Ringmajanduse suunas liikumise ühe osana võetakse 5. juuliks 2020 üle jäätmete raamdirektiiv, pakendidirektiiv ning prügidirektiiv.
Made Saadve keskkonnaministeeriumist kinnitas Eesti korteriühistute XXII foorumil, et korteriühistuid suured muutused ees ei oota. „Prügi tuleb endiselt koguda liigiti, põhilisteks prügi liikideks on jätkuvalt biojäätmed, pakendid, segaolmejäätmed, paber ja papp,“ rääkis Saadve. „Koguseliselt suurima osa moodustavad pakendijäätmed, järgmise suurema grupi paber ja papp. Segaolmejäätmete, biojäätmete ja klaasi osakaal on väiksem. Segaolmejäätmete osakaal ka väheneb pidevalt.“
Saadve kutsus ka korteriühistuid appi teavitustööd tegema, et jäätmeid õigesti sorteeritaks: „Paraku jõuavad biojäätmete konteineritesse jätkuvalt kilekotid, biojäätmetega. Biojäätmete konteinerisse tavalisi kilekotte panna ei tohi. Vanapaberi konteiner on mõeldud siiski vanapaberile, mitte piimapakkidele,“ rääkis ta.
Olulisemad muudatused direktiivides
- Täpsustatakse kohustusi jäätmete liigiti kogumisel ja ringlussevõtul. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 juba 60 protsendini.
- Täpsustatakse jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi.
- Kehtestatakse üldised miinimumnõuded laiendatud tootjavastutuse süsteemidele.
- Kehtestatakse jäätmetekke vältimise meetmed, sh kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid.
- Aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10 protsenti tekkivatest olmejäätmetest.
Kuidas jaguneb vastutus?
Riik (seaduste kehtestaja) → kohalik omavalitsus (üks seaduse elluviijatest) → korteriühistu (vastutab jäätmehoolduseeskirjades toodud reeglite täitmise eest, korraldab, et elanikel oleks prügi äraandmine mugav) → elanik, korteriomanik (sorteerib jäätmevaldajana prügi oma kodus).
