Ehituses viiakse läbi rumalatest nõuetest kubisevaid hankeid, mis aga ei taga vajalike tööde läbiviimist. Erialaliidud leiavad, et kvaliteetseteks hangeteks on vajalikud õigusaktid ja juhendmaterjalid olemas, kuid neid peab õppima kasutama.
Arhitekt Tõnis Tarbe ütleb, et tellijad valmistavad nii mõnigi kord ette hankedokumente, mis kubisevad peensuseni rumalatest nõuetest. Need jäävad kammitsema, ega lase sündida kvaliteetsel lõpptulemusel.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatuse liige Merike Rannu toob välja ühe põhjuse, miks on hankedokumentides tihti ebavajalikke nõudmisi. Tema ütlusel on levinud praktika, kus hankedokumentide koostamisel võetakse aluseks mõne teise hankija analoogse objekti hankedokumendid. Rannu möönab, et ega see ei olegi halb, kui suudetakse dokumente kohandada endale sobivaks. Paraku aga seda siiski ei suudeta ja nii esinebki hankedokumentides tihti nõudmisi, mis ei ole objektiga seotud või selle objekti jaoks vajalikud. „Tellijal puuduvad piisavad võimalused, et hinnata kõiki vajalikke tegevusi ja nõudmisi eduka lõppetulemuseni jõudmiseks,” leiab Rannu.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevjuht Indrek Peterson ütleb, et kvaliteetse ehitushanke eeldused peituvad tihti juba ehitushankele eelnevates hangetes – ehitiste projekteerimise hangetes. „Kui ei valmi tellija eesmärke üheselt kirjeldav kvaliteetne ehitusprojekt, siis on vastuolud ja hilisemad vaidlused ehitustööde hangetesse juba sisse kirjutatud,“ on Peterson kindel.
Ta selgitab, et reeglina algavad ebakõlad ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisel – uuringute, ehitusprojekti koostamise kui ka muude konsultatsiooniteenuste tellimisel. Tihti on probleem just puudulikud ehitus-uuringud või nende puudumine enne projekteerimishanke korraldamist. See tähendab, et projekteerimisel hädavajalik lähteülesanne on puudulik või vigadega. „Sellise lähteülesandega hanke korral on eeldus üheselt määratletud pakkumuse sisuga reaalselt võrreldavate pakkumuste saamiseks pea olematu, mille tulemuseks on tihti ebakvaliteetne ehitusprojekt ja hilisemad vastuolud ehitajaga,“ hoiatab Peterson. „See on ka üheks põhjuseks, miks ehitamine venib ja kallineb: projekteerimisfaasis lahendamata jäänud probleemid jäetakse ehitaja kanda.“ Ehitaja hakkab tihtipeale probleemi lahendama alles pärast seda, kui on selgunud, et etteantud projektlahendus ei toimi või ei ole võimalik seda nõuetekohaselt teostada. Tulemusena tekivad ümbertegemised ja lisatööd, mis ehitustööde eelarve ja ehitustähtajad ohtu seab.
Ühe probleemina toob Peterson välja ka hankedokumentides pakkujatele esitatavad asjakohatud või ebaproportsionaalsed kvalifitseerumis- või vastavustingimused. Ta toob näite, et kui ehitustööde tegemiseks on seaduse kohaselt piisav ehitusala 6. taseme kutsekvalifikatsioon, oleks põhjendamatu nõuda vastutavatelt isikutelt kõrgema taseme (7. või 8. taseme) kvalifikatsiooni.
Tihti ei ole hankijad teadlikud, millised on erinevate kutsekvalifikatsioonide pädevuspiirid ning kas ja millised kutsed on samaväärsed (nt ehitusjuhi kutse vs ehitusinseneride kutsed). Kui hankija ei oska vastutavatele isikutele seatavaid nõudeid ise määratleda, siis julgustab Peterson hankijaid kindlasti pöörduma nii EEEL-i kui ehitusinseneride liidu poole. Nõustamine kutsekvalifikatsioonide osas moodustab ühe osa EEEL-i tööst ning hankijatel oleks mõistlik hanketingimuste osas konsulteerida juba enne hanke väljakuulutamist, et vältida suuremaid probleeme siis, kui hange on juba välja kuulutatud või pakkumused juba esitatud.
