• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Sumedad suvekodud - romantilise Haapsalu vanalinnas asub suvetuba, kus nappidele ruutmeetritele on mahutatud uskumatult palju.

    Sumedad suvekodud

    Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud vana maja samm-sammulise taastamisega. Foto: Kadri Tamm

    Hellalt hoitud vanaema maja

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar toimub 19. aprillil kl 15 veebipõhine konverentsi tutvustav avaseminar.

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar

    Aasta tehasemaja 2022. Parimatest parimad tehasemajad. Kodumaja. Foto: Kasper van Wallinga

    Aasta parim tehasemaja on Kodumaja kortermaja

    Uued koolihooned said valmis. Kindluse kool on pilkupüüdev maamärk. Foto: aasta ehitusprojekti konkurss

    Uued koolihooned said valmis

    Ehitusmess Eesti ehitab 2022 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses.

    Tere tulemast messile Eesti ehitab 2022!

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Sumedad suvekodud - romantilise Haapsalu vanalinnas asub suvetuba, kus nappidele ruutmeetritele on mahutatud uskumatult palju.

    Sumedad suvekodud

    Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud vana maja samm-sammulise taastamisega. Foto: Kadri Tamm

    Hellalt hoitud vanaema maja

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar toimub 19. aprillil kl 15 veebipõhine konverentsi tutvustav avaseminar.

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar

    Aasta tehasemaja 2022. Parimatest parimad tehasemajad. Kodumaja. Foto: Kasper van Wallinga

    Aasta parim tehasemaja on Kodumaja kortermaja

    Uued koolihooned said valmis. Kindluse kool on pilkupüüdev maamärk. Foto: aasta ehitusprojekti konkurss

    Uued koolihooned said valmis

    Ehitusmess Eesti ehitab 2022 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses.

    Tere tulemast messile Eesti ehitab 2022!

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Martin Thalfeldt: hea sisekliimalahendus on märkamatu

autor: EPP JOALA
aprill 2019
Kategooria: Portree, Eesti ehitab 2019
Martin Thalfeldt

32-aastane vastne professor Martin Thalfeldt.

Martin Thalfeldt on 32-aastane vastne Tallinna Tehnikaülikooli professor, kes juhib hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava hoonete tehnosüsteemide professorina. Ta teab rääkida, milline on ideaalse sisekliima lahendus ja kuidas võib kliimasoojenemine mõjutada tehnosüsteemide arendamist.

Kuidas jõudsid hoonete sise-kliima eriala valimiseni?

Vanemate poolt oli ainsaks piiranguks tungiv soovitus mitte õppida kehakultuuri või majandust. Andsin avaldused sisse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli. Paar tuttavat olid aasta varem sisse astunud tööstus- ja tsiviilehituse erialale ning ilmselt seetõttu oli mõtteis ehitus.

Ühel suvepäeval sõitsime vanematega Tallinna poole ja tee peal otsustasime, et see võiks olla mõni kitsam eriala koos konkreetsete oskustega. Valikuid oli nii Tallinnas kui Tartus mitu, kuid minus tärkas ka soov astuda iseseisvasse ellu. Nii võtsin vastu otsuse kolida Tallinnasse ja asuda õppima oma esimest valikut ehk keskkonnatehnikat spetsialiseerumisega küttele ja ventilatsioonile (täna hoonete sisekliima ja veetehnika).

Mis on tehnosüsteemide arendamise ja uurimise juures põnevaim?

Hooneid püstitatakse selleks, et inimesed saaksid neis elada, töötada või lõõgastuda, mitte selleks, et energiat säästa või vastata standarditele. Tehnosüsteemide spetsialisti üheks suurimaks „probleemiks“ on see, et hooneid projekteerivad, ehitavad ja kasutavad inimesed.

Igal inimesel on oma harjumused ja ootused sisekliimale ning alati on keegi rahulolematu. Minu eriala teebki põnevaks see, et lõpuks on vaja lahendust, millega on rahul suurem osa hoone kasutajatest. Hea lahendus on selline, kus ei saa arugi, et insener on head tööd teinud. Tehnosüsteemide spetsialist peab andma nõu ka ülejäänud projekteerimismeeskonnale, et vältida olukorda, kus hea sisekliima on võimatu või väga kallis.

