Teist aastat järjest võib ehitusmaterjalitööstus heameelt tunda müügimahtude kasvu üle, sealjuures enam kui 10% kasvu üle. Kuna ehitustööde mahud Eestis kasvasid 2017. aastal suisa 23%, on ehitusmaterjalide müügikasv igati mõistetav. Samuti kasvasid ehitusmaterjalide ekspordimahud.
Eluhoonete ja eluhoonete ehitusmahtude kasv on olnud hoomatav, sealjuures mitteeluhoonete osas küünib ehituslubade tase ruutmeetrites arvestatuna 10 aasta taguste tippaegade tasemele. Kuna taristuehitus on viimased aastad olnud miinuses, siis siit loodame tänavuseks ja järgmiseks aastaks kasvuruumi.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2017. aastal 15% võrra – 523 miljoni euroni. Meie ettevõtete ekspordikäive kasvas pea samapalju – 176 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte kõrval avatäidete tootjad/paigaldajad (Metus-Est, T-Tammer, Saajos, Viking Window, Malmerk Fassaadid, Saku Metall Uksetehas, Lasita Aken), betoonelementide ettevõtted (TMB Element, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement, E-Betoonelement, Betoneks), lubjakivitoodete pakkujad (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootja (Bauroc), katusetoodete müüja Monier, plasti ja ehituskeemia firmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica).
Murekohaks maksupoliitika
Tõrvatilgaks meepotis on meie maksupoliitika, millega meie tööstussektorit järjest enam koormatakse. Me oleme endiselt naabritest kordades kõrgemate keskkonnatasudega, sealjuures kasvavad näiteks paekivi kaevandamisõiguse tasud iga-aastaselt 5%, see tähendab, et käärid naabrite ja meie vahel suurenevad veelgi. Väga oluline on mõista, et me ei mängi eraldi liivakastis, vaid naabritega võrreldes kordades erinevad maksumäärad pärsivad oluliselt meie võimalusi. Lisaks tõstetakse maksemäärasid kütustele, lisatakse raskeveokimaksule raskeveokite teekasutustasu. Tulumaksuvaba osa suurendamine palkades aitab pigem teenuste sektorit ja ei aita tööstussektorit, kus miinimumpalka saavad need oskustöölised, kellele lisaks makstakse ümbrikupalka.
Must palk on üks koht, kus ootame riigi oluliselt paremat sekkumist selle nimel, et kõik võiksid tööd teha võrdsetes konkurentsitingimustes. Uus keeruline tulumaksusüsteem suurendab pigem skeemitajate võimalusi, võimaldades neil lisaks maksta suuremat summat „puhtalt“.
Kuna üks töökoht tööstuses toob kaasa keskmiselt kaks töökohta teenindavatesse sektoritesse, vajaks tööstus oluliselt enamat ja kvaliteetsemat tähelepanu. Kahjuks kaotati aga tööstuse eesmärkide hulgast tööstussektori kasvatamise eesmärk – et jõuda tööstussektori osatähtsusega 20%-ni SKT-st, sarnase eesmärgi on püstitanud Euroopa töösturid.
Arvestades töötleva tööstuse märkimisväärsust nii lisandväärtuse, töötajate arvu kui ekspordi osas, tuleks oluliselt vähendada tööstuse kaudset maksustamist ja selle asemel tegeleda üldiste maksudega ning riigisektori õhendamisega.