Hindamiskriteeriumid ja varasemad tegematajätmised
Palju on arutatud teemal, kas parima pakkumuse välja selgitamisel tuleb hindamistel lisaks pakkumushinnale rakendada ka muid nn väärtuspõhiseid hindamiskriteeriume.
Petersoni kinnitusel toetavad ehitusettevõtjad üldpõhimõttena väärtuspõhiseid hankeid. Samas tuleb sellistel juhtudel hindamiskriteeriumide seadmisel alati vastata küsimusele, kas lisaks maksumusele on reaalselt veel midagi, mida hankija hinnata saaks. Ehituskonsultatsiooniteenuste puhul on üldjuhul põhjendatud lisaks hinnale rakendada ka muid kriteeriume. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit on välja töötamas ka juhendit väärtuspõhiste hangete korraldamiseks ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisel.
„Kindlasti on oluline mõista, et kehtivad õigusaktid võimaldavad hinnata vaid pakkumust, mitte aga pakkujat. Seetõttu ei ole asjakohased mistahes arutelud selle ümber, kas ja kuidas hinnata pakkujate maksukäitumist, finantsvõimekust, struktuuri, pädevusi, varem tehtud töid, vm näitajaid. Sellised andmed ei näita ju midagi pakkumuse (ehk tulevikus pakutava või tehtava) kohta, vaid üksnes pakkuja enda võimekust hanget nõuetekohaselt täita,“ leiab Peterson. Pakkujale seatud nõuded ja küsimused peab tema ütlusel hankija ära lahendama juba hanke varasemates etappides (kõrvaldamine, kvalifitseerimine).
Tihti diskuteeritakse ehitustööde puhul ka võimalikest kvalitatiivsetest hindamiskriteeriumitest. Petersoni sõnul ei suuda diskussiooni osalised üldjuhul defineerida, millised peavad olema head ja sobilikud hindamiskriteeriumid. Ehitaja peab ehitama ehitusprojekti alusel. Kui ehitusprojekt on kvaliteetne ja piisavas detailsuses, ei olegi otseselt vajalik muid kriteeriume peale hinna rakendada, sest ehitusprojektiga peavad olema lahendatud nii ehitise kvaliteedinõuded, energiatõhusus kui ka muud küsimused.
Peterson lisab, et ehitajalt ei saa eeldada innovaatilisi projektlahendusi, sest projektlahendused peavad olemas olema juba enne ehitustööde hanke korraldamist. Innovatsioon ehitusprotsessis saab tema sõnul üldjuhul seisneda innovaatiliste tehnoloogiate, materjalide või juhtimismudelite kasutamises/rakendamises. Nt robottehnoloogia, 3D-printimine, targad ehitusmaterjalid, innovaatilised juhtimismudelid vm. „Tihti tulebki tõdeda, et hindamiskriteeriumitega ei selgitata pakkumuse headust või selle väärtust, vaid soovitakse hoopis lahendada probleeme, mille hankija oleks pidanud ära lahendama märksa varasemates etappides,“ tõdeb Peterson. „Näiteks, kui ehitushanke aluseks olev ehitusprojekt on ebakvaliteetne, siis erinevate hindamiskriteeriumite rakendamine ehitusprojekti kvaliteeti kuidagi ei tõsta.“
Pädev konsultant aitab
Kui hankijal endal kvaliteetse ehitushanke eeltööks vajalik pädevus puudub, siis soovitab Peterson kindlasti palgata pädeva konsultandi.
