• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Aasta rajatis: kommunismiohvrite memoriaal

autor: Ain Alvela
november 2019
Kategooria: Portree, EhitusEST november 2019
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Arne Maasik

 Tänu ehitajale õnnestus saavutada objektil erakordne täpsus nii betoonitöödel, terasega seotud töödel kui peentes ja väikestes detailides väikevormide juures. Foto: Arne Maasik

Tänavuse aasta ehitusprojekti konkursi parimaks rajatiseks valiti mullu avatud kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel – eestimaalaste jaoks oluline maamärk, mis rajatud ühendamaks olnut olevikuga, läinuid jääjatega, elavaid surnutega.

Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaali rajamise konkursi võitnud idee ja selle hilisem edasiarendus sündis kolme arhitektuuribüroo inimeste koostöös – rajatise peaprojekteerijad on JVR Arhitektuuribüroo, Ninja Stuudio ja Stuudio Truus, projekti konkreetsed autorid on vastavalt nimetatud arhitektuuribüroode esindajad Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann ja Tiiu Truus.

Eesti Arhitektide Liitu kuuluv Jaan Tiidemann räägib projektiga tegelema hakkamise algusaega meenutades, et see konkreetne objekt oli muidugi äärmiselt ainulaadne, absoluutselt sellist tüüpi rajatis, mille projekteerimise au saab ühele arhitektile osaks vaid kord elus.

Kaks ja pool aastat tihedat tööd

Ettevõtmine, mis pole lihtsalt konstruktori- ja ehitustöö, vaid nõuab ennekõike mõtestatud kontseptsiooni, kuidas see mõjub inimestele hingeliselt, kuidas annab ülevaate ajaloosündmustest, kuidas ühendab neid, kes toona olid sunnitud lahkuma nendega, kes jäid ning nendega, kes elavad tänases päevas.

„Võistluse protseduuris ei olnud eriti midagi uut, kõik enam-vähem aimasid, kuidas koos töötada on ja mis ees ootab,” kirjeldab Tiidemann. „Meil hakkasid kohe alguses need maailmad ja mõtted klappima. See oli võistlus, kus oli vahepeal aega mõelda, mida me täpselt teeme. Ei pidanud viimasel öösel seletuskirja sõnastama, nagu teinekord konkursside puhul juhtub, meil oli see õnn, et saime selle, mida me teeme, ära sõnastada juba veidi enam kui kaks nädalat enne tähtaega. Sõnad „teekond” ja „koduaed” said juba ammu enne töö valmimist välja öeldud. See aitas ka keskenduda ja otsustada, mis on oluline, mis mitte.”

Nagu Jaan Tiidemann räägib, oli alguses lähtekohaks taluõu, mille sõnastamist otsima hakati. Aja edenedes kadusid ära talu ja selle hooned ning kandva metafoorina jäi alles „Koduaed”. Konkreetsete objektide asukoha paigutuse etteantud krundil määras suuresti ära kogu Maarjamäe olustik ja see, mis seal juba olemas.

Töö käigus pidi palju tegelema memoriaali osade ruumilise paigutusega. Kõigepealt tuli lahendada küsimus, kuhu asetada koduaed, et see ei jääks kõrvalasuva suure ja mastaapse memoriaaliga võrreldes pisem, vaid vähemalt samaväärsena mõjuks: „Võtsime kogu olemasoleva krundi täises mahus enda kasutusse ja kui koduaia koht hakkas paika saama, oligi järgmine küsimus, kuidas sinna jõuda. Ja nii tekkis see tunnelis kulgev tee – teine metafoor „Teekond”,” räägib Tiidemann. „Kaks ja pool aastat tihedat tööd kulus kogu selle loo väljakujundamisele ja detailide paika panemisele. Alguses sai tehtud eskiis, mis läks võistlusele. Seejärel sai see juba täpsema kuju, siis eelprojekt ehitusloa jaoks, põhiprojekt ehitushanke jaoks, lõpuks tööprojekt. Ja selle protsessi käigus tuli muudkui küpsetada, küpsetada ja küpsetada ka seda lugu. Et algne idee jääks kestma ja et memoriaalist saaks tervik.”

Osapooli oli palju – haljastaja, skulptor, disainer, kõik nad pidid saavutama oma töös ühisosa ja tulemuse täpsuse – sõna, mida Jaan Tiidemann eriliselt rõhutab.

Näiteks on memoriaalil ülitäpselt seotud kanalisatsioonikaevud ja sillutise sisse paigaldatud valgustid. Oli vaja, et kõik osapooled, näiteks erinevate osade ehitajad, tulevad nende ideedega kaasa, mõtlevad ühes taktis ja tegutsevad ühisel meelel. „Kui te seal kõnnite ja vaatate maha, siis märkate seda täpsust. Samuti on tahvlite moodul nii pikkuses kui kõrguses väga konkreetne, mis läheb kokku seintega ja vahepealse sillaga, et teekonna algus oleks parajal kõrgusel ja selle tagumine ots parajalt all orus varjatud,” kinnitab ta.

