Tänasel päeval on BIM (Building Information Modeling) projekteerimine muutunud iseenesestmõistetavaks pea kõikides suuremates ehitusprojektides ning seda iga projektiosa juures.
BIM-projekteerimise põhiline eesmärk on vältida vigu ehitusplatsil, ehitatava hoone digitaalset mudelit saab virtuaalses keskkonnas katsetada ja uurida, samuti on võimalik kasutada valminud digimudelit hoone edasistes haldusprotsessides.
Eraldi BIM-i nõuded hoone ehitusprojektile on välja toodud standardis EVS 932. Samuti on BIM-i nõuded eraldi välja töötanud suuremad ehitusfirmad, nagu Nordecon AS ja Merko Ehitus AS ning Riigi Kinnisvara AS (RKAS). RKAS-i dokument „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, mis sisaldab ka BIM-i nõudeid, on väga sageli aluseks ka paljude teiste tellijate hoonetele – seda nõuete kogumikku võib pidada sama oluliseks kui üldkasutatavat standardit.
Millises projekteerimisetapis on mõistlik ja vajalik lähtuda BIM-i nõuetest ning millised on erinevused dokumentide vahel?
On küsitud, kas ehituseks vajaliku detailsusega projekteerimistöö on tarvilik, kui põhiprojekti eesmärgiks on tehniliste lahenduste väljatöötamine ning süsteemide hinnastamine.
AS-i Merko Ehitus eriosade projekteerimise projektijuht Oliver Siitam on seisukohal, et kui tegemist on tööprojektiga (TP), mille põhjal toimub reaalne ehitus, siis on mudel väga vajalik ja seda jälgitakse hoolega. „Seega tööprojektis tehtud ristumiste- ja konfliktivaba mudel on väga oluline. Põhiprojektis (PP), mille eesmärk on süsteemide hinnastamine ja allhanke leidmine, sellist mahtu pole vaja ja seda reaalselt ei kasutata,“ ütleb ta.
AS-i Ehitustrust juhatuse liige Marko Raudsik leiab, et tänapäevased liginullenergianõuded on oluliselt suurendanud sisekliimasüsteemide mahtusid ning neil on mitmekordne kogemus, kus vanade teadmistega tehakse valesid ja liiga optimistlikke järeldusi mahtuvuse osas ning põhiprojekt tehakse selline, mille järgi ehitada ei saa: „Kahjuks sellisele projektile sama tegija poolt tehtud tööprojekt neid vastuolusid ei lahenda. Ka mudeliga mitte. Kuid kui sisekliimaprojekt on tehtud põhiprojektis hästi, siis sellele me tööprojekti ei telligi (kui ei ole RKAS-i objekt, kus see on nõutud), sest selleks pole vajadust. Põhiprojekti ja tööprojekti vahe on nii minimaalne, et me ei näe seal enda jaoks mingit kasu.“
Millise projekteerimismahu suurenemise loob ristumisvaba ning detailse vastavuskontrolli tegemine?
AS-i Aksiaal juhataja Peeter Parre hindab, et mudelprojekteerimine suurendab töömahtu sisekliima osas 25–30% võrra.
AS-i Tari eriosade projekteerimise grupi juht Vahur Põder räägib, et aasta-aastalt on mudelprojekteerimise osakaal suurenenud: „Mahumuutus 2D-projekti ja mudelprojektiga on sisekliima osas 25–30%. Sellele vastavat hinnatõusu projekteerimises ei ole märganud. Vee-kanali projekteerimisel mudeli mahus on oma teatavad kitsaskohad, mis palju sõltuvad ka projekteerimistarkvarast, kuid võrreldes sisekliimasüsteemidega on selle osa mahu muutus väiksem, kuna torud on väiksemad ja kanalisatsioonitoru asukoht ei saa ristumiste kontrollil muutuda. Muutma peavad teised projektiosad, st monitoorimist on vähem. BIM-projekteerimise sage probleem on see, kui sellega alustatakse liiga hilja: kui kõik on oma osad valmis teinud ning lõpus genereeritakse ühine mudel, mis on vastuolusid täis ja mille lahendamine võib tähendada ettenägematut töömahtu. Mudelprojekteerimist ja vastavuste kontrolli tuleks alustada võimalikult varases staadiumis, juba esimeste joonte tõmbamise aegu. Põhiliselt tellitakse põhiprojekte. Tööprojektide osakaal on väga väike.“
Kuna eriosade puhul on põhiliseks staadiumiks põhiprojekt, kuid BIM-i nõuete varjus soovib tellija või peaprojekteerija seda saada tööprojekti detailsusega, siis tuleks enne projekteerimisprotsessi väga täpselt paika panna, millises mahus siiski projekt peaks valmima. Segadust suurendavad ka erinevad BIM-projekteerimisjuhendid, mis kohati lähevad vastuollu projekteerimismahtusid määrava standardiga EVS 932 „Hoone ehitusprojekt“.
Suuremad vastuolud RKAS-i BIM-juhendi sisekliima projekteerimise osas võrreldes EVS mudelprojekteerimise nõuetega põhiprojekti osas:
- EVS 932: ristumised on lubatud magistraalide ja alla 150 mm ühendustorustikega ning ühendustorustike omavahelised lõikumised kuni 50 mm. RKAS nõuab kõikide vastuolude lahendamist 25–50 mm lõikuvusega. EVS lubab suuremat osa kütte-, jahutus- ja veetorusid ning ka väiksemaid ventilatsioonitorusid magistraalidega ristuda (eeldusel, et tegelikkuses on ruumi neid õigesti paigutada). RKAS-i nõuete puhul tuleb lahendada kõik vastuolud, ehkki on lubatud ülalmainitud tolerantsid.
