Aasta ehitaja 2019 Sergei Strigin

Alates käesoleva aasta suvest AS-i Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktori asetäitja kohuseid täitva Sergei Strigini viimased tööd seonduvad mitme Tallinki objektiga. Kõige silmatorkavam neist on pealinna sadama kvartalis asuv laevandusettevõtte uus büroohoone koos selle kõrval asuva hotelli ümberehitusega. Nimelt sai Tallinki uue büroohoone valmimisega väärtuslikku täiendust kogu Tallinki hoonekompleks. 2009. aastal valminud ja toona aasta betoonehitiseks tunnistatud arhitekt Meelis Pressi „Jäämaja“ sai naabriks uhiuue, samuti Meelis Pressi arhitektuuribüroos tehtud projekti järgi valminud „Tulemaja“. Kogu töö tulemusena moodustus büroohoonete ja 2019. aastal põhjalikult renoveeritud ja selle käigus viienda korruse saanud Tallink Express hotelli vahele uus geomeetriliste mustrite ja omapärase haljastusega linnaväljak.

Kvaliteet peitub detailides

Sergei Strigin ise peab Tallinki büroohoone ehitamist väga huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks tööks, kus arhitekti poolt pakutud lahendus oli küll äärmiselt pretensioonikas, aga samas viimse detailini läbi mõeldud, nii et sellise projektiga töötamine oli ehitajale puhas rõõm.

„Meelis Press on tuntud n-ö puhta lahenduse viljelemisega, kus kõik, alates põrandakatetest, lõpetades valgustusega, peab olema korrektselt ära joondatud, kõik hoone detailid omavahel sobitatud ning et kõik kompleksi kooslused annaksid mulje kui tervikust,” kirjeldab Strigin. „Nii on juba kümme aastat tagasi ehitatud esimese hoone fassaadil olevad betoontaladest ristid peegeldatud nüüd rajatud kiviplatsile. Uue hoone kolmandal ja neljandal korrusel näha olevad kolmnurgad on aga nendesamade ristide kujuteldav pikendus. Ja nende projektsioon on kantud ka kõrvaloleva hotelli seintele.”

Fotod: Priit Veermäe

Kuigi Tallinki uue büroohoone maapealne betoonkarkass on ehitatud küllaltki tavapäraselt, siis vastutusrikkaid ja eelkõige just konstruktori ja ehitaja nutikust nõudvaid etappe oli ehitusprotsessis küllaga. Näiteks tuli vahelaed teha n-ö puhtana, mis tähendab, et mingit lisaviimistlust peale vaipade põrandale enam ette nähtud ei ole. See aga nõudis betoonivalu juures erilist täpsust tolerantsides.

Fassaadile tahtis arhitekt aga just klaasi nimega Royal Blue, mis annab helesinise visuaalse efekti. Tehnoloogiliselt polnud sellele võimalik midagi värvida ning fassaadil praegu nähtav raster tuli lamineerida paketti kahe klaasikihi vahele. Selleks võeti paketti tavaline kirgas klaas, selle peale prinditi raster, siis liimiti see välimise klaasiga kokku ja tulemuseks oli kohati neljakihiline klaaspakett, millest mõned kaaluvad üle 800 kilo.

Hoone välisvalgustuse reguleerimiseks on olemas kahe meetri kõrgune kapp täis elektroonikat. Lisaks on palju muid selliseid nüansse, millest kogu lahendus koosneb.

See objekt on küllaltki eriline ka selle tõttu, et olulisi projekti ümbertegemisi ei olnud vaja. Lihtsalt sellepärast, et projekt oligi juba sedavõrd täpselt ja korrektselt tehtud. Kogu projekteerimine kanti üle ka 3D-mudelitesse, mille põhiline efekt seisnes Strigini sõnul võimaluses kogu objekti logistikat ning materjalide hankeid paremini ja võimalikult efektiivselt planeerida. Nii juhtuski, et kui ehitamisega alustati 2017. aasta sügisel, siis juba sama aasta novembrikuus tegeles Strigin fassaadi paigaldamise erinevate lahenduste vaagimisega, kuigi reaalsed fassaaditööd algasid alles järgmise aasta maikuus. Töö sujumise seisukohast peab ta oluliseks, et objektijuht suudab töövõtjale selle ülesanded nii täpselt formuleerida ja selgitada, et ehitajal ei ole muud, kui tulla ja teha. Tänu sellele saab kokku hoida üsna palju aega ja ka materjali.

„Meeskonnana oli meil küllaltki täpne objektitööde plaan, millises järjekorras tegutseda. Tööd olid prioriteetide järgi pingeritta seatud. Kui hoone karkass sai valmis, oli 70% ülejäänud tegevused juba konkreetselt paika pandud – olid olemas materjalid, lahendused ja tegijad,” iseloomustab Sergei Strigin ehitustööde organiseerimist objektil. „Kui sa seda ei tee, ei suuda sa ka võimalikke ette tulevaid kriitilisi olukordi lahendada. Aga neid võib ehitusel ikka ette tulla. Ja tänu sellele, et me asjad varakult läbi mõtlesime, ei tulnud vähemalt meie Tallinki büroohoone ja hotelli ehitusel ka midagi erilist projektis muuta ega ümber teha.”

