• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Hollywood Maarjamäe lossis

autor: TANEL RAIG
aprill 2018
Kategooria: Huvitav objekt, Eesti ehitab 2018
Hollywood Maarjamäe lossis

Lahendus, mis täitis nii muinsuskaitsenõudmisi kui Filmimuuseumi ootusi. Fotod: aasta betoonehitise konkurss

Kui oled end üsna tuulisest trepist ülesse Maarjamäe lossikompleksini surunud, ootab sind ees punane vaip ja prožektorite sära. Need süttivad punase vaiba ääres igal õhtul nagu toimuks seal iga päev Oscarite jagamise tseremoonia.

Läbi lossiõue kulgev rada ei ole muidugi kaetud punase vaibaga, vaid seda jäljendava teekattega. Tee ääres ei sära aga päris prožektorid, vaid neid meenutavaks disainitud välisvalgustid. Kogu see filmimaailma glamuurset poolt jäljendav filmiallee viib Eesti eelmise aasta ühe tähelepanuväärsema uusehitiseni, Maarjamäe lossikompleksis asuva Ajaloomuuseumi juurde ehitatud Filmimuuseumini.
Kuigi ka pargis on palju tähelepanuväärseid detaile, jäävad territooriumile tulles esmajoones silma pargi tagumises ääres olevad roostekarva püramiidid – nagu ilma ühegi aknata monumendid. Kirjelduse järgi kõlab nagu tegemist oleks vanade tööstuslike angaaridega. Kuid vastupidi. Nad mõjuvad korrektsena ja tekitavad huvi minna neid lähemalt uurima. Tegemist ongi filmimuuseumi ja sellele ehitatud hoidlaga.

Muinsuskaitsenõuded ning hoonete väljanägemine
Ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder ja Filmimuuseumi juhataja Maria Mang ei oska öelda, miks Filmimuuseumi hooned on just sellise kuju ja värviga. „See oli arhitektuurivõistluse tulemus,“ ütleb Laurik-Teder. Ta ise oli võistlustöid hinnanud komisjonis ja kinnitab, et on tulemusega kindlasti rahul. Maria Mang tunnistab, et tema kartis rohkem, mis välja tuleb. Ennekõike oli tal kartus, et maja roostekarva toon jääb liiga sünge. „See, mis välja tuli, on väga hea, nagu ka kogu maja sisevibe,” nendib Mang.
Enne ehituse algust ütles ka arhitekt Anto Savi, kes on Filmimuuseumi arhitektuurivõistluse võitnud OÜ-st BOA: „Tavainimesele kõlab see kummaliselt, et pildi pealt vaadates on siin üks suur plekk-kuur, kus pole ühtegi akent.“ Tegelikult toetab see kõik hoone funktsiooni, sest hoones olev näituseruum ja kinoruum ei tahagi valgust. Kogu hoonestiku arhitektuurne väljanägemine on aga kujunenud paljuski läbi muinsuskaitse esitatud piirangute.”
Laurik-Tederi sõnul olid muinsuskaitse eritingimustes ettenähtud juurdeehitatavate hoonete mahud, mis olid tema väitel üllatavalt ranged. Samuti olid tingimused paiknemisele, mis pidi lähtuma ümbritsevast 19. sajandi hoonestusest. Oluline oli ka, et hoonel oleks viilkatus. Ühest küljest pani muinsuskaitse ette väga ranged nõuded, kuid Laurik-Tederi sõnul mõtlesid nad ka ise oma soovid läbi ja tahtsid saada nüüdisaegset lahendust. Seetõttu ei küündinud arhitektuurivõistlusel parimate hulka näiteks ka tööd, kus olid täidetud kõik muinsuskaitse nõudmised, kuid mis olemuselt sobisid rohkem Vabaõhumuuseumisse ja ei olnud piisavalt filmile viitavad.
Arhitekt Savi on selgitanud, et nad jõudsid lahenduseni, mis sobitus ilusti muinsuskaitse nõuete järgsesse kitsasse hoonestusalasse. Vaatamata mahukale ruumiprogrammile oli eesmärk järgida olemasolevat ajaloolist hoonestusmahtu. Selleks jagati hooned visuaalselt neljaks väiksemaks tahukaks ning jäljendati kinnistul olevat katusemaastiku tänapäevases võtmes. Savi selgitusel on väiksemad tahukad tekitatud filmimuuseumi maa-aluse korrusega ühendamise abil. Tänu sellele jääb hoonete vahele õhku, vähendades niiviisi hoone pikkust ning hoonete vahelt tekivad pargist vaated taamal olevale klindiplatoole.
Välisviimistluses kasutatud roostes teras peab aga toetama olemasoleva hoonestuse looduslike materjalide käsitlust, kuid seda tänapäevases mõistes. Välisfassaadil kasutatud Cor-ten teras saavutab ajapikku oma väärika väljanägemise ning vastavalt ilmastikule mängib sellega kaasa. Muuseum on arhitektide pakutud lahendustega väga rahul, sest see annab ka suurepärase võimaluse väliürituste korraldamiseks. Maria Mang räägib, et suvel pannakse muuseumi kahe hoone vahele, ehk maa alla viidud sissepääsu kohale, ülesse väliekraan ja hakatakse korraldama välikino seansse. Kahe hoone vahel oleva sissepääsu katuse võib muuta ka kontserdilavaks ja maa-aluse sissepääsuni viiva trepi pealtvaatajate istumiskohtadeks.

