Konverentsil „Ehitus 2025+: loome väärtust või lappame lõputult?“ hindasid arhitektid, ehitajad, insenerid, projekteerijad ja riigi esindajad projekteerimise ja ehitamise kvaliteeti Eestis. Oleme olnud tublid, aga saaksime veelgi paremini.
Konverentsil püstitati küsimus, kas fookuses peaks olema kvaliteet, produktiivsus või optimeerimine? Kes peaks otsustama ja kes peaks vastutuse võtma? Kas ehitada üks kord ja põhjalikult või luua vajaduste muutudes üha uuesti? Kas just koostööst sünnib väärtus või lepime sellega, et iga osapool vankrit enda suunas tirib?
„Me ehitame enamat, kui ainult maju, teid ja sildu. Me loome tuleviku elukeskkonda, usaldustehnoloogiaid ja sotsiaalseid süsteeme.“ Osutas IT-visionäär Linnar Viik, kelle sõnul elame muutuste ajastul, kus digitaliseerimine ja tehisintellekt ei muuda üksnes tööriistu, vaid ka mõtteviisi. „Meil tuleb mõtestada, mida tähendab „kvaliteetne ruum” 2040. aastal ehk see, kelle jaoks me ehitame ja millised nähtamatud „materjalid” ehk andmed, eetika või ligipääsetavus peavad saama osaks projekteerimisest,“ selgitas ta.
Turuosalised panid seljad kokku
Sündmuse programmi koostamisel ühendasid jõud Eesti ehitus- ja arhitektuurivaldkonna erialaliidud ja Kliimaministeerium. Välisesinejatest jagasid mõtteid Saksa arhitektide liidu esindaja Euroopa arhitektide nõukogu juures Ruth Schagemann ja HML Project Managementi juhatuse esimees Leo Fergal PŃeill. Üles astusid teiste seas Eesti riigiarhitekt Tõnis Arjus, erialaliitude ja ettevõtete juhid.
Toimus paneeldiskussioon pealkirjaga „Kas kordame mustreid või loome muutust?“. Osalesid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Marina Vaganova, Sweco Projekt AS-i tegevjuht Keijo Vaher, AS-i Rand ja Tuulberg juhatuse liige Taivo Täht ning Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
„Oleme rääkinud sellest, et on vaja teha koostööd ning kõigil on koostööst oma visioon. Samas ei tule jutuks „elevant ruumis“ ehk usalduse küsimus tellijate, ehitajate, riigi esindajate vahel. Seda elevanti süüakse kahvlitäie kaupa. Nüüd tuleb luua usaldussild, mis kasvab aja ja tegudega,“ rääkis Marina Vaganova.
Konverentsil rõhutati, et edukas ehitus on meeskonnatöö, kus igaüks teeb ära oma osa ja on alati tuleb valmis olla „ekstraringiks“.
Konverents „Ehitus2025+: kas loome väärtust või lappame lõputult?“ korraldajad
Konverentsi ja auhinnagala korraldajad on Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit (VIMPTEL), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ) ning Kliimaministeerium.
Konverents „Ehitus2025+: kas uus või vana?“ toimus 2. detsembril Tallinna Sadama Kruiisiterminalis.
Ehituse, projekteerimise, inseneeria ja digiehituse valdkonna aasta parimate tegijate väljakuulutamise auhinnagalal antakse välja tiitlid „Aasta ehitaja“, „Aasta ehitusinsener“, „Aasta noor ehitusinsener”, „Aasta sisekliima insener“, „Parim hoone ehitusprojekt“, „Parim rajatise ehitusprojekt“, „Puitmajaliidu aasta tegija“, „Eesti puitmaja sõber“, „Puitarhitektuuri mõjutaja“, „Digiehituse tulevikutegija”, „Aasta innovatsiooniprojekt”, „Aasta põrandategu“.
