Eelnevates EhitusESTi numbrites on „Terminivara“ rubriigis ilmunud artiklid „Ehitusala oskussõnavara“ ning „Ehitusprojekti etapid ja osalised“, käesolevas artiklis soovin avada terminite „ekspertiis“ ja „ekspert“ tagamaid.
Käesolev teema on kerkinud esile ehitusseadustiku kahe paragrahvi pealkirjast – § 14 „Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine“ ja § 18 „Ehitise audit“. EhitusESTi 2019. aasta novembrinumbris oli vast kõige intrigeerivama küsimusena esil termini „ehitusprojekt“ sisu ja selle minu arvates väärast sisust ehitusseadustikus ning selle alusel välja antud määrustes ja standardites.
Selle temaatika puhul ei tohi aga unustada ühtesid regulatsioone, mis projekteerimis- ja ehitustegevust oluliselt määravad – eurokoodekseid.
Ettevalmistatava uue eurokoodeksite põlvkonna seas on ka ehitiste projekteerimise aluste seeriasse kuuluv uus eelstandard „prEN 1990-2. Eurocode. Basis of assessment and retrofitting of existing structures. General rules and actions“. Selles standardis on esitatud olemasolevate ehituskonstruktsioonide ekspertiisi tegemise ning arvutuste põhimõtted ehitiste ümberehitamise või -seadistamise korral. Selle eelstandardi peatse avaldamise ja tõenäoliselt paari aasta pärast kohustuslikuks dokumendiks saamise tõttu on järgnevalt seal esinevaid termineid käsitletud ebaproportsionaalselt detailselt ning vastavad terminid on defineeritud ehituskonstruktsioonide vaatevinklist.
Ehitusekspertiis
Ekspertiisi peavad tegema eksperdid. Eksperdid on oma ala tippspetsialistid. Tippspetsialistiks saab arhitekt, insener või teadlane reaalselt olla mingil kitsal alal. Praktikas on ka ekspertiise, kus vajatakse kogu tegevuste või tehniliste lahenduste üldisemat süsteemset analüüsi, mis juhul peab eksperdi tipposkuste ampluaa olema laiem või viiakse ekspertiis läbi ekspertide töörühma poolt. Ehitusekspertiisi objektiks võib olla nii projektdokumentatsioon kui ka olemasolev ehitis või selle osa.
Ehitusekspertiisi võib liigitada arhitektuurseks ja ehitustehniliseks ekspertiisiks. Arhitektuurse ekspertiisi alajaotiste jaotust ei oska käsitleda. Ehitus-tehniline ekspertiis jaguneb suures piires ehituskonstruktsioonide ekspertiisiks ja tehnosüsteemide ekspertiisiks. Viimane omakorda võib olla läbi viidud üksikute süsteemide kaupa või komplekssena.
Ehituskonstruktsioonide ekspertiisi terminiga on aga üks mõttepundar, millele lahenduse leidmine nõuab arutlemist. Nimelt on eurokoodeksites kasutusel kaks ingliskeelset terminit: „assessment of structures“ ja „structural assessment“.
Need kaks terminit tähistavad sisuliselt sama tegevust ja eestikeelne vaste võiks olla „ehituskonstruktsioonide ekspertiis“, mis tähendab otsest vastet terminile „assessment of structures“. „Structural assessment“ vaste „konstruktiivne ekspertiis“ on selgelt nonsenss, kuna tekitab küsimuse, et mida kujutab endast „destruktiivne ekspertiis“. Kuid kolleeg Peep Tederile, kes tegeleb ehitusalaste standardite tõlkimisega, ei andnud rahu küsimus, et kas meie emakeel ei saa siis omadussõnalise täiendiga hakkama. Ja ühel hommikul oli minu e-postis ettepanek kasutada omadussõna „konstruktsiooniline“. Selline sõna vorm on „Õigekeelsussõnaraamatus“ täiesti olemas. Kuid termin „konstruktsiooniline ekspertiis“ on esmalt päris harjumatu. Mulle see termin tundub loogiline ja on „kontimööda“.
Et endale aga oponeerida, esitan küsimuse, kas leiame omadussõnalise täiendi ja ekspertiisi liigile „tehnosüsteemide ekspertiis“? Ega ei leia ning süsteemsuse säilitamiseks võiks põhivariandina jääda „ehituskonstruktsioonide ekspertiisi“ juurde. Mõtlemist jätkub.