Bosch

Pean tegelema eriala populariseerimise ja arendamisega, aga samuti ka õppetöö ning rahastustaotluste kirjutamisega.

Mida tähendab Sinu jaoks professoriamet?

Mul on õnnestunud töötada endast oluliselt pädevamate inimeste käe all. EstKonsultis sain tugeva tehnosüsteemide projekteerimise kogemuse Margus Laasilt. Jarek Kurnitski juhendamisel doktoritööd tehes sain maitsta tipptasemel teaduse tegemist. Norras oli minu otseseks ülemuseks hoopis füüsika taustaga
Laurent Georges, kelle kabinetis tahvli ääres sai tihti arutatud, kuidas õhk ja soojus ruumis liiguvad. Vastse professorina tuleb mul astuda samasesse rolli, kus on olnud minu varasemad ülemused. Tuleb tegeleda rohkem eriala populariseerimise ja arendamisega, samuti õppetöö ja rahataotlustega. Järjest vähem on aega ise nokitseda mõne probleemi kallal ning huvitavate teemadega edasi tegelemiseks tuleb luua oma meeskond ja olla suunanäitaja. See on hetkel minu jaoks suurim väljakutse.

Professoritest on ühiskonnas jäänud mulje, et nad tegelevad ainult teaduse ja õpetamisega. Müüt või tegelikkus?

Kindlasti on ka selliseid professoreid. Poolnaljaga öeldes tegeleb üks õige Eesti professor pidevalt ka rahastustaotluste kirjutamisega. Olgugi, et ootused teadlastele ja keskkond, milles hetkel toimetame, eeldab pidevalt tööga tegelemist, leian, et pikas perspektiivis on tulemuslikkuseks vaja ka muid tegevusi kõrvale leida. Pingeid maandan Eesti esiliigas (tugevuselt teine liiga) võrkpalli mängimisega, kalastamisega, reisimisega ning pere ja sõpradega aega veetes.

Milline on praegu TalTech-i erialateadlaste koostöö ettevõtetega, kuhu see võiks edasi areneda?

TalTech-i liginullenergiahoonete uurimisrühm on tihedalt seotud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ) ja seeläbi kaudselt ka ettevõtetega. Koostöös EKVÜ-ga korraldatakse inseneridele koolitusi ja infopäevi, et anda edasi viimased uuringute tulemused. Samuti on ettevõtetega ühiseid projekte – näiteks Akadeemia tee 5a ühiselamu rekonstrueerimine liginullenergiatasemele. Uusimad hoonete energiatõhususe nõuded töötati välja koos arhitektide, kinnisvaraarendajate, ehitusfirmadega.

Koostöös puiduettevõtetega oleme andnud oma panuse ka Eesti puitmajatootjate eduloosse. Lisaks on väiksemaid projekte, kus firmad katsetavad oma lahendusi ning käime ka „põllul“ uurimas, kuidas esimesed liginullenergiahooned toimivad.

Kuidas kliima soojenemine mõjutab ja hakkab mõjutama Sinu igapäevatööd?

Kliima soojenemine on põhjus, miks on tekkinud tugev surve energiatarbimise ja fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks. Arenenud maades tarbitakse suur osa energiast hoonetes ja selle vähendamine on kulutõhusaim viis süsinikuheitmete piiramiseks.

Loomulikult tuleb tegeleda ka energiatarbimise vähendamisega muudes sektorites. Hoonete tehnosüsteemide spetsialist on reeglina isik, kes teab, kuidas tagada hoonete energiatõhusus. Seega on kliima soojenemine juba praegu tekitanud hulga probleeme ja võimalusi, millega liginullenergiahoonete uurimisrühmas tegeleme.

