Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et võrreldes eelmise kvartaliga vähenes töötute arv 1100 inimese võrra. „Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli töötuid aga 7600 inimese võrra enam. Töötuse määr oli 7,6% ehk 0,2 protsendipunkti võrra väiksem kui esimeses kvartalis,“ ütles ta.
Analüütik selgitas, et töötus suurenes kõige enam noorte ehk 15–24-aastaste hulgas. „Võrreldes esimese kvartaliga lisandus 5500 ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 4800 töötut noort,“ sõnas ta ja lisas, et suurenenud on ka inimeste arv, kes on olnud töötud aasta aega või kauem.
25–49-aastaseid töötuid oli teises kvartalis 4200 võrra vähem kui esimeses kvartalis, kuid aasta võrdluses oli neid siiski 6100 võrra enam. „50–74-aastaste hulgas vähenes töötute arv nii kvartali kui ka aasta võrdluses. Meeste ja naiste töötuse määr oli teises kvartalis üsna sarnane: meestel 7,6% ja naistel 7,5%,“ täpsustas Vassiljeva.
Töötute arv vanuserühma järgi, 2018–2024 kvartalid
Hõivatute arv kasvas kvartaliga kõigis sektorites
Tööga hõivatuid lisandus võrreldes esimese kvartaliga 13 200.Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes hõive 11 700 inimese võrra. Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas oli 69,7%, mis on 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem ning 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu esimeses kvartalis.
„Hõivatute arv kasvas kvartaliga kõigis sektorites. Tööstuse ja ehituse sektorisse lisandus 6900, teenuste sektorisse 5200 ja põllumajanduse-metsanduse-kalanduse sektorisse 1000 hõivatut,“ sõnas ta. „Kui vaadata aga ainult palgalisi töötajaid, siis nende arv tööstuse ja ehituse sektoris esimese kvartaliga võrreldes pisut vähenes. Aasta võrdluses vähenes tööstuse ja ehituse sektoris hõivatute arv 5800 inimese võrra, teistes sektorites hõive kasvas,“ nentis analüütik.
Piirkondade lõikes suurenesid hõive näitajad kvartaliga Harjumaal (kuid mitte Tallinnas), Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis, vähenesid aga eelkõige Tallinnas ja Lääne-Eestis. Hõivatute arvu kasv on tulnud eeskätt ettevõtjate arvelt. Kui aasta tagasi moodustasid ettevõtjad 10,6% kõigist hõivatutest, siis tänavu teises kvartalis oli nende osatähtsus 13,4%.
Ettevõtjate osatähtsus kõigist hõivatutest, %
Tööjõu lisandumine turule jätkub
Tööjõus osalemise määr, mis näitab, kui suur osa 15–74-aastastest inimestest on majanduslikult aktiivsed ehk kas töötavad (kuuluvad hõivatute hulka) või soovivad töötada ja otsivad tööd (kuuluvad töötute hulka), kasvas kolmandat kvartalit järjest, ületades tänavu teises kvartalis esmakordselt 75 protsendi piiri.
„See oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmises kvartalis ja ka aasta varem, mõlemad 74,2%. Ühtlasi vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv. Võrreldes esimese kvartaliga on mitteaktiivseid 12 100 võrra vähem. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on neid vähem 9600 võrra,“ tõdes Vassiljeva.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis, tööjõu valdkonnalehel ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakenduses tooturg.stat.ee.
Lisainfo
https://www.stat.ee/et/uudised/tootus-monevorra-vahenes-hoive-suurenes
