Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Betooniühingu terminikomisjon on tänaseni regulaarselt betoonkonstruktsioonide terminitega tegelnud. Esmalt teeme klaariks, mida me betoonelemendina käsitleme.
Terminikomisjoni seisukoht on esitatud EhitusESTi 2023. aasta veebruarikuu numbri artiklis „Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid“, kus on arutletud järgmiselt: „Teine selgitamist vajav teema on seotud terminiga „betoonelement“.
Projekteerimisalastes standardites ja erialakirjanduses mõistetakse selle all mingit ehitise osa üldiselt. Ehitajatele seostub sellega esmajoones väljaspool lõppkasutuskohta vormitud ja kivistunud betoonelement.
Viimase kohta soovitab komisjon kasutada termineid „monteeritav betoonelement“ või „betoonvalmiselement“. Me mõistame, et betoontoodete tehases ja ehitusplatsil kasutavad töötajad jätkuvalt seda lühemat vormi, kuid esitatud soovitus puudutab nii-öelda ametlikku keelekasutust. See peaks vältima kahetist arusaamist.“
Betoonelementide määratlused
Seega: betoonelement on betoonist valmistatud ehitise osa. See võib olla valmistatud paigalvalubetoonist ehk monoliitbetoonist või monteeritavast betoonist või nende mõlema kombinatsioonina. Monteeritav betoonelement, betoonvalmiselement on vormitud ja kivistunud väljaspool lõppkasutuskohta. Järgnevas tabelis on erinevate betoonelementide määratlused koos selgitustega. Millele seejuures tähelepanu pöörata?
Esmalt sellele, et kuppel on positiivse Gaussi kõverusega kumera kaksikkõvera kooriku erivariant, mida lisaks sümmeetriale vertikaaltelje suhtes iseloomustab asjaolu, et kupli horisontaallõige on alati ringjoon või sellele lähedane hulknurk. See on geomeetriast lähtuv eripära.
Sisejõudude ülekandmise vaatevinklist on erinevuseks see, et kupli membraanilt ääreliikmele (tõmbevööle) kantakse koormus üle põhiliselt normaaljõududega, kuid kooriku puhul toimub jõuülekanne ääreliikmele (diafragmale) nihkejõududega (vt joonis 1). Eeltoodu on ka põhjuseks, miks Tallinnas asuvate Lennusadama vesilennukite angaari ja Balti jaama endise linnalähirongide paviljoni katust ei ole õige kupliks nimetada.
Teiseks – posti, seina, tala, seintala, plaadi määratluste ja selgituste juures väljatoodud põhimõõtude suhted lähtuvad uue põlvkonna Eurokoodeks 2-s esitatust. See tähendab, et need on omased betoon-
elementidele.
Terminivara: BETOONELEMENDID
| Termin | Määratlus | Selgitused |
| etoonelement concrete member, concrete element betonielementti | Betoonist valmistatud ehitise osa. | Võib olla valmistatud paigalvalubetoonist ehk monoliitbetoonist või monteeritavast betoonist või nende mõlema kombinatsioonina. |
| arraselement, varras linear member sauvaelementti | Tarindielement, mille üks mõõde on oluliselt suurem kahest ülejäänust. | Tüüpsed vardad on postid ja talad. Varrast on võimalik kirjeldada elemendi telgjoone- ja ristlõike kujuga igas telgjoone punktis. Varda telg paikneb suurima joonmõõtme sihis. Varras võib olla nii sirgjoonelise, kõvera või murtud telgjoonega. |
| pindkandja planar member tasaelementti | Tarindielement, mida kirjeldab keskpinna geomeetria ja tarindi paksus, mis on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest. | Betoonist pindkandja paksus on vähemalt neli korda väiksem suuruselt järgmisest mõõtmest. Pindkandja võib olla tasapindne (plaat, sein) ja kõverpindne (koorik, kuppel). |
| ruumkonstruktsioon spatial structure tilaelementti | Tarind, mille geomeetria ja sisejõudude kirjeldamisel tuleb arvesse võtta kolme mõõdet. | Ruumkonstruktsioon koosneb varrastest, pindkandjatest või nende kombinatsioonidest. Konstruktsiooni projekteerimisel ei saa kasutada lihtsustust lahendada ülesanne ainult ühel teljel või tasandis ja tuleb vaadelda kõiki telgi ruumis ja kõiki sisejõude. |
| post column pilari | Varraselement, mis on koormatud peamiselt pikitelje suunaliselt. | Posti võib lisaks survekandevõime ammendumisele kaotada stabiilsuse külgsuunas. Betoonpostide ristlõike kõrgus ei tohiks ristlõike laiust ületada rohkem kui 4 korda ja elemendi pikkus on vähemalt 3 korda suurem ristlõike kõrgusest. Kui laiusnõue ei ole täidetud tuleb posti käsitleda seinana (stabiilsuse kadu ainult ühes suunas). |