Selle teema käsitlemisel võib segadust tekitada ingliskeelne termin „expertise“, mis tähendab esmajoones asjatundlikkust, aga ka asjatundjate kogemust ja arvamust. Eestikeelne sarnase kirjapildiga termin „ekspertiis“ tähendab üht kõrgetasemelisel asjatundlikkusel põhinevat protsessi (vaata tabel allpool) ja seda ei tohi mõista ja kasutada tähenduses „ekspertarvamus“ või „erialateadmised“.
Ehitise audit. Mis see on?
2015. aastal kehtima hakanud ehitusseadustikku on sisse toodud „ehitise auditi“ mõiste. Seadustiku seletuskirjas on kirjutatud, et senise termini „ekspertiis“ asemel on kasutusele võetud termin „audit“ põhjendusega, et termini „ekspertiis“ kasutamine on praktikas tekitanud segadusi, kuna seni kehtinud ehitusseaduse alusel tehtav ekspertiis ei ole sama, mis kohtumenetluses tehtav kohtuekspertiis.
Selle põhjenduse põhjal tundub, et maakera sees on veel teine maakera, mis on esimesest suurem ja mille nimi on Jurisprudents. Otsides auditi definitsiooni, siis väga head pole leidnud, kuid üldistavalt vaadeldakse seda kontrollina, et kas läbiviidud tegevused ja selle põhjal esitatud dokumentatsioon vastab kehtestatud korrale ja on asjakohane püstitatud ülesande lahendamiseks.
Võib-olla pakub leevendust termini „tehniline audit“ kasutamine, mida allpool olen püüdnud defineerida.
Seejuures tuleb tunnistada raskust soome- ja venekeelset vastet leida. Seda ilmselt ka seetõtu, et sellist terminit neid keeli kõnelevates riikides ei kasutata. Tehnilise auditi objektiks, analoogselt ehitusekspertiisi objektiga, võib olla nii projektdokumentatsioon kui ka olemasolev ehitis või selle osa.
Kui võrrelda termini „tehniline audit“ ja eespool toodud erinevate ülevaatuse liikide määratlusi, võib tõdeda, et need on lähedased. Neid määratlusi lugedes võib järeldada, et ehitusvaldkonnas vajab nii „ülevaatus“ kui ka „tehniline audit“ küll spetsialisti, kuid mitte tingimata eksperdi tasemel asjatundjat. Minu mõtetes on esile kerkinud küsimus, mis oleks, kui seda ehitise auditi mõistet poleks üldse kasutusele võetudki? Minu arvamus on, et ega selle termini sissetoomine midagi selgemaks ei teinud. Selle küsimuse arutelu läheb küll terminite ja nende määratlemise teemast välja, kuid ehitusalase seadusandluse arendamisel soovitan selle üle mõelda.
Loodan, et esitatud terminid ja nende määratlused on abiks selles mõttetöös.
Siinkohal soovin tänada ka oma kolleege Heiki Meost, Enno Rebast ja Erki Laimetsa, kes mind selle artikli kirjutamisel on tublisti abistanud. Meie ühine seisukoht on, et võrreldes ülevaatusega on ehitusekspertiisi puhul tegemist kõrgema taseme kontrolltegevusega.
Avaldage arvamust
Palun avaldage arvamust esitatud terminite ja nende definitsioonide kohta! Täiendused ja täpsustused on oodatud e-posti aadressil: toimetus@meediapilt.ee ja koopia aadressile riho.oras@conviso.ee märgusõnaga „Terminivara“.
Esitatud seisukohti refereeritakse järgmistes ajakirja numbrites.
Täpsustus – ehitusprojekti etapid ja osalised
Novembrikuu EhitusESTi number 28 rubriigis „Terminid“ ilmunud artiklile „Ehitusprojekti etapid ja osalised“ on tulnud üks täpsustus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitusregistritalituse töötajate poolt. Nimelt juhtisid nad tähelepanu sellele, et termini „projekti käivitamine“ määratluse selgituse juures on ebatäpsus – vajadusuuringu ja projekti plaanimise põhjal tehtavad otsuste nimetused on väärad. See osutus on täiesti õige ja alltoodud tabeli fragmendis on see parandatud ja parandus on alla joonitud.