Betoonipäeval sai ajakirjanik Urmas Vaino juhtimisel teoks vestlusring „Elurikkuse arhitektuur“, kus teljel elurikkus – tööstus ja ehitus – arhitektuur arutlesid Karin Bachmann (maastikuarhitekt, Kino OÜ), Riho Iskül (mäetööde ja transpordi direktor, Kunda Nordic Tsement AS), Liis Keerberg (linnukaitse spetsialist, Eesti Ornitoloogiaühing) ja Jaanus Remm (ökoloog ja ulukilahenduste planeerija, Rewild OÜ).
Vestlusringi kokkukutsumise üheks ajendiks said Kunda Nordic Tsement AS-i karjääridele valminud elurikkuse kavad, milles on soovitused karjäärides kaardistatud loodusväärtuste hoidmiseks nii kaevandamise ajal kui korrastamisel. Kunda Nordic Tsement ja Eesti Ornitoloogiaühing sõlmisid juba 2016. aastal koostööleppe, et koostada Aru-Lõuna lubjakivikarjäärile, savikarjäärile „Mereäärne“ ja Ubja põlevkivikarjäärile elurikkuse kavad ning viia eelnevalt läbi selleks vajalikud elustikurühmade uuringud. Elustikurühmade uuringutesse kaasati lisaks Eesti Ornitoloogiaühingu ja BirdLife Internationali ekspertidele ka eksperte OÜ-st Rewild, Eesti Maaülikoolist ning Pärandkoosluste Kaitse Ühingust. Koostöö tulemusel on valminud elurikkuse kavad ehk pikaajalised plaanid, tagamaks väärtuslike koosluste säilimine nii kaevandamise käigus kui ka karjääride korrastamise järgselt.
Aruteluring tõstatas küsimusi
Vestlusring toimus märksõnade ümber nagu elurikkus karjäärides, elurikkuse ja arhitektuuri seosed, elupaikade loomine, ökoduktid, rohevõrgustik ja ruumi strateegiline planeerimine, planeerimine ja arhitektuur, linnade elurikkus.
- Elurikkus karjäärides. Karjääridesse tekivad ajutised elupaigad erinevatele liigirühmadele – imetajad, kahepaiksed, tolmeldajad, taimed. Keskkonnatingimused on küll looduslikest erinevad, kuid piisavalt sarnased, et need alad saaksid toimida neile liikidele n-ö analoogelupaikadena. Kaevandamine võib võtta aastakümneid: tekib ka selliseid alasid, kus aktiivset materjali töötlemist ei toimu ja loodus saab omasoodu toimetada.
- Elurikkus ja arhitektuur. Kõik algab asukohast ehk kuhu, millistesse ökoloogilistesse seostesse uus objekt paigutub. Keda ta kahjustab, keda soosib. Nende seostega arvestamine peaks olema ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise ülesanne, muidu tuleb tegeleda tagajärgedega, nt ekslevad suurulukid. Peegeldavad klaaspinnad lindude rändeteedel või pesitsuspaikades toovad kaasa vigastusi ja hukkumist. Peegelmajade rajamisel peaks kasutama spetsiaalseid klaase (linnud näevad teatud struktuurielemente, mida inimsilm ei näe).
- Elupaikade loomine linnades. Kuna enamik inimesi elavad linnades, siis tuleb ka elurikkuse kaoga tegeleda esmajoones tiheasustusaladel ja mõelda, millist keskkonda otsime: steriilsed hooned vs naabrid teistest liikidest? Ja milline roll on elupaikade loomisel arhitektuuril? Kuidas elurikkust linnakeskkonnas suunata? Nt kui ei taheta kajakaid või rebaseid, tuleks hoida kontrolli all jäätmemajandus.
- Ökoduktid – rajada neisse kohtadesse, kus sihtliigid liiguvad ja kus loomad need üles leiavad. Läbipääs tuleb kujundada nii, et loom seda meelsasti kasutab. Rohevõrgustiku ja ulukiläbipääsude lahendus on osa tänapäevasest maantee-raudteearhitektuurist. Teede osa globaalse elurikkuse kao põhjustes on üks suurimaid, elupaikade otsese kadumise järel. Samas on lahendusi, mis võimaldavad mõju miinuspoolelt nihutada isegi plussi.