Oleme oma laiuskraadil harjunud ehitama elamuid jahutussüsteemita, kuid mulluse suvega sarnaste kordumisel tuleb senised tavad üle vaadata. Eesmärgiks tuleb seada, et me saaks suviti hakkama võimsaid jahutussüsteeme ehitamata ja energiat kulutamata. Selleks peame tehnosüsteemide insenere koolitama nii, et jahutussüsteemi projekteerimise asemel on nende tööks ülejäänud projekteerimismeeskonna konsulteerimine, et saavutataks tervikuna hea hoone.

Kuidas mõjutab kliimavööde ülesandeid, millega on Sinu eriala insener peab tegelema?

Ilmselt pole keeruline arvata, et kuumas kliimas on suurimaks probleemiks hoonete jahutamine ja külmas kütmine, kuigi uutes hoonetes on osutunud jahutus väljakutseks ka meil. Mugavaimas olukorras on näiteks kesk-eurooplased, kellel pole suvel liiga palav ega talvel liiga külm. Meil põhjustavad talvel probleeme miinuskraadid.

Näiteks kaasaegse ventilatsioonisüsteemi soojustagasti suudab hoonest välja tõmmatava õhu maha jahutada miinuskraadideni ja sellest kondenseerunud niiskus jäätub ning ummistab soojustagasti. Põhjamaades toodetud ventilatsiooniseadmete automaatika suudab reeglina probleemist jagu saada, aga Kesk-Euroopas toodetud seadmetega on esinenud probleeme.

Mahedas kliimas saab akna pea aastaringselt lahti hoida ja ruumi ventileerida. Samas kui meil on näiteks koolides ventilatsioon adekvaatselt lahendamata või lihtsalt välja lülitatud, siis talvel ei saa akna all istuvate õpilaste tõttu aknaid lahti teha. Selle tulemusel on tunni lõpuks kõigil pea paks ja mõte ei tööta.

Isiklikust kogemusest võin tuua aastate taguse näite, kui projekteerisin jahutussüsteemi hoonesse Pekingis ja varem tehtud arvutusi üle vaadates ei saanud aru ühest jahutuskoormuse komponendist. Pärast mõningast nuputamist meenus, et oli arvestatud ka soojuse kandumist hoonesse läbi välisseinte.

Eestis on välisseinad soojustatud arvestades suurt talvist temperatuuride erinevust ja suvine mõningane temperatuuride vahe ruumi ja välisõhu vahel ei oma olulist mõju jahutussüsteemi võimsusele. Esimese hooga ei taibanud, et soojema suvega Pekingis tuleb seda arvesse võtta.

Kuidas inspireerida noori tundma huvi valdkonna vastu, mille nimetus igaüht ei pruugi kõnetada?

Sellele otsivad vastuseid kõik vähempopulaarsete insenerierialade programmijuhid, mina sealhulgas. Paarisõnalisse valdkonna (või õppekava) nimetusse on praktiliselt võimatu panna kõike, mida see hõlmab.

Sisu tuleb noortele edasi anda viisil, mis pälvib nende tähelepanu ja annab infot sobival moel. Tagasisidele tuginedes ei taju gümnasistid, et ülikoolis on mitu eriala, kus saab õppida ehitusinseneriks. Enim inspireerivad noori teised noored, kes seda eriala juba õpivad.

Mis on need teemad, mis Sinu eriala praktikutele täna kõige enam kõneainet pakuvad?

Aasta eest kerkisid meedias esile liginullenergiahooned, sealhulgas mõnede väga huvitavate tõlgendustega. Levisid arusaamad, nagu peaksid hooned hakkama tootma sama palju energiat, kui ise tarbivad, aknaid ei tohi enam avada ning palkmaju ei tohi ehitada.

See kõik on vale. Tuli hakata tegema selgitustööd. Näiteks eelmisel aastal tuli liginullenergiahoonete infopäevaks leida algsest suurem ruum, sest huvilised lihtsalt ei mahtunud ära. Samuti on aktuaalne ventilatsioonilahendused renoveerimisel. Meie kogemused näitavad, et korterelamut soojustades tuleb välja ehitada väga korralik ventilatsioonisüsteem. Aastatepikkune töö on viinud selleni, et seda tehaksegi, aga nagu alati, kerkib ühe probleemi lahendamisel esile uus. Näiteks soojustagastite jäätumine.

