• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Kassisaba kant oli Toompea eeslinn

autor: MATI FELDMANN
aprill 2018
Kategooria: Huvitav objekt, Eesti ehitab 2018
Kassisaba kant oli Toompea eeslinn

Loode tänav on tüüpiline kitsas eeslinnatänav. Vanimad tänaseni säilinud majad on 19. sajandi algusest. Fotod: Raul Mee

Juba traditsiooniks saanud arhitektuurilised jalutuskäigud viisid seekord Kassisabasse – ühte neist Tallinna asumitest, kus kohtuvad erinevad ajastud ja arhitektuurilised hõngud.

Alustame Paldiski maanteelt, hotellist Tallinn paarsada meetrit eemal. „Kunagi, 17.–18. sajandil, olid Toompea nõlva all muldkindlustused, neid teatud tüüpi kindlustusi kutsuti die Katzen, kassid. Ja praegune Paldiski maantee oli justkui kassi saba, mis viis Toompea poole,“ selgitab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise lektor Oliver Orro, kuidas Kassisaba kant on endale nime saanud.

Paldiski mnt 19, millesse 1875.a kolis Franz Krull.

„Siin paiknes ka asumi vanim asustus, puithütid, millest viimased alles nõuka-ajal lammutati. Juba 1930. aastatel loeti Paldiski maanteed linna üheks peatänavaks, mis tuli täita uue ja soliidsema arhitektuuriga, peale sõda mindi sama suunaga edasi. Ent 1860. aastatest on säilinud nt Paldiski mnt 19, vene kaupmehe maja, millesse 1875 asus elama ettevõtja Franz Krull. Tema alustas siinkandis oma masinatööstusega – vast tuntuimad on Franz Krulli tõstetoolid,“ jutustab Oliver edasi. Tõstetooli teame tänapäeval liftina. Krulli tehases, mis hiljem kolis Kalamaja lõppu, ehitati aga ka trammivaguneid ja auruvedureid, valati laternaposte ning kanalisatsioonikaevude katteluuke.

Loode 12 on säilinud võluvad detailid nagu peenelt kujundatud aknapealsed ja aknaluukide sepishinged.

Keerame sisse Loode tänavasse. Oliveri sõnul on tegu tüüpilise kitsa eeslinnatänavaga, kuhu esimesed majad ehitati hiljemalt 17.–18. sajandil. Vanimad säilinud majad on 19. saj algusest. Siin avaneb meile arhitektuuriajaloolase sõnul tõeliselt vana eeslinna pilt, tänavafrondil majad vaheldumisi plankudega. Ja tihedalt paiknevate majade vahel pole isegi tulemüüre, sest see nõue tuli hiljem. Kassisaba on ses mõttes autentne kant, et seda pole hiljem süsteemselt ümber ehitatud, erinevad ajalookihistused on ladestunud pigem üksteise kõrvale ja peale. Säilinud on näiteks 1870. aastail ehitatud maja Loode 12 koos võluvate arhitektuuriliste detailidega, nagu peenelt kujundatud aknapealdised ja aknaluukide sepishinged. Oliver juhib tähelepanu keraamilistest plaatidest kõnniteele Loode 2 maja ees: see on lähedal asunud keraamikatehase praaktoodang, mis jõudis tänavakatteks.

Arucad

Üleminekud arhitektuuriloos

Adamsoni 21: kojamehe majaga kokkuehitatud pesuköök.

