Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu pingutused luua katuse- ja fassaadierialadel toimiv kutseõppesüsteem ning kutsetaseme tõendamise kord, on tänu heale koostööle Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning kutseõppeasutustega hakanud vilja kandma.
Äsja lõppes Lasnamäe Mehaanikakoolis ehitusplekkseppade hooaja viimane kutseeksam. Tänaseks on Eestis 50 kutsetunnistusega ehitusplekkseppa ning 25 lamekatuseehitajat, kelle puhul võib kindel olla, et nende tehnilised oskused ja teadmised on erialaseks tööks piisavad.
Katuseehituserialad jagunevad klassikaliselt kolmeks: lamekatus (sealhulgas rohelised katused ja erinevad hüdroisolatsioonitööd), metallkatused (ehitusplekksepad, kes ehitavad käsivaltskatuseid, nt tsingitud terasplekk, vask, alumiinium, titaantsink) ja kaldkatus (kivi-, eterniitlaineplaadid-, looduskivi-, profiilplekk, bituumenlaineplaadid ja -sindlid, puitkatused ning rookatused). Kõigil erialadel puudus viimase 25 aasta jooksul sisuline kutseharidus.
Ehitusplekkseppade ja lamekatusekatjate õpe toimub juba neljandat aastat koostöös 3 kutseõppeasutusega. Tallinna Ehituskoolis lamekatusekatjad, Lasnamäe Mehaanikakoolis ehitusplekksepad ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitusplekksepad ja alates kevadest esmakordselt ka kaldkatuseehitajad. Novembrist alustab ka Tallinna Ehituskoolis õpinguid kaldkatuseehitajate õppegrupp.
Kui lamekatusekatjate õppes on võimalik rakendada nn õpipoisiõpet katusefirmades, siis ehitusplekkseppade ning kaldkatuseehituse valdkonnas pole see võimalik. Väikeses Eestis puuduvad katuseehitusfirmad, kes teeksid õpipoisiõppe jooksul piisavalt eriliigilisi katuseid ning kus oleks samas piisavalt pedagoogikas kompetentseid katusemeistreid. Pädevat kutseõpet on neil aladel võimalik anda ainult kutseõppeasutuses.
Plekkseppade kutseeksamil. Foto: Peeter Kärp
Kutseõpetuse taset kajastab hästi kooli lõpetanute kutseeksami sooritanute protsent, mis hakkab kajastuma ka riiklikus finantseerimises ehk kooli eelarves. Kui täna on katuserialade õppurid kooli tulles juba õpipoisi ja selli taseme vahel või kõrgemal ehk tööturult tulnud, siis edaspidiseks on hädavajalik luua ka 3-aastased õppekavad põhikooli lõpetajatele.
Kahel katuseerialal on juba kriitiline hulk kutseeksami sooritanuid, ent kaldkatuseehitaja erialal toimuvad kutseeksamid sügisest.
Katusemeistritel tihe programm
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul on kevad-suvel tihe programm. Muuhulgas kohtus liidu juhatus 28. mail Tallinna Ehituskoolis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuhi Ivo Jaanisoo ning õigusnõuniku Ülle Reidiga.
Peamiseks arutelu teemaks oli ehitusseaduse rakendusaktide valguses alates 1. juulist ehitusloa kohustuse tekkimine ning sellega seotud pädevuse- ja kvalifikatsiooninõuded.
14. juunil aga toimus Helsingis IFD (ülemaailmne rahvuslike katusemeistrite liitude ühendus) tuulduvate fassaadide tehnilise komitee istung, kus jätkati Euroopa tuulduvate fassaadide üldreeglistiku koostamist.
Eesti poolt osalesid Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust ning tuuletiheda ehituse spetsialist Margus Laats. Sügisel alustatakse üleeuroopalise üldreeglistiku põhjal ka Eesti rahvusliku tuulduvate fassaadide ehituse standardi koostamist. Samaaegselt toimus Soome Fassaadiliidu aastakoosolek, kus Eesti liitu tutvustava ettekandega esines Enno Rahuoja. Järgneva päeva veetsid liidud Tallinnas, tutvudes siinsete elamu- ja ärihoonete arendustega.
