Kus peituvad aiakujunduse lähtekohad?
Aia haljastuse võiks planeerida nii, et tühi krunt muutuks silmarõõmu pakkuvaks eluruumiks vabas õhus koos puhkekohtade ja einestamisvõimalusega. Sageli mõeldakse haljastuse all üksnes muruplatsi ja hekki. Kuid nii nagu maja ei koosne ainult põrandast ja seintest, on ka aiakujunduses rohkem võimalusi. Lisaks põõsastele ja lilledele on aiakujundusmaterjalideks ka ehitusmaterjalid: kivid, betoon, puit jne.
Sageli puudub majadel ühendus siseruumi ja välisruumi vahel nii visuaalselt kui ka praktiliselt. Hea aiakujunduse saame, kui oskame oma krunti analüüsida, teha õiged järeldused ja võtta need planeerimise aluseks. Palju oleneb ka inimeste soovist tegeleda aiatööga. Eelkõige puudutab see just taimevalikut. Mida rohkem raskesti hooldatavaid taimi me valime hetkemeeleolu mõjul, seda aeglasemalt kujuneb aiaruum ja oodatud tulemuse puudumise üle kurtes ütleme, et siin aias ei kasva midagi, ma olen kõike juba proovinud.
Kust alustada planeerimist?
Aia planeerimist tuleks alustada sellest, et püüda krunt paberile joonistada mõnes lihtsas mõõdus, näiteks 1:100. Tähtis on, et kõik elemendid, mis plaanile kantakse, oleksid õiges suuruses. Seejärel tuleks märkida piirkonnad, kus naabrite ja möödakäijate pilgud meid kõige enam häirivad. Analüüsist selgub, et võib-olla polegi kogu perimeetri osas hekki vaja. Sageli soovitakse küll piirdele taimi istutades krunti varjata, kuid vale heki või tara kõrgus jätab meid ikka möödakäijate silma alla.
Plaanile peaks märkima ka valitsevate tuulte suunad, kohad, mis saavad kõige enam päikest, ja olemasolevad puud, mida tuleks säilitada. Suuremate kruntide puhul tuleks märkida ka vaated, mida kindlasti tahaks säilitada.
Näiteks paljutõotav vaade merele. Kui krunt asub kaunis loodusmaastikus, peaks selle kujundus sujuvalt üle minema ümbritsevaks maastikuks. Sel juhul ei sobi sirged ja pügatud hekid. Infot peaks hankima ka krundi pinnasetüübi suhtes.
Mida arvestada heki kujundamisel?
Hekitaimede valikul tuleb lähtuda eelkõige krundi ökoloogilistest faktoritest – mulla viljakusest ja valgustingimustest. Toitainerikastest muldadest annavad märku ümbruskonnas kasvavad kuused, tammed, pärnad. Väheviljakatel õhukese mullakihiga aladel on põhipuuliigiks harilik mänd ja harilik kadakas. Liivastele pinnastele sobivad hekitaimedeks vähenõudlikud liigid, mis taluvad ka põuda.
Pügatava ja vabakujulise üheliigilise heki kõrval soovitaksin kasutada vabakujuliste rühmadena erineva kõrgusega põõsagruppe. Sellise lahendusega saaks väiksema krundi puhul kasutada rohkem isesuguseid põõsaid, mis annaksid võimaluse varieerida erineva õitsemise aja ja sügisel avalduva värviküllusega.