Keerame sisse Adamsoni tänavale. „Siin on põnevad eri ajastute majad, nagu näiteks arhitekt Jaanika Oksa 2014. a kavandatud moodne puumaja Adamsoni 27. Aga ka vanu õuemaastikke nagu Adamsoni 21, kus on säilinud kojamehe majakesega kokku ehitatud pesuköök. Siit Paldiski maantee poole tagasi siirduv Ao tänav seevastu pole ürgvana, vaid kujunenud Franz Krulli tööstuskinnistu tükeldamisel 1930. aastatel, arvestades algusest peale ka autoliiklusega, mistõttu on ta palju laiem. Adamsoni 15 majale on tehtud moodne juurdeehitis, aga see on lubatud, kuna siinsed majad pole otseselt arhitektuurimälestised, vaid miljööväärtuslik ala,“ selgitab Oliver, keda sellised kontrastsed juurdeehitused eriti ei häiri. Tema arvates on õnnetud hoopis näiteks plastaknad Adamsoni 17 majal. „Et saada lahti 1990. ja 2000. aastate plastakendest ja metallustest, selleks läheb veel aastaid,“ nendib ta.
Arhitektuuriasjatundja tähelepanu pälvib maja Eha tn 8: „See on üleminekuepohh Eesti arhitektuuriajaloos, juba enne II maailmasõda plaaniti siia kanti Punase Risti maja, aga praegune hoone on kavandatud N. Kuzmini poolt ning ehitatud vahetult pärast sõda 1945–1946, ometi näeb ta välja täiesti eestiaegne. Maja ehitati raudtee lastehaiglaks. Tollal oli raudtee eraldi süsteem nõukogude riigis oma haiglatega, kauplustega jne.“
Pöördume tagasi Koidu tänavale, kus Kassisaba asumis hävisid kõik majad 1944. a 9. märtsi pommitamises. See piirkond anti 1940. aastate lõpul raudteele hoonestamiseks. Siia sooviti luua tüüpiline stalinistlik ansambel.

„Juhiksin tähelepanu, kuidas kolm paralleeltänavat – kitsas Loode, laiem Ao tänav ja sootuks teistsuguse ruumilise mõjuga Koidu tänava algus – näitavad liikumist tsaariajast stalinistlikku perioodi. Koidu tänavas on rõhutatud seda, et kõik majad pidid nüüd uues, praktiliselt eraomandita nõukogude ühiskonnas olema ühesugused, mitte nii, nagu enne sõda, kus iga peremees ehitas oma krundile pisut erineva maja,“ toob Oliver välja.

Erinevate ajastute kohtumispaik

Moodne puumaja Adamsoni 3, kus tänapäevane on sobitatud traditsioonilise eenduva räästaga.

Adamsoni 3 on moodne puumaja, arhitekt Tiivi Torim, kes on Oliver Orro sõnul huvitav ajaloolistesse keskkondadesse uute majade kavandaja: „Vahva on tänapäevase arhitektuuriga sobitatud traditsiooniline eenduv räästas, mis kaitseb seina.“ Teele jääb ka Westholmi Gümnaasiumi uus maja, mis on oma aja (valmis 1940) üks moodsamaid koolimaju eraldi projekteeritud aula ja võimlaga.
Edasi on ees Falgi park. „Hans Heinrich Falck oli 19. saj keskpaiga värvikas Tallinna kodanik,“ jutustab Oliver. „Ta oli Toomgildi oldermann ja rajas oma rahaga Falgi tee Toompeale. Ja andis oma krundi praeguse Falgi pargi tarbeks. Muide Falcki elamu oli praegune kaitsepolitsei maja Endla ja Toompuiestee alguses.“
Seisame Wismari haigla ees, mis ajalooliselt oli toomvaeste koolimaja. Selles koolis käis ka skulptor Amandus Adamson, kelle järgi on nimetatud Adamsoni tänav. Wismari haigla hoones alustas tegevust onkoloogiahaigla, mille peaarst oli tollal kuulus dr Aleksander Gavrilov.

Wismari 10 ja 12 paarismajade arhitekt on Anton Uuesson, kes oli hiljem ka Tallinna linnapea.

Väike sissepõige Artur Kapi tänavasse. Seal, nagu Ao tänavalgi, on säilinud eestiaegne hoonete ansambel. Need on 1930. aastate nn Tallinna majad, kivist trepikojaga puumajad. Tagasi Wismari tänaval vaatleme pikemalt paarismaju Wismari 10 ja 12, mis on ehitatud aastal 1912. Arhitektiks Anton Uuesson, kes õppis Riias ehitusinseneriks ja projekteeris tsaariaja lõpul hulga esinduspuumaju. Uuesson oli hiljem ka Tallinna linnapea.

