• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Hoonete energiatõhususe direktiiv uueneb

autor: Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor
veebruar 2022
Kategooria: Ülevaade, EhitusEST veebruar 2022
Energiatõhususe direktiiv. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Hoonete energiatõhususe direktiiv uueneb kolmandat korda, olles üks osa Fit for 55 paketist.

Aastaks 2050 on seatud eesmärk renoveerida terviklikult 75% hoonetest Euroopas. Olulise rekonstrueerimise mõiste (major renovation) kõrvale on uuenevas direktiivis toodud sügavuti rekonstrueerimise (deep renovation) mõiste. Uute liginullenergiahoonete ambitsioon tõuseb nullheitega hooneteks, kus energiakasutus tuleb kompenseerida taastuvenergiaga.

Euroopa komisjon avaldas 15.12.2021 kavandi uuest direktiivist. See on põhjalik dokument, milles muudatused võrreldes eelmisse, 2010/18 direktiiviga, on selgelt markeeritud. Uut direktiivi võib oodata aasta teises pooles.

Nullheitega hoonefondi idee

Direktiiv püstitab ambitsioonika eesmärgi: parandada hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet (KGH) jõudmaks nullheitega hoonefondini aastaks 2050. Põhiline uus instrument eesmärgi realiseerimiseks on hoonete rekonstrueerimise tegevuskava, mis tuleb koostada olemasoleva hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia (REKS) elluviimiseks nii, et vajalikud mahud, rahastus ja tehnilised tasemed oleks tagatud.

Tegevuskava peab sisaldama vaheetappide 2030, 2040 ja 2050 keskseid indikaatoreid, mis on renoveerimise mahud ja rahastus ning hoonefondi primaar-, lõppenergia ja KHG heide. Võib väidelda, kui hästi püstitatud eesmärk on saavutatav, kuid direktiiv lähtub loogikast, et kogu EL-i hoonefond on transformeeritav nullheitega hooneteks kuluoptimaalsuse põhimõtet järgides. Teisisõnu, kliimaneutraalsesse Euroopasse jõutakse puhta energia suhteliselt kõrgete hindadega ning rakendades printsiipi „tõhusus esimesena“ (efficiency first).

Toetusmeetmed kasvagu

Kuluoptimaalsuse põhimõte on direktiivis olnud algusest peale, referentshoonete kuluoptimaalsuse arvutusi on tehtud juba kaks korda viie aastase sammuga. Nende põhjal on sätestatud praegu kehtivad nõuded uutele liginullenergiahoonetele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Muutus on siiski väga suur. Kui praegu on olulise rekonstrueerimise maht suhteliselt väike (v.a korterelamud), siis edasised mahud peavad nullheitega hoonefondini jõudmiseks mitmekordistuma.

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor
Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor

Direktiivis on omaette artiklid renoveerimistegevuste rahastamise kohta ja turumehhanismide loomiseks. Tänu REKS-le on Eestis hästi teada, et turutõrgete kõrvaldamine (sh kinnisvaraomanike suunamine tegutsema 30- ja 20-aastase investeerimisarvutuse perioodiga) tähendab riiklikke toetusmeetmeid mahus ca 160 mln eurot aastas ning renoveerimise tipphetkedel veelgi rohkem. Kuna 2020. aastal oli meetmeid kõigest 87 mln eurot, siis põhiküsimus saabki olema rekonstrueerimise tegevuskava rahastamise viimine riigieelarvestrateegiasse. Luua tuleks eeldused tõusvatele pikaajalistele meetmetele, mis mobiliseeriksid kinnisvaraomanikud investeerima ja samas ei kuumendaks ka ehitusturgu üle. Väljakutse on suur, aga teisest küljest on efektiivselt disainitud toetusmeetmed riigieelarveneutraalsed, st toetustena välja antud raha laekub riigieelarvesse tagasi.

Nullheitega hoonefondi realiseerimiseks on direktiivis terve rida tehnilisi nõudeid. Alates 2027 peavad uued avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2020 peavad nullheitega olema kõik uued hooned. Nullheitega hoones tuleb kompenseerida tarnitud energia taastuvenergiaga. Energiaarvutuse detailide üle veel vaidlus käib, sest erinevalt energiatõhususarvust ehk mittetaastuvast primaarenergiast on kavandis kasutatud summaarset primaarenergiat. Kompenseeritava energia sisse ei arvestata seadmeid ning eluhoonetes ka valgustust. Direktiivi lisa III sätestab esmakordselt nullheitega hoone nõuded numbriliste piirväärtustena, millest rahvuslikud nõuded ei tohi suuremad olla.