- EV S932 lubab tehnosüsteemide ühendustorustike ristumiste ja lõppelementide paiknemise ripplae kõrguste kohaselt kujutamata jätta, eeldusel, et lahenduse elluviimiseks on piisavalt ruumi. RKAS nõuab kõige täpset kujutamist ning lõppelementide asukohta 50 mm täpsusega.
- EVS 932 ei nõua põhiprojekti staadiumis info sisu lisamist – see on liigitatud tööprojekti alla. Samas RKAS-i juhend nõuab seda nii PP kui TP osas – olles TP osas põhiliselt tootja ja toote nimetuse poolest täpsem. Kusjuures iga seadme (plafoon, radiaator, klapp) puhul tuleks põhiprojektis esitada rõhukadu, rõhk, voolukiirus, suurus ja isegi seadeasend, kv-arv jm. Sellised andmed ei kuulu aga EVS 932 järgi põhiprojektis esitamiseks, vaid tööprojekti mahtu.
Oluline tehniline lahendus
Virtex OÜ juhataja Kirill Jermilovoi sõnutsi on levinud olukord, kus sisekliima projekteerijalt tellitakse ainult põhiprojekt, aga konstruktorilt tööprojekt koos tootejoonistega, kuhu tuleks sisekliima projekteerijal anda avade ülesanne +/- 10 mm täpsusega. Seda aga ei ole sisekliima projekteerijal temalt tellitud mahu põhjal võimalik tagada. Tulemuseks on vigased tootejoonised või sisekliima projekteerija lisatöö, mida kinni maksta ei soovita. „Olukord on veel hullem BIM-projekteerimise käigus, kus näiteks põhiprojektis on kaks isolatsiooni omavahel risti ning seda võetakse tellija või projektijuhi poolt veana. Tegelikult see nii ei ole. See on lubatud ristumine. Seega tuleks BIM-tehnosüsteemide kavandamisel koheselt selgeks teha nii peaprojekteerijale kui ka arhitektile, et tehnosüsteeme lahendatakse teatud täpsusega, näiteks suuremate kui 150 mm torude osas. Ripplagede ja konstruktsioonide projekteerimisel ning kavandamisel peab seega olema piisav varu.”
Viimastel aastatel on levinud olukord, kus projektides pannakse liiga palju rõhku just BIM-koordineerimisele. Tehnilised lahendused jäävad aga tahaplaanile. Tehnilist lahendust on raskem hinnata kui visuaalset pilti. Nii sünnivad projektid, mis esmapilgul tunduvad head, kuid sisaldavad tehnilist lahendust, mis ei tööta või mis ei ole tellija jaoks optimaalne.
Ehitusinsenerid ja projekteerijad peavad BIM-tehnoloogia rakendamisel muutuma programmeerijateks. Takistuseks jääb aga programmeerijate ja projekteerijate palkade erinevus ja vastutus. Seetõttu on juba praegu raske leida sobivaid insenere.
„Olukorda ei tee lihtsamaks, et BIM-projekteerimiseks vajaliku tarkvara kasutusele võtmine tähendab ka selle õigesti seadistamist ning firmasisest nn „BIM-projekteerimise infrastruktuuri” loomist. See nõuab palju ressursse: nii rahalist kui ajalist, aga ka väljaõpet. Eesti turul enamlevinud tarkvara KVJ-süsteemide projekteerimisel on MagiCAD on AutoCAD ja MAgiCAD on Revit, millel puudub Eesti turule mõeldud template,” räägib Jermilov.
Hea teada
Hetkel on BIM-projekteerimine tehnosüsteemide osas toonud kaasa kolm kitsaskohta:
- Projekteerimise maht on oluliselt suurenenud, kuid ressursside (aja ning raha) maht ei ole selles osas kaasa tulnud. See tähendab tihti seda, et ilus visuaalne konfliktivaba mudel saavutatakse tehniliste lahenduste optimaalsuse läbitöötamise arvelt. Inseneridest on saamas mudeldajad, kelle töö efektiivsus sõltub oskuse ja võimalusega kasutada tänapäevaseid tarkvarasid ning seadistada neid programmeerija tasemel mudeldustööd automatiseerima. Inseneritöö, mis sisaldab tehniliste lahenduste analüüse ja väljatöötamist, et luua tellijale ja kasutajale optimaalseim vajalik keskkond, on jäämas tahaplaanile.
- Segadused projekteerimisetappide mahtude osas, mis erinevate dokumentidega on vastuolulised ning tellija ja/või peaprojekteerija ei ole piisvalt teadlik, millised vastuolude lahendamisi ühe või teise etapi puhul saab nõuda ning mida tähendab erinevate projektiosade tellimine erinevas etapis (nt eriosad põhiprojekti mahus ja konstruktsioon tööprojekti mahus).
- Tööprojekti ja põhiprojekti mahu võrdsustumine muudab ühe neist kasutuks. Näiteks RKAS-i BIM-nõuete järgi tehtud põhiprojekt vastab EVS 932 standardi järgi tööprojekti mahule.