Tõnis Tarbe ütleb arhitektina, et reeglina on hea valik arhitekt projektijuhina-peaprojekteerijana. Tema oluline ülesanne ongi tellijat suunata ja abistada õigete otsuste tegemisel, et lisaks paljudele olulistele kriteeriumitele oleks säilitatud ka esteetilised väärtused, põhjendab ta oma soovitust.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron rõhutab, et ehituskonsultandi (projekteerija, arhitekt, omanikujärelevalve, uuringud jne) valik on üks olulisemaid otsuseid, mida hankijal tuleb ehitise rajamise protsessis teha. Õige valiku tegemine mõjutab oluliselt kvaliteeti, projekti üldkulusid, edukust ja seega lõpptulemuse üldist väärtust.
Merike Rannu toob välja, et enamlevinud vead ehituskonsultatsiooniteenuse hankimisel on vaid madalaima hinnaga konsultandi valimine, läbimõtlemata lähteülesanne ja ebaproportsionaalsed hanketingimused. „Hankija küll teab, mis on hanke eesmärk, aga kuidas eesmärgini jõuda, ei ole piisavalt lahti kirjutatud,” selgitab Rannu. „See jätab pakkujatele suure tõlgendamisruumi ning lõpuks erinevad pakkumuste maksumused kordades. Selle tulemusel ei saa hankijad töövõtjat, kes suudab ja tahab projekteerida kvaliteetse ehitise, vaid sellise, kes on sunnitud pakutud madala hinnaga täitma vaid miinimumprogrammi.“
Tarbe peab oluliseks märkida, et pelgalt lähteülesande täitmist tema kvaliteediks ei pea. Hangete kvaliteedi tõstmisel on oluline ka toimiva meeskonna moodustamine, mis on võimeline looma tellijale lisandväärtust. Et hangete kvaliteet tõuseks, peab Rannu sõnul tegema hankeid lähtudes pakkuja väärtusest, mitte kõige odavamast hinnast.
Tänane õigusruum annab hankijale vabad käed
Rannu tõdeb, et Eestis tehakse väga vähe hankeid, kus lisaks töö maksumusele hinnatakse ka pakkuja või kaasatava meeskonna teisi väärtusi, mis potentsiaalselt tõstavad osutatava teenuse või ehitustöö kvaliteeti. Mujal Euroopas on tema väitel asjad teistmoodi ja kasutatakse edukalt väärtuspõhist hankimist, mis on saanud hangete loomulikuks osaks. Selline hankimisviis tagab hankijale kindluse, et valitud pakkuja on suuteline teenust või tööd tegema kvaliteetselt ning tal on olemas piisava kogemuse ja pädevusega meeskond.
Karron selgitab, et ehituskonsultatsiooniteenuse väärtuspõhises hankes võetakse lisaks pakkumuse hinnale arvesse väärtust väljatoovaid hindamiskriteeriume. Nendeks võivad olla projekteerimise projektijuhi ja meeskonnaliikmete töökogemus, tööde tegemise kava, metoodika, projektimeeskonna töökorraldus jmt. Hindamiskriteeriumite osakaalud sõltuvad tema sõnul objektist. Soovituslikult võiks hinna osakaal olla vaid 30% ja kvalitatiivsetele kriteeriumitele jääks 70%. Ehituskonsultatsiooniettevõtete liit töötab koos riigisektori suurimate hankijatega välja ka juhised ja võimalikud hindamiskriteeriumid väärtuspõhistes hangetes rakendamiseks. Karron loodab, et dokument valmib veel sellel aastal. Petersoni ja Rannu kinnitusel on juba praegu olemas õigusaktid ja juhendmaterjalid, mis võimaldavad korraldada kvaliteetseid hankeid. „Tänane õigusruum annab hankijale küllaltki vabad käed. Pigem on probleem hankijate julguses ja väheses oskuses neid võimalusi kasutada,“ ütleb Rannu.