Energia lõpptarbimine EL-s,  kaugus 2020. ja 2030. aasta eesmärkidest

Energiamärgisele luuakse ühtne ja selge skaala, mida hakatakse ka jõuliselt rakendama. Nullheitega hoone on A-klass ning G-klass esindab 15% kõige kehvema energiatõhususega hoonefondi. Ülejäänud klassid jäävad proportsionaalselt nende vahele. Uue nõudena tuleb avalikud hooned viia vähemalt energiamärgise F-klassi tasemele aastaks 2027 ja E-klassi tasemele aastaks 2030. Sama nõue kehtib mitteeluhoonetele. Eluhooned peavad jõudma F-klassi aastaks 2030 ja E-klassi aastaks 2033. Alates 2027. aastast tuleb uutele hoonetele >2000 m2 ning alates 2030. aastast kõigile uutele hoonetele hakata esitama energiamärgises hoone olelusringi süsinikujalajälge, kasutades selleks globaalse soojenemise GWP-indikaatorit. See tähendab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ettevalmistatav süsinikujalajälje metoodika saab hiljemalt selleks ajaks rakenduse ning kõigile uutele hoonetele tuleb seda arvutama ja raporteerima hakata. Nõudeid direktiivi järgi veel otseselt kehtestama ei pea, kuid strateegiadokument „Ehituse pikk vaade” on selles küsimuses direktiivist ees ning eeldab kiiremat tegutsemist. Sisekliima parandamise osas on samuti uusi nõudeid. Sisekliima tähtsust on rõhutatud mitmes kohas ning nullheitega hoonetes nõutakse siseõhu kvaliteedi jälgimise ja reguleerimise teostamist. Sellised seadmed tuleb paigaldada ka olulisel rekonstrueerimisel, juhul kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

Olulised mõisted

Rekonstrueerimise hoogustamiseks on olulise rekonstrueerimise (major renovation) kõrvale toodud sügavuti rekonstrueerimine (deep renovation). Enne 01.01.2030 tähendab sügavuti rekonstrueerimine energiatõhususe viimist liginullenergiahoone tasemele ja alates 01.01.2030 nullheitega hoone tasemele. Võrreldes olulise rekonstrueerimise C-klassi nõudega tähendab sügavuti rekonstrueerimine A-klassi. Kuigi miinimumnõuded kehtivad olulisele rekonstrueerimisele, on riikidele pandud kohustus luua eraldi toetusmeetmed sügavuti rekonstrueerimisele. Sisuliselt tähendab see vabatahtlikku renoveerimist üle kuluoptimaalse taseme, mis eeldab ka tavapärasest kopsakamat toetust.

Euroopa Komisjon võtab kohustuse uuendada kuluoptimaalsuse metoodikat aastaks 2026 nii, et see töötaks võrdselt hästi energia- ja heitetõhususele, kajastaks CO2 hinda ja tervisemõjusid, mis viitab nii siseõhu kui ka välisõhu kvaliteedi paranemise rahalise mõjuga arvestamisele. See on siiski kaugem muusika, sest uue metoodikaga kuluoptimaalsuse arvutused tuleb teha aastaks 2028. Järgmine kuluoptimaalsuse arvutus aastaks 2023 toimub praeguse metoodika järgi ja võib tuua huvitavaid tulemusi, arvestades energiahindadega toimuvat. Direktiiv rõhutab, et liginullenergiahoonete nõuded, mis jäävad kasutusele kuni 2030. aastani, peavad põhinema 2023. aasta kuluoptimaalsuse arvutuste tulemustel.

Sildid: energiatõhususenergiatõhususe direktiivEuroopa LiitTallinna Tehnikaülikooltaltechtoetusedülevaade
ShareTweet
Eelmine artikkel

Kaasamine – kas moepärast või sisuliselt?

Järgmine artikkel

Hoone tehnosüsteemide kavandamine ja BIM

Seotud artiklid

Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock
Ehitusmaterjalid

Uus infokaart: termilised pinged klaasis

EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Ehitusturul valitseb ebakindlus

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Valmivad projekteerimise töömahtude ajakulu tabelid. Foto: Pexels
Ülevaade

Valmivad projekteerimise töömahtude ajakulu tabelid

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Puitmajaehitajatel läheb hästi. Eesti tootjad on piiride taga edukad. Pildil tänavu Aasta tehasemaja tiitli noppinud kortermaja Norras, mille tootis Kodumaja AS. Foto: Kasper van Wallinga
Ülevaade

Puitmajade eksport läheb hästi

Eeva Vahtramäe, Eesti Puitmajaklastri juht
EhitusEST oktoober 2022
Eesti Ehitusettevõtjate Liit: riik peaks kavandama ootamatult kallinenud ehituslepingute jätkamiseks täiendavaid investeeringuid. Foto: Pixabay
Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Kallinenud ehituslepingud vajavad riigi investeeringuid

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT
Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab

ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Hoone tehnosüsteemide kavandamine ja BIM. Foto: Shutterstock

Hoone tehnosüsteemide kavandamine ja BIM

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!