Millised innovatiivsed lahendused ootavad valdkonnas kümne aasta pärast?

Nüüd hakkan spekuleerima. Kliimasoojenemine ja kaasnevad probleemid on muutnud inimesed oluliselt teadlikumaks. Paljude hoonete automaatika jälgib energia kättesaadavust ja vastavalt sellele juhib tehnosüsteemide tööd ning elektriautode laadimist. Lahendamist vajab probleem, kuidas tagada energiasüsteemide töökindlus, kui samal hetkel muudetakse automaatselt suure hulga hoonete energiatarbimist.

Tehnosüsteeme hakatakse juhtima vastavalt ruumis viibiva inimese eelistustele. Just on turule tulnud andurid, mis kinnitatakse inimese kehale, ja nende abil hinnatakse, kuidas inimene end tunneb. Vastavalt sellele juhitakse ruumides tehnosüsteemide tööd.Kõige murrangulisema innovatsiooni jätsin lõppu – hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse põhjalikult sisekliima ja energiatõhususega. Igasse projekteerimismeeskonda on kaasatud vastava ala pädev spetsialist. Neid on tööturul piisavalt, tänu sellele, et dekaadivahetuse paiku tõusis järsult hoonete sisekliima ja veetehnika eriala valivate tudengite hulk.

Martin Thalfeldt

  • Tallinnas sündinud ning Tartus üles kasvanud insener ja teadlane
  • Läks pärast Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist õppima Tallinna Tehnikaülikooli.
  • Pärast lõpetamist alustas tööd tehnosüsteemide projekteerijana ettevõttes EstKonsult.
  • Doktoriõpingute jooksul 2013. aastal otsustas ta täielikult pühenduda teadusele, kogudes vahepeal kogemusi ka Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis.

Sildid: insenerportreesisekliimataltech
ShareTweet
Eelmine artikkel

Eesti ehitab 2019 kava

Järgmine artikkel

Põnev koolitussari praktikult praktikule

Seotud artiklid

Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix
Portree

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. Raivo Tiikmaa
Portree

Eesti Betooniühing sai uue juhatuse

Eesti Betooniühing
Raine Karp möönab, et arhitektuur on kunst, mis demokraatiat ei salli. Foto: Scanpix/Martin Ahven/Õhtuleht
Portree

Raine Karp: linn vajab peaarhitekti tarka pilku

KADRI TAMM
EhitusEST veebruar 2022
Martin Talvik usub, et töös on vaja nii loovust kui ka järjepidevust. Foto: Meeli Küttim
Aasta nominendid

Martin Talvik näeb töös suurt vastutust

Ain Alvela
EhitusEST november 2021
Uut tööd alustades tutvub Ahti Kala alustuseks projektiga põhjalikult, et leida üles võimalikud murekohad. Süvenemisvõime ja oskus hoida protsesse kontrolli all tõid talle ka aasta ehitaja tiitli. Foto: Meeli Küttim
Aasta nominendid

Aasta ehitaja Ahti Kala: raskuste kiuste õnnestus Tartu Kesklinna Perearstikeskus igati

Ain Alvela
EhitusEST november 2021
Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim
Portree

Ahti Lääne: ehitusinsener olgu ka hea läbirääkija

Ain Alvela
EhitusEST november 2021
Järgmine artikkel
EKVÜ koolitussari praktikult praktikule. Foto: Pixabay

Põnev koolitussari praktikult praktikule

Ajakiri siin:

EhitusEST aprill 2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Sisuturundus

Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022
Ajaloolisest majast sai linna uhkus. Bauroc plokkide abiga on Viljandis Posti tänav 9 saanud uue hingamise üks uhke ja väärika ajalooga maja.

Ajaloolisest majast sai linna uhkus

04/04/2022
Dynabrac püstak

Uudne lahendus: püstak paika minutitega

04/04/2022
Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis. Terrass. Foto: Thermory

Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis

01/04/2022
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

01/02/2022

Remondi ja ehita sügis 2021

Remondi ja ehita oktoober 2021

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing blogi digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EKVÜ EMPL eriolukord haridus huvitav objekt interjöör katuseehitus liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!