Eriline töö, mis liitis tegijad

Memoriaali materjalide valik lähtus alguses paika pandud kontseptsioonist – domineeriv teras ja raud oli juba algusest peale üsna kindel valik. Aeg-ajalt sai mõeldud, et äkki võiks see olla ka graniit, aga leiti, et see oleks muutnud memoriaali liialt haualikuks ja ehk ka liialt pidulikuks.

„Nii sai teekonda kujutada toonase võimu raudses haardes olevaks, nii tuli see õigemini välja,” iseloomustab Tiidemann. „Ja ega rohkem materjali polegi peale betooni ja natukese klaasi. Me välistasime igasugused kallid vääriskivid, vaid mälestuskivid on graniidist. Seejuures mängib rolli ka hooldamise küsimus, sest on ju kõik vääriskivid mingis mõttes poorsed ja võivad ilmastiku või ka inimeste meelevalla käes n-ö rikki minna.”

Tiidemannile ei meenu, et kogu protsessi ajal oleks ette tulnud tuliseid vaidlusi või erimeelsusi, kui, siis ainult pisidetailides, näiteks, kas küünlaalused teha veidi laiemad või kitsamad. Aga põhilises, kui kontseptsioon oli juba sõnastatud, oldi ühel meelel ja siis jäi see kõik ainult paberile ja arvutisse joonistada. Igaüks teadis täpselt oma töölõiku ja usaldas teisi osapooli nende töös.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Arne Maasik

Ta iseloomustab kommunismiohvrite memoriaali projekteerimist kui väga erilist tööd, mis oli seda kõigile töös ja tegevustes osalenutele, mitte ainult arhitekti või ehitaja jaoks. „Ka protsesside menetlejatel näis olevat sootuks erinev suhtumine võrreldes mõne tavalise maja projekteerimise ja ehitamisega, kus tuleb ikka takistusi ja vaidlusi ette, asjad viibivad, kaikad lendavad ja kõik ei lähe kaugeltki nii, nagu loodetud,” arutleb Tiidemann.

Kumba aga memoriaal selle ühele loojale rohkem sisendab – lootust või lootusetust, on ju mõlemad osad meie saatusest seal esindatud? „Iga inimene näeb seal niivõrd erinevat asja, mõni ühte, teine teist ja kolmas kolmandat.

Minu jaoks on memoriaal hoopis isemoodi asi, oleme ju olnud kaks ja pool aastat selle kõige n-ö sees projekti autoritena, ma tean ja tunnen seal iga mutrit. Minu jaoks on seal lisaks nendele kahele metafoorile müriaad igasuguseid detaile,” kirjeldab Jaan Tiidemann. Kokkuvõttes valmis memoriaal koostöös: erinevate erialade töö on siin muutunud üheks detailirohkeks tervikuks, nii õnnestus ehitada mitmekihiline arhitektuuriteos.

Memoriaali ehitusprojektist

Memoriaali ehitusprojekt valmis kolme aasta jooksul: võistlustöö kavandati aprillist maini 2016, eelprojekt valmis märtsis 2017, põhiprojekt juunis 2017, tööprojekti viimased joonised juulis 2018, üks kuu enne memoriaali pidulikku avamist.

Lisaks arhitektuursele osale hõlmas memoriaali ehitusprojekt maastikuarhitektuuri-, disaini- ja skulptuuriosa. Samuti eriosad: drenaaži- ja kanalisatsiooniosa, elektri- ja nõrkvooluosa. Memoriaali ehitusprojekt kavandati valdavalt mudelifailina arhitektuuri- ja inseneribüroode koostöös. Infomudelit kasutasid eelkõige arhitektid, IFC-mudelit ka eriosade insenerid. Peaaegu kõik ruumielemendid alates maastikust kuni väikevormideni (sh videokaamerad, prügikastid) modelleeriti ning kontrolliti 3D-mudelis.

Memoriaali skulpturaalne osa kujutab mesilassülemit. Iga mesilane on roostevabast terasest prinditud vastavalt kunagi eksisteerinud „pärismesilase” 3D-skanneeringule. Mesilaste failidest koostati komplektid, mida sai seinal pöörata erinevatesse asenditesse, nii saavutati juhuslikkuse efekt.

Oluline oli koostöö graafilise disaineriga, kes küljendas nimetahvlid, tekstid, luuleread ja infotahvlid. Väljakutseks oli 441 nimetahvli faili automaatne konverteerimine laserlõikusfailideks, samuti kõikide nimetahvlite loogika ja numeratsiooni väljatöötamine ning ehitusprojektile kohandamine ning projektiga tagamine, et iga tahvel satuks memoriaalil õigesse kohta.

Üks osa projektist oli välimiste terastahvlite täpsed joonised koos kõigi küljendatud tekstide ja nende kinnitamiseks vajalike aukudega.