Ehitaja loob ajalugu

Projektijuht peab tagama objektil rahumeelse ja töise õhkkonna ning tundma oma meeskonda. Nimelt peab Strigin oluliseks, et objekti meeskond ei oleks närviline ega üksteise vastu kriitiline, et energia ei jookseks tühja vigade otsimisele või nende põhjendamisele, vaid kõik teeksid tööd kõigile selge eesmärgi saavutamiseks. „Kui ma näen, et inimene on pinges või närvis, siis on minu asi temaga suhelda ja need pinged maha võtta,” leiab ta.

„Ma panen oma meeskonna tööle, näen, kuidas nad toimetavad ja kui vaja, tuleb minna appi.”

Strigin tunneb kevadel valminud „Tulemaja” peensusteni, paremini, kui mõni teine oma taskute sisu. Ta teab täpselt, et sillutisse on paigaldatud 860 graniitplaati. Teab, kuidas on paigaldatud fassaadi klaaspaketid nii, et vahelagede kohad näha ei jääks. Teab sedagi, kuidas täpselt kanti klaaspaketile värviline raster, mis hoone ülaosa kaunistab.

Ta ei pea seda ehitist mingiks eriliseks disainiimeks, vaid ütleb, et tegemist on premium-klassi büroohoonega, mille väljanägemine ja sisekujundus on maitsekad ka ütleme kolmekümne aasta pärast. Tema sõnul pole selles mingeid liigseid detaile, samas on kõik ehituslikud nüansid tehniliselt peensusteni läbi mõeldud.

„Isegi väikeste detailide väljamõtlemine ja teostus võib küll palju aega võtta, aga tulemuseks on „Vau!”. Mulle meeldib ehitada ja olen väga õnnelik selle ameti valimise üle,” kinnitab Sergei Strigin. „Esiteks sellepärast, et sa lood nõnda sõna otseses mõttes ajalugu. On ju iga ehitis omaette kunstiteos. Ja ehitajale on nende objektide kaudu antud võimalus jätta oma jälg ajalukku. Kõnnid mõnest juba kümmekond aastat tagasi valminud hoonest mööda ja mõtled – näed, seisab, püsib, on ilus ja inimesed tunnevad sellest rõõmu.”

Teda ei häiri see, et tavapäraselt jääb ehitise loojana ajalukku ikkagi arhitekt. Strigin ütleb, et see on tunnetamise küsimus – sa ise, sinu lapsed ja tuttavad ju teavad, kes selle või teise hoone tegi. Eks sellepärast ei ole tema jaoks ka vahet, kas ehitada büroohoonet Tallinna kesklinna või rajada kusagile maale farmikompleksi. „Mõlemal juhul peab ehitaja olema tellija ja projekteerija käsutuses ning tegema valmis hoone selliselt, et projekteerija on rahul ja tellija happy,” kinnitab Strigin. „Isa on mind kogu eluteel õpetanud – kui sa midagi teed, mida iganes sa ette võtad, sa pead seda tegema professionaalselt. Et kõrvalt vaadates inimesed saavad aru, et seda tegi oma ala asjatundja. Kui sa seda ei suuda või ei taha, siis pigem ära üldse hakkagi tegema,” ütleb Strigin.

„Ehitaja peab iga talle usaldatud objekti ehitama valmis nii, nagu ta teeks seda endale. Mina olen alati sellest põhimõttest lähtunud. Sellepärast tänangi siinkohal oma vanemaid, et nad on mu kasvatanud selliseid põhimõtteid hindavaks.”

Sergei Strigin

• Sündinud 30. augustil 1978 Novošahtinskis Venemaal.
• Aastatel 1996–2003 omandas Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneri VI taseme hoonete ehituse alal.
  Ametikäik:
• 1998–1999 OÜ Megaron-E, töödejuhataja
• 2000–2001 OÜ Terg E&M, projektijuht
• 2001–2002 OÜ Bestorgate Ehitus, eelarvestaja-müügijuht
• 2002–2003 OÜ Bestorgate Ehitus, projektijuht
• 2003–2004 OÜ Ferdmaster eelarvestusjuht
• 2004–2006 OÜ Ferdmaster, projektijuht
• 2006–2012 AS Skanska EMV, projektijuht
• 2013–2017 AS Eesti Energia Õlitööstus, arendusprojektide planeerimisjuht
• 2017–2019 AS Merko Ehitus Eesti, projektijuht
• 2019– … AS Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktori asetäitja
  Suuremad objektid projektijuhina:
• 2012 ENEFIT-280 õlitehase retordihoone üldehitustööd
• 2012 ENEFIT-280 turbiinihoone ja jahutuskanalite ehitus
• 2019 Tallinki büroohoone
• 2019 Tallink Express hotelli laiendus
• 2019 Tallink SPA hotelli 1. korruse rekonstrueerimine

EhitusESTist leiad siit Aasta ehitaja 2019 kõik konkursi nominendid ja esitatud kandidaadid.