Ehitaja maadles arhitekti esitatud väljakutsega
Ehitajale olid aga mõned arhitektide lahendused tõeliseks väljakutseks. Ehitusfirma Oma Ehitaja ehitusdirektor Tarmo Pohlak möönab, et Filmimuuseumi hoone on arhitektuurselt lahenduselt väga atraktiivne ja hästi õnnestunud. Kasutatud on lihtsaid naturaalseid materjale – tooni andvat roostes plekki, klaasi ja raudbetooni. Kuid raudbetoon ei ole ainult hoone kandekarkass, vaid ka üks arhitektuurilistest dominantidest, mida on ka julgelt eksponeeritud. Näiteks on raudbetoonist valatud muuseumi kaldus katuslagi, mille laugem külg on 155 kraadi ja suurema kaldega külg 50 kraadi ning kogu kaldus katuslagi on näitusesaalis kõigile vaatamiseks näha. „Objektimeeskonnast ei olnud kellelgi kogemust nii suures mahus kaldus pinna betooni valamisega. Kuid see betoonpind pidi jääma ka hoone sees laitmatu kvaliteediga. Pidime välja töötama korraliku sõjaplaani, kuidas see raske ülesanne lahendada,“ kirjeldas Pohlak olukorda, millesse nad sattusid.
Kuna Filmimuuseumi hoones on raudbetoonist kaldus lagesid kolmes tsoonis: kinosaal, kontoriplokk ja näitusesaal, millest eksponeeritavaks jääb näitusesaali lagi, siis võeti vastu otsus, et esmalt valatakse kinosaali kaldus katuslagi ja seejärel kontori osa. Nende katuslagede valamisega kogutakse võimalikult palju kogemust ja infot, mida näitusesaali kaldkatuse valamisel paremini teha. Tehti selgeks, mitme brigaadiga peab korraga valama, milline peab olema betooni tarnegraafik, sest betooni pumpamise vahele ei tohtinud mingil juhul tekkida pausi. Pohlak kirjeldab, et valmistuti ka voolukatkestusteks ja objektile oli toodud elektrigeneraator. Tema ütlusel mängib betoonkupli valamise juures ääretult suurt rolli ka ilm, mistõttu pidi hoolikalt valima betoneerimise päeva.
Näitusesaali kupli betoneerimine algas juba hommikul kell 7 ja lõppes sama päeva õhtul kell 22, kui objektilt lahkus viimane betoonipump. „Kogu selle aja pidi ilmastik keerukat valamise protsessi toetama ja õnneks see nii ka läks. Õhtul tundsime üsna suurt kergendust, kuna enamus töid kupli valamisel kulges plaanitult,“ meenutab Pohlak.

Arucad

Kaldus betoonlagi on muuseumi näituse osa
Muuseumis oldi kindlalt seda meelt, et erakordne kaldbetoonlagi tuleb jätta nähtavale ka näituse külastajate jaoks. Seetõttu valitigi näituse kujunduse konkursil võitjaks Tarmo Piirmetsa töö. Tema oli ainus, kes jättis muuseumi lae eksponeeritavaks. Teistes töödes sooviti lagi katta ekraanidega. Ringkäigul muuseumis näitab Mang, kuidas Piirmetsa lahendus kasutab betoonlage ennast ekraanina. Teise korruse ekspositsioonis saab kaldlaele projitseerida liikuvaid pilte. Need on näha ka altkorruselt ja näituse külastaja teab, et teisel korrusel on ka midagi. „Ülemisel korrusel on oma maailm, mis suhtleb selle kaldlaega. Samas on kõik üks näitus,“ räägib Mang.
Mullu oktoobris avatud Filmimuuseumil seisab ees esimene suvi, mil peaks avalduma kogu muuseumi potentsiaal ja korraldatakse üritusi ka uudse lahenduse saanud välialal. Praegu on mööda punast vaipa Filmimuuseumisse sammunud 5000–6000 külastajat kuus.

Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum:
Arhitektuuriprojekt: OÜ BOA ja OÜ Innopolis Insenerid
Arhitektid: Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets, sisearhitekt Ville Lausmäe
Konstruktor: OÜ Virtex, konstruktor Konstantin Kublov
Ehitajad: peatöövõtja AS Oma Ehitaja, betoonitööde teostaja AS Raunopol, betooni tarnija AS HC Betoon, raketise tarnija AS Peri
Maksumus: 2,7 miljonit eurot.