Omaette ülesanne oli valgustuslahenduse modelleerimine ja väljatöötamine koos Siim Porilaga firmast Silmani Elekter. Valgustugevused modelleeriti ning valgustite mõõdud seoti projektis täpselt sillutistega.

Ohvitseride fotod ja valgustid töötati välja koos disainer Margus Triibmanniga ettevõttest Keha3.

Konstruktsioonide inseneridega ettevõttest Estkonsult vahetati projektifaile ja IFC-mudeleid. Elektrilahendused kavandati koostöös ettevõttega Contactus, kelle andmete alusel said paika kilpide asukohad ja suurused ning seoti need memoriaali põhjaseinas olevate niššide ja hooldusluukidega. Oluline koostöölõik oli drenaaži ja kanalisatsiooni projekteerijatega: kaevude andmed seoti arhitektuurses projektis sillutistega millimeetri täpsusega.

Memoriaali projekteerimistööd

  • Peaprojekteerijad: Arhitektuuribüroo JVR, Ninja Stuudio, Stuudio Truus.
  • Autorid: Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus
  • Meeskond: Martin Prommik, Kersti Nigols, Liis Voksepp, Annika Liivo, Marianna Zvereva
  • Skulptuur: Kirke Kangro
  • Haljastus: Lidia Zarudnaya
  • Graafiline disain: Martin Pedanik
  • Ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus: Margus Triibmann
  • Eriosade peaprojekteerimine, konstruktsioonid, drenaaž, teed-parklad, vertikaalplaneerimine: Estkonsult
  • Elektri- ja nõrkvooluosa projekt: Contactus

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Maarjamäel

  • Põhimõtteline otsus rajada kommunismiohvrite memoriaal sündis 2011. aastal, mitmeid aastaid vältasid arutelud selle asukoha ümber. Näiteks Memento soovis memoriaali rajada Tallinna kesklinna Tõnismäe kanti.
  • 2014. aastal toimunud ideevõistlusel pakuti memoriaali asukohana kõige rohkem Maarjamäed. Toonase ideekonkursi võitis Koit Ojaliiv tööga „Mälutulbad”.
  • 2015. aasta jaanuaris otsustas valitsus, et kommunismiohvrite memoriaal ja mälestusmärk ohvitseridele rajatakse Maarjamäele.
  • Arhitektuurikonkurss kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks Maarjamäele kuulutati välja 2016. aasta maikuus, võitjad kuulutati välja sama aasta lõpus.
  • Esimese preemia pälvinud töö „Teekond” sai žüriilt üksmeelse toetuse. Selle kandev idee on kannatuste teekond läbi 200 meetri pikkuse tunneli, mille seinad kaetud ohvrite nimedega ja millest väljudes on kodumaale pääsemise sümboliks koduaed.
  • 2017. aasta novembri algul sõlmisid Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja konsortsium, kuhu kuuluvad OÜ Tafrix, Graniittirakennus Kallio Oy, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS, ehituslepingu.
  • Rajatis avati 2018. aasta augustis.
  • Kommunismiohvrite memoriaal hõlmab 3,8 hektari suurust maa-ala juba olemasoleva Maarjamäe mälestusala naabruses, mille kogupind on 13 ha.
  • Memoriaalis on ära märgitud kõigi teadaolevate kommunistliku võimu ohvrite nimed, kellest paljud surid kaugel kodumaast ning kelle matmispaik on teadmata.
  • Alguses planeeriti ehitustööde maksumuseks 4,45 miljonit eurot, lõpuks kujunes selle maksumuseks 6,6 miljonit eurot.
    Allikas: autorid

EhitusESTist leiad siit Aasta ehitusprojekt 2019 rajatiste kategooria konkursi kõik nominendid ja esitatud kandidaadid.

https://ehitusest.ee/wp-content/uploads/sites/2/2019/11/Rajatise-ehitusprojekt-Memoriaal.mp4
Sildid: aasta ehitusprojektAasta Ehitusprojekt 2019aasta nominendidEesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liitrajatised
ShareTweet
Eelmine artikkel

Aasta rajatise nominendid

Järgmine artikkel

Aasta ehitusprojekt 2019 kandidaadid

Seotud artiklid

Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing
Aasta nominendid

Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

Eesti Betooniühing
Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks
Portree

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

Eesti Betooniühing
EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna
Portree

Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Arvo Tinni (17.06.1935–17.01.2023)
Portree

Arvo Tinni on lahkunud (17.06.1935–17.01.2023)

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Aasta betoonehitis 2021 – Tallinna sadama kruiisiterminal. Foto: Kaupo Kalda
Aasta nominendid

Aasta betoonehitis 2022 konkursil osaleb 13 ehitist

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
Ehituskonverents 2023+ valiti parimad. Foto: Raigo Pajula
Aasta nominendid

Ehituskonverentsil valiti parimaid – vaata galeriid!

LIIVI TAMM
Järgmine artikkel
Aasta ehitusprojekt 2019 kandidaadid, EL-i IT Agentuur Tallinnas. Foto: Maris Tomba

Aasta ehitusprojekt 2019 kandidaadid

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!