| sein wall seinä | Vertikaalne või väikese kaldega pindkandja, mis on koormatud peamiselt oma tasapinna suunas mõjuvate jõududega. | Sein võib koormuse mõjul lisaks kandevõimele kaotada ka stabiilsuse seina paksuse suunas. Betoonseina kõrgus peaks olema vähemalt kolmekordne paksus ja laius vähemalt neljakordne paksus. Kui laiusnõue ei ole täidetud, siis tuleb seina käsitleda postina (võib kaotada stabiilsuse mõlemas ristlõike suunas). |
| tala beam palkki | Varraselement, milles sellele mõjuva koormuse tõttu tekivad põhiliselt paindemoment ja põikjõud ning mille ristlõike laius ei ületa kõrgust rohkem kui neli korda ja mille sille on vähemalt kolm korda suurem ristlõike kõrgusest. | Kui joonmõõtmete piirangud ei ole täidetud, siis ei saa arvutustel kasutada tala teooria kohaseid lihtsustusi. Suurema laiuse korral on vaja kasutada plaatide teooriat ja silde ning kõrguse suhte mitterahuldatuse korral kõrge tala teooriat. |
| seintala deep beam seinämäinen palkki | Tala, mille sille on väiksem ristlõike kolmekordsest kõrgusest. | Seintala arvutamisel tuleb arvestada nihkepingete erineva jaotusega võrreldes talaga. |
| raam frame kehä | Üksteisega vahetult liidetud tasapindne või ruumiline konstruktsioonielementide kogum koormuste vastuvõtmiseks. | Raami moodustavateks elementideks on reeglina talad või kaared või sõrestikud ja postid. |
| plaat slab laatta | Peamiselt oma pinnaga risti koormatud pindkandja, mille ristlõike kõrgus on oluliselt väiksem mõõtmetest elemendi tasandis. | Betoonplaadi väiksem plaanimõõt on vähemalt neli korda suurem plaadi paksusest. |
| ribiplaat ribbed slab ripalaatta | Plaat koos ühes suunas kaasa töötavate taladega. | Ribiplaadi ristlõige võib olla piki plaati muutuv nii ribi kõrguse kui laiuse suunas. |
| taladele toetuv plaat beam supported slab palkeille tukeutuva laatta | Plaat, mis toetub koormust postidele või seintele kandvatele taladele. | Plaat võib olla taladele sidumatult toetuv või taladega monoliitselt ühendatud. |
| ristribidega plaat, kassettplaat waffle slab, cassette slab arinalaatta | Plaat koos kahes suunas kaasa töötavate taladega. | Talastikust ja plaadist koosnev liitkonstruktsioon. |
| tühemikega plaat voided slab kotelolaatta | Plaat, kus kaalu vähendamise eesmärgil on selle keskosas kujundatud erinevate võtete ja kujuga tühemikud. | |
| punkttoetatud plaat flat slab pilarilaatta | Postidele toetatud plaat. | Piiratud toetuspinna tõttu tekkib oht läbisurumispurunemiseks toepinna lähedases perimeetris. Punkttoetatud plaat võib olla tasaplaat, kapiteelidega tasaplaat, ribistusega plaat ehk kassettplaat. |
| koorik shell kuorirakenne | Õhuke kõverpinnaline pindkandja, mis kannab temale mõjuva koormuse tugedele valdavalt normaal- ja nihkejõudude kaudu. | Kooriku geomeetriast lähtudes eristatakse null-, positiivse ja negatiivse Gaussi kõverusega [(1/R₁)∙(1/R₂)] koorikuid. |
| kuppel dome kupoli | Vertikaaltelje suhtes sümmeetriline ringjoone või sellele lähedase muu kõverjoonelise meridiaanlõikega ning ringjoone või sellele lähedase hulknurga kujulise horisontaallõikega kumer kaksikkõver koorik. | Kupli alumisel perimeetril on reeglina tõmbevöö, kuid kuplilt ülekantavad domineerivad normaaljõud võivad olla vastu võetud ka selle all oleva konstruktsiooniga. |
| membraan membrane | Koorik, mis kannab temale mõjuva koormuse tugedele ainult normaal- ja nihkejõudude kaudu. | Olenevalt membraani materjalist ja paksusest võtab see ühe äärmusena vastu normaal- ja nihkejõude ning realiseerib toepiirkonnas ka vähesel määral paindemomente. Teise äärmusena võtab membraan vastu ainult tõmbejõude, näiteks kangast telkkatted. |
| vöö chord paarresauva | 1) Elemendi äärmine surutud või tõmmatud osa, mis on pikisuunaliste nihkepingete abil ühendatud elemendi seinaga. 2) Sõrestiku all või üleval paiknev äärmine varras, mis on ühendatud võrguvarrastega. |
Eelmine terminivara artikkel: https://ehitusest.ee/uudis/2023/06/07/betoonkonstruktsioonid-kinnitused