 

Wismari tänava üllatused
Wismari 29 asus kunagi sepikoda, sest hobuseid oli ju vaja rautada. Üsna kitsas Wismari tänav pärineb selgesti hobusõidukite ajastust, üldse näeb Kassisabas paiguti veel tööstusliku pöörde eelset linnapilti, mis mujal ammu kadunud. Teisel pool tänavat on ühekordsed, otsaseinaga tänava poole majad Wismari 20 ja 22. „Need on ehitatud 1870. aastail, omaaegsed slobodaa-tüüpi tarekesed on praegu väga populaarsed majad. Mõtle: sa võid omada oma maja Toompeast viie minuti kaugusel,“ selgitab Oliver. „Wismari tänava lõpus, rohelises väikeses majas, elas vahepeal peaminister Taavi Rõivas,“ räägib Oliver sümpaatiaga. „Ja Mart Laar elab senini Ao tänaval.“

Wismari tänava lõpus elades oled Toompeast vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Seevastu 2000. aastate alguses arvasid paljud, et Kassisaba olukord on nii õnnetu, et siin küll mingit miljööd säilitada ei õnnestu ning allakäinud agulisse hulkuvate kasside, üksikute pensionäride ja joodikute keskele ei tule elama ükski korralik inimene. Praeguseks on paljud lootusetutena näinud hoonedki korda tehtud. Üks maja, Wismari 41, ehitatakse uuesti üles koopiana vanast majast (ehitatud 1877), mida ei õnnestunud taastada. Pikk puumaja on tollele ajale iseloomulikult ilma tänavapoolsete usteta. Roopa tänava hoonestust hakati seevastu uuendama juba nõukogude aja lõpus ning jätkati 1990. aastate algul. Roopa 4a, 8 ja 12a olid omas ajas innovaatilised eriprojektid, kuid tänapäeva arusaamade järgi domineerib Roopa tänavas uus liialt vana üle. Oliveri sõnul pole need majad kesklinlikud, vaid sobiksid pigem äärelinna. Ka 2010. aastal valminud Roopa 4 pole Oliveri meelest õnnestunud uusehitis: domineerib maa-aluse parkla allasõit, lahendus ei mõju kesklinnas hästi. „Siin oli väärtuslik mantelkorstnaga maja, mis kahjuks lammutati. Siin piirkonnas on detailplaneeringud vanemad ja ehitised uuemad. Enam kesklinna sellist hoonet ehitada ei lubataks.“

Andres Alveri meeskonna poolt projekteeritud uus maja Koidu 44, mis jääb meelde oma tugeva karakteri poolest.

Vaatame veel meeleolukat ühekorruseliste puumajade rida Koidu 31–37 ning tühja kohta Koidu ja Luise tänava nurgal, kus kunagi asus Marie Underi sünnimaja, mis 1980. aastail maapealt pühiti. Oliver jõuab kiita ka Andres
Alveri meeskonna poolt projekteeritud uut maja Koidu 44 (Tagasihoidlik, ent tugeva karakteriga) ja hakkabki ringkäik lõppema. „Kassisabas, kus praegune hoonestus on vanem kui nt Kalamajas, näeb paljusid etappe, mida linn on läbinud, väga kitsal alal. Väiksel territooriumil on põnev ajalooline mikstuur, ajastud on segiläbi. Samas on vanad majad korda tehtud ja kerkivad uued. Kui Kassisabast moodustati 20 aastat tagasi miljööala, oli skeptikuid palju, täna on asum elujõudu täis,“ võtab arhitektuuriasjatundja Oliver Orro kokku.

Sildid: Eesti ehitabkassisabapiirkond
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Hollywood Maarjamäe lossis

Järgmine artikkel

Õnn tuli jääkarude õuele

Seotud artiklid

Viimsi Artium
Huvitav objekt

Viimsi Artium – kogukonna kohtumispaik

LIIVI TAMM
Eesti ehitab 2023
Järve tornid. Foto: Kaido Haagen
Huvitav objekt

Järve tornid: sihvakad ja pilkupüüdvad

LIIVI TAMM
EhitusEST aprill 2023
Uusi büroohooneid ehitatakse kapitaalselt ümber. Kawe Plaza. Foto: Siim Kingisepp
Huvitav objekt

Uusi büroohooneid ehitatakse kapitaalset ümber

Ain Alvela
EhitusEST aprill 2023
Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool
Huvitav objekt

Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

LIIVI TAMM
EhitusEST veebruar 2023
WHAT IF-i arendusprojektide projektijuht Toomas Laumets. Foto: WHAT IF
Huvitav objekt

Roosa paviljon: elementmaja aitas lahendada planeerimis- ja ehitusväljakutse

Tiina Nuum
Tehasemaja. Foto: Nord Homes
Huvitav objekt

Kiiresti kerkinud maja ootab külalisi

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Järgmine artikkel
Õnn tuli jääkarude õuele

Õnn tuli jääkarude õuele

Ajakiri siin:

Ehitusest aprill 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!