Kadrioru sisehoovis on kolmele perele koduks kena puumaja, millel väärikas ajalugu – kunagi Kadrioru lossi teenijatemajaks olnud hoone on nüüdseks korrastatud ja renoveeritud.
Kadrioru lossialevi, nn slobodaa, südames asub majake, mille klassitsistlik õuetiib pärineb 19. sajandi keskpaigast. Sama sajandi lõpukümnenditel sai hoone ka juurdeehituse. Paraku polnud 1960. aastatel järgnenud remont õnnestunute killast: vahetati aknad, vähendati puitdekoori ja siseplaneering muudeti kaootilisemaks, nii tekkis palju pisikesi kortereid.
Siiski on tänaseni säilinud väärtuslikke detaile, näiteks uksed ja trepid, ning 2015. aastal alanud renoveerimistööde käigus sai hoone taaskord ajastutruuma ilme. Pererahvas on tulemusega rahul ja tunnistab, et kohati keeruliste taastamistööde kiuste on tulemus seda väärt.
Head tulemust aga ülepeakaela tormates enamasti ei saavutata, erandiks ei ole ka siinne kodu: hoone korrastamisel andsid renoveerimistöödel nõu nii muinsuskaitsespetsialistid kui sisearhitektid.
Muinsuskaitse täpsed nõuded
Kuna ajaloopärandit püüti võimalikult palju säilitada, toodi ehedalt esile need omaaegsed detailid, mis ajahambale vastu olid pidanud. Tõsi küll, mõnikord pisut teises funktsioonis kui algselt: näiteks eksponeerimist vajavad siseuksed leidsid kabinetis uue funktsiooni lükandustena, peites nüüd enda taha garderoobinurga. Ajaloomeenutusena on alles hoitud ka tööde käigus välja tulnud tapeeditükid, millest vanemad pärinevad aastast 1800, samuti jäävad meelde vannitoaukse sepishinged.
(Ja seda, et teise korruse tubasid aitavad valgustada ka katuseaknad, hoonet väljast vaadates ei aima: see hoiab omaaegse fassaadilahenduse puhta.)
Mõnes kohas tuli interjööri sobituvaid detaile siiski mujalt leida ning kohale tuua – tõttöelda ei suuda ka kogenud silm täna eristada, et mõni kirvega tahutud toestav tala on siia majja reisinud hoopis mujalt. Ka väärikas magamistubadesse viiv trepp on tänapäevane. „No isegi pisut kriuksub, nagu ilmselt omaaegnegi,“ muigab peremees.
Uus ja vana käsikäes: sisustuses domineerivad heledad toonid, vana puit on kombineeritud säravvalge köögi ja voogava joonega põrandalaudadega. Foto: Meeli Küttim
Eesti disainerite looming
Ehituse etapis andis tegijaile head nõu Hard-Restauraator, joonistega sisekujundusprojekti ja ruumiplaani mõtles välja Aet Piel, kelle nõuanded olid asendamatud,“ kiidab peremees. Tänu Aeti ideedele on majas algse nelja toa asemel viis. „Lapsed said oma ruumid. Kõrged laed lubasid ühte tuppa ehitada lavatsi, kuhu ronides saavad nad ümmargusest aknast välja piiluda – see on laste oma pesa ja vägagi populaarne. Ka Aeti soovitus lisada tualettruume on osutunud vägagi mõistlikuks..“
Kus võimalik, eelistas pererahvas viimistluses ja kodu sisustades Eesti disainerite ja tootjate loomingut: nii valmistas köögilaua ja telerialuse disainer Aap Piho, põrandat kaunistavad Bolefloori voogava joonega lauad, köögimööbli ehitas Wesse mööbel.
Head nõuandjad
Just köögi valmimine eeldas eriti täpset ajaplaneerimist ja graafikute kooskõlastamist: kui karkass sai paika, mõõdistas ja ehitas Diapol kivist tasapinna ja alles pärast selle paikapanekut sai jätkata köögi paigaldamisega.
„Wesse tegevjuht Margus Valge aitas ideid meil täpsustada ning tegi väga hea töö,“ kiidab peremees tulemust.
Elutoast otse õuetuppa
Kas ka tilluke sisehoov võib pakkuda võimalust naabrite pilkude eest peituda? Jah, võib küll, kui lahendus hästi läbi mõelda.
Ooas linnasüdames: Kadriorule omast romantikat jätkub küllaga ka siia aeda. Foto: Meeli Küttim
Siinses kodus katab pehmete toolidega istumisnurka päevavari, plankudest seinal on oma koha sisse võtnud maasikad, seina äärde on istutatud kohe õide puhkev roosipeenar ning tänapäevani säilinud ja kaitse alla võetud omaaegse jääkeldri murukatusel turnivad lapsed. Suviseid õhtusööke ja istumisi aias aitab pikendada soojakiirgur. Kõik see ilu laotub aga roosipeenraga ääristatud terrassil, mis moodustab majale otsekui pisikese lisatoa.
Kuna kodu asub sisehoovis, kuhu on ehitatud ka uued majad, on hoonete vahele tekkinud sisetänav, kus nii oma kui naabermajade lapsed ratastega ringi sõidavad: „Kokkulepe on, et aiast välja ei minda ja sellest peetakse kinni. Nii askeldab see bullerbylik kamp meie pisikeses sisetänavas, põigates vahepeal koju sisse ja praegu tundub, et selle elukorraldusega on rahul kõik pered.“
Lossialev Kadriorus: vana ja väärtuslik
Kadrioru Poska tänava piirkonda ehitati 18. sajandil Kadrioru lossi teenijate ja ehitajate maju. Seda hooneterühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks (sloboda – vene küla, vene agul; paljud lossiteenijad olid rahvuselt venelased).
Väikesed, kohati onnikeselaadsed majad moodustavad praegu Kadrioru hoonestuse vanima ja väärtuslikuma osa.
Rida slobodaa vanimaid maju hävis 19. sajandi keskel tulekahjus, osa lammutati nõukogude ajal, osa on säilinud. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres.
Kronoloogia:
Hoone ehitati aastatel 1841–1917.
1960. aastatel tehti majas ebaõnnestunud remont, mille käigus muudeti ruumiplaani, loodi väikesed korterid kaasneva tehnovõrkude rägastikuga, võeti maha puitdekoore ja vahetati aknad.
Renoveerimistöödega alustati uuesti 2014. aastal ja esimesed jõulud uues kohas võtsid siinsed pered vastu 2015. aastal.
Tegijad:
Sisearhitekt: Aet Piel
Disainmööbel: Aap Piho
Liuguksed ja garderoobid: Tank
Ahi: Lintman (Warma-Uunit)
Disainradiaatorid: Purmo
Esimese korruse elutoa disainpõrand: Bolefloor
Köök: Wesse Valgustid: Moodne Valgus
Mööbel, värvid, tapeedid, sisseehitatud mööblilahendused-joonised: Elina Freimut
Mõnes kohas tuli interjööri sobituvaid detaile siiski mujalt leida ning kohale tuua – tõttöelda ei suuda ka kogenud silm täna eristada, et mõni kirvega tahutud toestav tala on siia majja reisinud hoopis mujalt. Ka väärikas magamistubadesse viiv trepp on tänapäevane. „No isegi pisut kriuksub, nagu ilmselt omaaegnegi,“ muigab peremees.