Riigihangete standardi sätted sobivad ka erasektorile
Peterson tõstab esile ka suvel jõustunud standardi EVS 915 uustöötlust „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“. Olenemata pealkirjast soovitab Peterson standardis väljatoodud põhimõtteid rakendada ka erasektori hangetel. Ta möönab, et uue töökorralduse omaksvõtt eeldab hankijatelt kindlasti mugavustsooni ületamist, kuid kinnitab, et standardis kirjeldatud töökorraldus tasub pikemas perspektiivis ära ning vähendab vaidlusi kõikide osapoolte jaoks.
Ajakulu hinnatakse väiksemaks
Ehituskonsultandid tõstavad hangete ühe suurema probleemina esile tellijate suutmatust arvestada ajaga.
Arhitekt Tõnis Tarbe tunnistab, et üks suurim murekoht on ajaline valearvestus. „Arvatakse, et kõik toimub kiiremini,“ nendib ta. „Sageli ollakse teadlikud seaduses määratletud aegadest, kuid ei tunnetata reaalset ajakulu ehitusloa taotlemisel. Et ehitusloa taotlemine võtab aega vähemalt kolm kuud, sageli pool aastat, eriti Tallinnas, pole keegi oma äriplaani võtnud!“ ütleb Tarbe.
Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu juhatuse liige Merike Rannu on nõus, et ajafaktorile hankijad tihti piisavalt tähelepanu ei pööra. „Projekteerimis- kui ka ehitushangetes sätestatud tähtajad on enamasti liiga lühikesed, et selle aja jooksul oleks võimalik kvaliteetse tulemuseni jõuda,“ lausub Rannu. Tema sõnul on aeg eriti oluline projekteerimistööde puhul. Kui projekti koostamiseks antakse piisavalt aega, suudab projekteerija pakutavad lahendused detailselt läbi mõelda ning kalkuleerida. „Sellisel juhul on ka suurem tõenäosus, et ehitusprotsess kulgeb ladusamalt ja esineb vähem ehitamist takistavaid probleeme,” leiab Rannu.
Tasub teada
Ehitushanke korraldamisel aitab pädev konsultant
Konsultandi ülesanne on määratleda:
- üheselt mõistetavad töövõtupiirid (hanke eseme kirjeldus);
- ehitustööde realistlikud kestused (arvestusega, et ehitustöödega alustatakse kui tellija on ehitajale üle andnud kinnitatud tööprojekti);
- turukonjunktuurist lähtuv ehitustööde eeldatav maksumus;
- ehitustööde mastaapsust ja keerukust arvesse võttes pakkujatele proportsionaalsed kvalifitseerumistingimused.
Allikas: Eesti Ehitusettevõtjate Liit
ÜKS KÜSIMUS
Kui suur probleem on, kui hankeid viiakse läbi ilma ehitusprojektita ja ehitusprojekti hakatakse koostama alles ehitustööde käigus?
Vastus – Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht
Praktika on näidanud, et ehitusobjektid kallinevad ning valmimise tähtajad venivad kõige enam siis, kui paralleelselt ehitamisega ka projekteeritakse – tehakse täiendavaid projekteerimistöid või projekteeritakse ümber juba varem projekteeritud lahendusi.
Vastus – Tõnis Tarbe, arhitekt
Ehitusprojekt sisaldab ju erinevaid faase ja kindlasti on võimalik hinnastada ajaliselt ja rahaliselt ehitustöid erinevate faaside alusel, sh ka arhitektuurse eskiisi alusel. Oluline on teadvustada, et mis on eesmärk – kas umbkaudne ja mitte siduv hinnasilt või juba kalkuleeritud, kõiki kulusid sisaldav hind. Väljakujunenud tavaks on, et ehitushange viiakse läbi ehitusprojekti põhiprojekti faasi alusel. Ehitustööde aluseks oleva tööprojekti koostamine võib jääda ehitusettevõtja koordineerida kaasates loomulikult tellija meeskonna, mis võimaldab ehitustööde tegemise ajal ehitusprojekti kui terviku lõpule viimist.