Filmimuuseum tegutseb ka õues

Filmimuuseumi arhitektuurivõistlusega sooviti saada kaks ühes, ehk ühe võistlusega sooviti lahendust nii Filmimuuseumi hoonete kui ka välialale.

Ajaloomuuseumi arendusdirektori Inge Laurik-Tederi sõnul oligi arhitektuurivõistluse võidutöö kõige suurem tugevus välilahendus. Selles oli filmiallee, vabaõhulava, laste mänguväljak, mis kõik olid filmimuuseumiga seotud. „Nende pakutu oli kõige ägedam lahendus tervikkompleksile, mis vastas muuseumi vajadustele,“ ütleb Laurik-Teder.
Laurik-Teder ja Filmimuuseumi juhataja Maria Mang kiidavad oma jutus korduvalt läbi pargi muuseumi viivat punase vaiba imitatsiooniga filmialleed. „See punane vaip toimib nagu maamärk. Ütled, et tulge mööda punast vaipa ja keegi ei eksi teelt,“ ütleb Mang. Prožektoreid meenutavate valgustitega ääristatuna jätabki punast värvi pargitee mulje saabumisest filmimaailma mõnele glamuursele üritusele. Sissepääsu juurde laskuv trepistik on kujundatud selliselt, et seda saab kasutada istumiskohtadena kontserdil või välikino seansside ajal, sest lava või välikino ekraan oleks maa alla viidud sissepääsu katusel.
Filmiallee ümber on skulptuurid, mis panevad tööle pargis jalutaja fantaasia ja soovi korral võimaldab testida oma teadmisi Eesti filmiajaloost. Skulptuuride leidmiseks korraldatud konkursi võitis noor skulptor Juss Kaselaan. Tema valmistatud humoorikates skulptuurides on vihjed Eesti filmiajaloos tähelepanuväärsetele teostele nagu „Karujaht Pärnumaal“, „Viimne reliikvia“, „Kevade“, „Mandariinid“. Selgitusi autor skulptuuride juurde ei soovinud. Tema soov oli, et kunst räägiks iseenda eest. Kokku püstitati 5 skulptuuri ning hiigelprojektor, mis on paigutatud välikinos istuvate inimeste selja taha, jättes mulje nagu näidataks sellest filmi.
Pargis on ka Eesti kaardi kujuline laste mänguväljak, kust on näha nii Eesti peamine teedevõrgustik kui suuremad linnad. Mänguväljak-kaardile on kujundatud ka Eestis olulised pinnavormid – põhjaranniku paeklint paekivist pingina, Munamägi ja ka Peipsi järv madala veekoguna.

Asukoht köidab, Maarjamäe lossikompleks on olnud oluliseks võttepaigaks kolmele filmile:

  • 1931. aastal tehti lossi ümber välivõtteid Saksa-Eesti koostööfilmile „Kire lained“.
  • Nõukogude Liidu ajal filmiti siin Sherlock Holmes ja doktor Watsoni filmide osa „Baskerville’ide koer“.
  • Maarjamäe loss oli selles filmis oma algsel kujul ega olnud veel muuseumiks ümber ehitatud. Lossi näidati filmis Baskerville Hall’ina ja tehti ka välivõtteid.
  • Lähiajaloos on Maarjamäe lossi kasutatud filmi „Luuraja ja luuletaja“ tegemisel.

Sildid: Eesti ehitabfilmimuuseummaarjamäe
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Kaks kogemust: kuidas ma biopuhasti sain

Järgmine artikkel

Kassisaba kant oli Toompea eeslinn

Seotud artiklid

Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser
Huvitav objekt

Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2023
Viimsi Artium
Huvitav objekt

Viimsi Artium – kogukonna kohtumispaik

LIIVI TAMM
Eesti ehitab 2023
Järve tornid. Foto: Kaido Haagen
Huvitav objekt

Järve tornid: sihvakad ja pilkupüüdvad

LIIVI TAMM
EhitusEST aprill 2023
Uusi büroohooneid ehitatakse kapitaalselt ümber. Kawe Plaza. Foto: Siim Kingisepp
Huvitav objekt

Uusi büroohooneid ehitatakse kapitaalset ümber

Ain Alvela
EhitusEST aprill 2023
Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool
Huvitav objekt

Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

LIIVI TAMM
EhitusEST veebruar 2023
WHAT IF-i arendusprojektide projektijuht Toomas Laumets. Foto: WHAT IF
Huvitav objekt

Roosa paviljon: elementmaja aitas lahendada planeerimis- ja ehitusväljakutse

Tiina Nuum
Järgmine artikkel
Kassisaba kant oli Toompea eeslinn

Kassisaba kant oli Toompea eeslinn

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!