkoosolek on vastu võtnud korteriomandi võõrandamisnõude otsuse, ei ole sellel liikmel üldkoosolekul hääleõigust, keda see otsus puudutab.
Hea teada
Korteriühistu juhatus
- Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut.
- Juhatusel võib olla üks (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.
- Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. See tähendab, et eelpoolmainitud asjaoludel juhatust ei valita ja korteriomanikud teostavad hääleõigust ühiselt. Ühise esindusõiguse teostamine tähendab, et kõik korteriomanikud peavad oma tahet tehingute tegemisel ka väljendama, kas isiklikult või esindaja kaudu.
Loe täpsemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/KrtS
§ 19. Üldkoosoleku pädevus (MTÜS)
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- Põhikirja muutmine.
- Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.
- Volinike valimine ja tagasikutsumine.
- Juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.
§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine (MTÜS)
- Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
- Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Samuti siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
- Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
- Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
