Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat.
„Ehitamisega seotud reeglite puhul peab lähtuma põhimõttest, et nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Eelnõus on paarkümmend muudatust, mis teevad ehitamise inimestele lihtsamaks, kiiremaks ja soodsamaks. Oluline on, et väiksemate muudatuste jaoks ei peaks läbima kuude- või aastatepikkust bürokraatiamaratoni, vaid ehitama saaks asuda nädalatega,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Üks suurema mõjuga muudatusi puudutab detailplaneeringuid. Eelnõuga vaadati üle olukorrad, kus saab vältida kuni kolme aastani ulatuvat detailplaneeringu koostamise protsessi, ning asendada see projekteerimistingimustega, mille menetlus kestab tavaliselt üks kuni kaks kuud. Näiteks kui inimene soovib oma krundile rajada väiksema abihoone, näiteks sauna või garaaži, siis ei ole enam vaja detailplaneeringut muuta. Projekteerimistingimustega saab täpsustada ka ehitisealust pinda või korruste arvu. Samuti rajatise liiki – see võib kasuks tulla näiteks siis, kui vanemas detailplaneeringus sätestatud salvkaev soovitakse asendada puurkaevuga.
Varjendite rajamine lihtsamaks
Järgmisest aastast peab ehitama suuremad avalikud hooned varjendiga ning 2028. aastal laieneb see kohustus ka elamu- ja tööstushoonetele. Tänu ehitusseadustiku muudatustele saab varjendite rajamine olema lihtsam kui praegu. Kui varjendi jaoks rajatakse maa alla lisakorrus või tehakse selleks maja külge juurdeehitus või kõrvalhoone, siis päästavad detailplaneeringu muutmisest samuti projekteerimistingimused.
Eelnõuga muutub paindlikumaks ka kasutuslubade taotlemise kord. Suuremate ehitusprojektide puhul, kus ehitatakse mitu hoonet, pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. Muudatuste hulgas on ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanek loobuda eramajade ja paariselamute puhul kasutuslubadest ning asendada need lihtsamate kasutusteatistega. Kui praegu kestab kasutusloa menetlus keskmiselt kuu aega ja vahel kauemgi, siis kasutusteatiste puhul keskmiselt vaid veidi üle nädala.
Lisaks vaadati üle ehituslubade ja -teatistega seonduv. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama. Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune (näiteks müügikioskid).
Edaspidi muutub selgemaks ka hoonete seadustamine. Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal, peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks plaanitakse kaotada 500-eurone riigilõiv, mida praegu tuleb maksta, kui soovitakse kanda ehitisregistrisse seni seadustamata ehitis.
Järgmise sammuna liigub seaduseelnõu edasi Riigikogu menetlusse. Kõigi plaanitavate muudatustega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aasta esimeses kvartalis.
Seaduse jõustumisel kantakse ehitusseadustiku muudatused ka Kliimaministeeriumi loodud ehitusgiidi, kust leiab juhiseid erinevate ehitustööde tegemiseks. Giidist saab juhiseid, milliseid seaduseid järgida, mida erinevad mõisted tähendavad ning milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.
