Käes on korteriühistute üldkoosolekute tippaeg. Korteriühistu liikmete füüsilise kogunemise ehk traditsioonilise üldkoosoleku kõrval pakub seadusandlus ka mitmeid muid võimalusi: koosoleku saab läbi viia videosilla vahendusel või võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõigi vormide puhul on tegemist korteriühistu üldkoosolekuga.
Korteriühistu koosolek videosilla vahendusel
„Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse 2020. aastal tehtud muudatus võimaldab füüsiliselt koosolekul osalemisele lisaks osaleda koosolekul ka elektroonilisi lahendusi kasutades või viia läbi koosoleku videosilla vahendusel. Kuna muudatus sätestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses, kehtib see kõigi juriidiliste isikute kõigile organitele,“ tuletab meelde Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Kõik juriidilise isiku organi koosolekut reguleerivad sätted jäävad kehtima ka koosolekule, kus võib osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kohalduvad nii koosoleku kokku kutsumise, päevakorra, hääletamise kui ka kõik muud koosoleku pidamise reeglid. „Oluline on tähele panna, et kui ühistu otsustab ülalmainitud viisil veebis videosilla vahendusel koosoleku korraldada, peab ka ühistu juhatus tagama, et kõik soovijad saaksid koosolekul osaleda,“ selgitab Urmas Mardi.
Koosoleku kokkukutsuja otsustab, millisel viisil koosolekul saab osaleda, arvestades seejuures ühingu liikmete soove ja võimalusi. Kui korteriühistu liikmel puudub tehniliste vahendite kasutamise võimalus, oleks üheks pääseteeks kutsuda soovijad koosoleku pidamise kohta, et tagada osalemise võimalus.
„Kui ühistu kõigile soovijatele osalemise võimalust ei taga, riskitakse õigusvaidlusega, millest lähtuvalt võivad otsused olla tühised, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Arvestada tuleb aga ka, et e-lahenduste kasutamine on lisavõimalus, mitte kohustus või osaleja õigus seda nõuda,“ rõhutab EKÜL-i õigusosakonna juhataja.
Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel võimalik vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist. „Otsuse eelnõu tuleb saata korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud ise,“ selgitab Urmas Mardi.
Minimaalne tähtaeg korteriomanikele oma seisukoha esitamiseks on seitse päeva, ent kui põhikirjas on pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb tugineda põhikirjale. „Kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise koosoleku puhul, st vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,“ räägib Mardi.
Ilma koosolekut kokku kutsumata saab otsuse vastu võtta, kui selle poolt on üle poole antud häältest, mitte enam kõikide korteriomanike häältest. „Põhikirjaga saab siiski ette näha suurema häälteenamuse nõude. Veel on oluline märkida, et mitteosalejat ei loeta automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunud liikmeks. Selle vormi kasutamisel tuleb protokolli vormistamisel poolt hääletanud liikmed ka nimeliselt kajastada,“ selgitab Urmas Mardi.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja soovitab korteriühistutel tungivalt oma põhikirjad üle vaadata. „24.05.2020.–31.10.2020 võis lähtuda seaduses sätestatud häälteenamuse nõudest koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtmisel, kuid see täna enam ei kehti. Ühistud, kellel on põhikirjas ette nähtud, et koosolekut kokku kutsumata saab otsuse vastu võtta vaid kõigi liikmete nõusolekul, peavad seda ka järgima. Kui ühistu soovib rangest regulatsioonist loobuda, tuleb korteriühistu põhikirjas teha vajalikud muudatused,” toonitab ta.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2023. aasta suvenumbris:
