Kodu planeerimine sarnaneb malemänguga, kus peab suutma paar käiku ette mõelda, et ruumid saaksid just konkreetsete elanike soovidele ja vajadustele vastavad.
Palazzo Interiorsi sisearhitekti Airita Aimi sõnul tasub sisearhitektilt eluruumi planeerimise juures nõu küsida piisavalt varakult: „Kui tehakse remonti, siis mõeldakse vahel nii, et sisekujundajaga räägin siis, kui ehitusmehel on krunt seinas ja saame värvi, tapeeti ja mööblit valida. Aga tuleks pöörduda tunduvalt varem, just erinevate kommunikatsioonide pärast, et need saaksid õigetesse kohtadesse, sest muidu ei saa pärast ühte või teist asja teha, kuna pole äravoolutorusid, veetorusid või elektrijuhtmeid.”
Rääkides oma maja ehitamisest, kaasatakse enamasti maja plaani ja väliskuju loomisel küll arhitekt, aga kui sisearhitektidega pole varem kokku puututud, võib juhtuda samuti, et pöördutakse alles siis, kui ehitaja küsib kliendilt, kuhu tulevad juhtmed. „Tegelikult, kui on juba arhitekt kaasatud ja arhitekt on eskiisi valmis teinud, siis minu soovitus on kaasata ka kohe sisearhitekt, kui ei suudeta ise kõike läbi mõelda. Ja enamasti teise eriala inimesena on raske kõiki nüansse teada, et saaks kõigile pere vajadustele vastava maja,” soovitab Aim.
Kuidas sisearhitekt aitab?
Ta on kuulaja rollis, esitades palju küsimusi, et mõista, millised on kliendi täpsed vajadused. Näiteks kas toimetatakse kõiki asju kodus või on kodu lihtsalt kohaks, kus on asjad ja kus käiakse ööbimas. Kas tegu on põhielukohaga või mitte, sest paljudel on linnakodu ja maakodu ning ehk ka suvituslinnas kodu, mille kõigi puhul on lähenemine veidi erinev. Näiteks pole mõtet maakoju, mis on tähtsuselt teine elamine, planeerida suuri riidekappe ega garderoobe, sest sinna ei tooda kogu oma garderoobi.
Lisaks uurib sisearhitekt, millised on elanike töökohad ja hobid. Võib-olla on olemas suur raamatukogu, millele peaks olema mugav juurdepääs või vastupidi, loetakse digiraamatuid. Räägitakse erinevatest kodustest tegemistest kuni selleni välja, kas perel on plaanis kasutada majapidamises koristusabi või tehakse kõike ise: „Täna võib seda kodudes väga erinevalt lahendada ja hea oleks asjad läbi mõelda. Inimene ei kujutata tihti paberil seda kõike ise ette, sest ei oska mõelda kolmemõõtmeliselt, aga kui on kaasatud professionaal, siis tema oskab vestlusest tulenevalt vastavalt kliendi vajadustele teha ettepanekuid ühe või teise ruumi kujundamiseks ja planeerimiseks, kuidas loogilisi käiguteesid planeerida jne.”
Saunast hoiuruumiks
Aktuaalne küsimus on saun ja vann – on neid tarvis või mitte. „Tihti on uutes korterites saunad juba sisse ehitatud, aga tegelikult kasutab pere seda hoopis omamoodi hoiuruumina,” toob Aim näite halvast planeeringust ja et sellisel juhul võiks sauna asemel olla tegu hoopis mõne muu ruumiga.
Eramutes on aktuaalne teema ka kamin, mille puhul võib tunduda, et see peaks olema. „Aga kui kaminasse tehakse tuld võib-olla paari aasta jooksul üks kord, siis kamin on iseenesest päris hinnaline element, eriti kui see on dekoratiivne ja kasutatud on kauneid viimistluskive, mis ei ole odavad. Võib-olla tasub rõhukoht hoopis mujale suunata, sest olen rääkinud perega, kes tunnistas, et esimesed kolm aastat nad üldse tuld ei teinud, siis prooviti, aga kamin ajas sisse ja ka loobuti.”
Uute korterite puhul on ta täheldanud, et kui müügis on uusarendus, millel üldine sisustusplaan küll olemas, siis see on üsna umb-isikuline ja targasti teevad need kliendid, kes võtavad juurde sisearhitekti konsultatsiooni. Nii saab vaadata koos sisearhitektiga üle, kas korteri plaan on just sellele perele sobiv. „Midagi on seal markeeritud, näiteks köögimööbel, pehme mööbel, magamistoamööbel vms, aga me oleme erinevad ja meil on erinevad harjumused, erinevad vajadused ja ka pere suurus võib olla väga erinev. Nii võib plaanil tunduda, et ruumi jagub, aga kui hakatakse täpsemalt planeerima, võib selguda, et oleks pidanud hoopis avarama korteri valima. Või siis vastupidi, et osa ruumist jääb kasutamata,” teab ta.
Kodutöö muudab planeeringuid
Viimasel ajal oleme olnud sunnitud oma harjumusi muutma, paljud töötavad nüüd kodus, mistõttu avatud köök-elutuba ei pruugi enam hea lahendus olla. „Kui mitu inimest peavad kodus tööd tegema, siis kuidas üksteist mitte segada, nii et ka lapsed saaksid omad asjad ära tehtud,” möönab Aim, et kui on mitu koolis käivat last ja ka ema-isa teevad tööd arvutiga, võib olla üsna keeruline, kui loodetakse, et lapsed on hulgakesi ühes toas ja vanemad teevad köögis tööd. „Mulle tundub, et tahetakse nüüd pigem vähemalt natukene kööki eraldada. Võib-olla see pole päris uksega kinni käiv eraldi ruum, aga et see oleks kasvõi osalise vaheseinaga eraldatud. Üks asi on heli, aga ka ruumipildis on rahulikum, kui ei ole kogu köögis vajaminev elu-olu nähtaval,” ütleb Aim.
Kui on võimalusi ja ruumi, soovitakse enamasti lastele ka eraldi pesuruumi, sest kiiretel hommikutel on ebamugav, kui peab kellegi järel ootama. Samas vanemates korterites selleks võimalusi napib – seal on tavaliselt vaid üks pesuruum ja pole ka teist tualettruumi. Ümberkorraldusi kodudes tehakse vastavalt elanike muutunud vajadustele. „Alguses võib-olla väikesed lapsed tahavad mängida ühes toas, aga mingil ajahetkel tahavad koolilapsed oma tuba,” toob Aim näiteks, et uue maja puhul jäetakse nii mõnigi kord kõrvuti paiknevate laste tubade vahele esialgu vahesein ehitamata, plaaniga see hiljem lisada. „Sest kui lapsed on väikese vanusevahega, tunnevad nad ennast ühes toas turvalisemalt. Eriti kui pere kolib uude majja ja lapsed on kahe-kolmeaastased.”
Kuidas toimida väikesel pinnal?
Kui elamine ei ole väga suur, soovitab Aim remonti tehes mõelda panipaikade rohkusele. „Kui klientidega väiksemaid kortereid sisustame, siis me ei mõtle läbi mitte ainult seda, kus riideid hoida, mis tuleb kõigile esimese asjana meelde, vaid ka sellele, et kui pesuruum ei ole väga suur, siis kus on näiteks koristusvahendid. Ei ole loogiline, et need on keset koridori või vannitoas jalus, vaid oleks hea, kui nende jaoks saaks eraldada väikese ruumi, et tolmuimeja ei peaks olema riidekapis seelikute vahel ja seal võiks olla vahesein.”
Kuna nelja aastaaja tõttu on meil paju erinevaid kergemaid ja paksemaid rõivaid, on väiksemas korteris sisustust valides mõttekas ehitada kapid maksimaalse suuruse ja kõrgusega, et saaks parasjagu mitte kasutuses olevad riided ja jalanõud kokku pakkida ja kõrgemale riiulile ära panna.
Ja kuigi eestlased armastavad meil toodetavaid Continental-tüüpi voodeid, on Aimi sõnul praktilisemad kastiga voodid, kuhu saab hoiule panna näiteks tagavaravoodiriided või hooajariided.
Veel üks aspekt, mis mööbli valikut mõjutab, on robotid, mida kodudes kasutatakse. „Viimase paari aasta jooksul on kodudesse jõudnud robotid, mis tolmu võtavad ja põrandaid pesevad ning nendest lähtutakse ka mööbli valikul: õhku tõstetud jalgadega mööbli puhul pääseb robot kõikjale ligi.”
Lisaks võiks Aimi soovitusel väikese korteri disain olla ühtlane. „Väga kirjuks ei ole vaja asja ajada, siis on rahulikum olla, sest väikeses elamises on vajalikke asju tihti palju ja need juba täidavad oma kirjususega ruumi. Kui siis omakorda veel väga värvilist või ekstravagantset disaini juurde lisada, võib ruum muutuda rahutuks,” hoiatab Aim, et võib küll meeldida detailirohke stiil, aga kui elamine seda välja ei kanna, siis näiteks väikesesse magamistuppa baldahhiinvoodit panna ei maksa. Ka kõrgete voodite puhul, mis tihti inimestele meeldivad, võib väga pisikeses toas tekkida rõhuv tunne.
Köök põhisissekäigu lähedusse
Ruumide paigutuse puhul on heaks tavaks, et köök paikneb põhisissekäigu lähedal, et poleks tarvis poekottidega läbi maja kõndida. Kui on olemas eraldi kabinet, on see teistest ruumidest eemal, aga samas, kui seal käib ka võõraid inimesi, tuuakse see võimalusel sissepääsu lähedusse.
Oluline on ka panipaikade olemasolu. „Sahvrit osatakse küsida, sest kui on poolavatud või avatud elutuba-köök, on hea, kui saab osa asju eest ära panna, milleks on eraldi ruum köögis, selle taga või kõrval, kuhu kütet ei planeerita. Lisaks on vaja teisigi panipaiku. Pluss koduhoid: pesupesemise koht ei pea olema teise korruse vannitoas, kuigi ta võib seal olla. Mitmekordsete eramute puhul on kasutatud ka pesutorulahendusi, et perenaisel oleks lihtsam ja teise korruse vannitoast saab musta pesu otse alla majapidamisruumi,” kirjeldab Aim võimalusi.
