Ehitustoodete turustamist reguleerib eelkõige Euroopa Liidu otsekohalduv määrus nr 305/2011 (CPR, Construction Products Regulation).
Eestis on veel kaks MKM määrust, mis ehitustoodete ja -materjalide nõudeid kirjeldavad. Neist varasemalt kehtestatut – MKM 2013. a määrust nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ – muudeti 2018. a alguses.
Muudatus täpsustab seni kehtinud nõudeid, nimelt ehitusmaterjalidest emiteeruvat kiirgust. Määruses sätestatakse, et ehitustootest pärinev kiirgus ei tohi ületada etteantud taset. Ehitustoote võimet emiteerida gammakiirgust väljendatakse aktiivsuskontsentratsiooniga, Ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks peab ehitustootes jääma alla 1.
Aktiivsuskontsentratsiooni indeksi arvutamine on toodud ka keskkonnaministri määruses. Sellega ei reguleerita ehitustoodete turule laskmist, samuti on ehitustoodete kiirgust puudutav nõue vaja meil üle võtta tulenevalt Euroopa direktiivist. Niisiis on meil nüüd ehitustoodete kiirgust puudutav nõue MKM määruses nr 49.
Eestis on antud nõuet kontrollitud teedeehituse materjalide puhul.
Samas on pikemat aega teatud ning enne määruse muudatust ministeeriumi poolt andmeid kontrollitud ja leitud, et hetkel Eestis toodetavad või turul olevad ehitusmaterjalid kiirgusohutuse seisukohalt probleemsed ei ole ning sellest tulenevalt deklareerimise ega lausmõõtmise kohustust ei kehtestata. Samas peab olema kiirgusohutus tagatud ka uute turule tulevate ehitusmaterjalide puhul. Seega sätestatakse määruse tasandil ehitustoote radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni taset iseloomustava parameetri, aktiivsuskontsentratsiooni indeksi, piirtasemeks 1.
Määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on toodud ka nimekiri materjalidest, mille müüjatel tuleks silmas pidada, et nende käest võidakse järelevalvemenetluse käigus kiirgustaseme vastavust normidele küsida. Näiteks vulkaanilist päritolu materjalid või loodusliku radioaktiivse materjali tootmisjääkidest saadud tooted.
