Eesti puitmajasektori ettevõtted on tuleviku osas optimistlikud, olgugi, et 2024. aasta oli vähese välisnõudluse tõttu majanduslikult keerukas ja sama tõotab tulla ka 2025. aasta. Optimismi tekitab Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja sõnul Euroopa kliimaeesmärkidest tingitud kasvav nõudlus puidust ehitamise järele, mis on uus kasvuvõimalus Eesti ettevõtetele, aidates täita ka sektori miljardi euro suurust ekspordikäibe ambitsiooni.
„Sektori optimistlikku väljavaadet toetab Euroopa seatud kliimaeesmärkidest välja kasvav tugevam nõudlus puidust ehitamisele ja energiatõhusatele ning kestlikele lahendustele ehk just sellistele lahendustele, mida Eesti majatehased pakuvad,“ jagas Annika Kadaja.
Sihtriikides on juba välja töötatud või koostamisel ehitussektorit suunavad strateegiad: näiteks süsinikujalajälje arvutamine ja arvestamine ehituses, kohaliku tooraine kasutamise nõuded, energiatarbimise eesmärgid, riiklik renoveerimise strateegia. „Sealjuures on turgudel, näiteks nagu Saksamaal, Hollandis ja Iirimaal, ka tugev eluasemepuudus,“ mainis Kadaja, mis on kasvuvõimalus sektori ettevõtetele.
Eesti puiduettevõtted ekspordivad kokku enam kui 100-sse riiki. Skandinaavia riigid ehk Rootsi ja Norra kuuluvad jätkuvalt prioriteetsete sihtturgude hulka. „Ettevõtted jätkavad aktiivselt koostöövõimaluste otsimist, et hoida oma positsiooni nendel turgudel. Arvestades nende riikide ehitussektori suuremat rõhuasetust puidust ehitamisele, jätkusuutlikele lahendustele ja väljakujunenud koostööle meie majatehaste ja partneritega, võiks olla turunõudluse taastumine võimalik,“ on Kadaja optimistlik.
Kuid ettevõtted on viimastel aastatel pööranud pilku järjest enam ka Lääne-Euroopasse: Saksamaa, Hollandi, Suurbritannia, Taani ja Iirimaa suunas. „Näiteks toodab Kodumaja praegu Taani turule 137 toaga hotelli, mis tähistab üle 13 aasta esimest korda, kui ettevõte taas Taani turul projekti ellu viib,“ tõi Kadaja näite.
Ambitsioon kasvatada ekspordikäive miljardini
Kuigi mainitud turgudel on nõudlus eluasemepuuduse tõttu suur, siis Kadaja sõnul ei ole need turud (v.a Saksamaa) n-ö piisavalt valmis. „See tähendab, et puidust ehitamise kogemus ja kultuur puudub üldse või on vähene, teadlikkus tehasemajadest on madal ning turutõrgeteks on ka erinevad regulatsioonid ja nõudmised. Kui mainitud tõrked suudaks lähiajal ületada, siis ei ole sektori miljardi euro suurune ekspordikäive mitte kõrge lagi, vaid hüppelaud veelgi globaalsemaks äriks,“ kinnitas ta.
Sektori miljardi eurose ekspordikäibeni jõudmiseks on vaja juurde ca 2000 uut inimest. Kvalifitseeritud tööjõu nappuse leevendamiseks, mida süvendavad suurenevad tööjõukulud, on ettevõtted Kadaja sõnul loonud Puitehituse akadeemia. „Vaatamata sektori praegusele seisule säilitame tugeva optimismi ja usume, et investeeringud tööjõu kaasamisse ja koolitamisse mängivad võtmerolli meie pikaajalises kasvustrateegias,“ sõnas ta.
Tänane ehitussektor on Euroopa Liidu rohe-eesmärkide täitmiseks Kadaja sõnul ümber kujunemas ja see loob soodsat pinnast tööstuslikule ehitusele. „Puitehituse akadeemia ambitsioon on pakkuda täiendavaid koolitus- ja õpivõimalusi läbi interaktiivse õppeplatvormi pea kõikide sektori tööpositsioonide ulatuses, alates puitmajaehitajast arhitektide ja arendajateni välja,“ selgitas Kadaja.
Kahjuks on hetkel langus sektoris Kadaja sõnul olnud niivõrd suur, et 2025. aastal on ettevõtete fookus peaasjalikult mahtude taastamisel ja uutele turgudele sisenemisel. „Eksporditurgude mitmekesistamine aitab vähendada sõltuvust ühest või kahest senisest prioriteetsest turust, milleks on olnud Rootsi ja Norra. Seega võib öelda, et kui suureneb uute turgude osatähtsus kogu ekspordis, siis on sektor leidnud kasvuvõimalusi.“
Tootearendus on täies hoos
Praegusel majanduslikult keerulisel perioodil on Kadaja sõnul Eesti puitmajasektori ettevõtted kasutanud aega efektiivsuse parendamiseks ehk tegevusteks, mis loovad ja toovad ühel hetkel kasvu. „Näeme sündimas uusi, lootustandvaid edulugusid – töös on mitmed valdkonda arendavad teadusprojektid, näiteks Drastic ja 5G Timber.“
Aktiivselt tegeletakse ka tootearendusega tehaselise renoveerimise valdkonnas ning ehituslahenduste patentimisega. Heaks näiteks on tema sõnul 19 kortermaja tehaselise renoveerimise pilootprojekt, mille raames said majatehased edukalt arendada fassaadielementide lahendusi ja tõsta tänast renoveerimise innovatsiooni.
„2025. aastal keskenduvadki ettevõtted investeeringutele, mis toetavad tootearendust ja kvalifitseeritud tööjõu kaasamist, arendamist. Töötatakse aktiivselt välja uusi lahendusi, sealhulgas modulaarseid kontseptsioone, et tõsta ehituse industrialiseerituse taset ja suurendada efektiivsust – seda nii uusehitises kui renoveerimisel,“ täpsustas Kadaja.
Samal ajal on fookus ka teadusprojektide kaudu ringmajanduslike põhimõtete rakendamisel, mis saavad peagi oluliseks nõudmiseks ehituses, et luua tehasemajade tootmisele, ja puithoonete projekteerimisele, eelist traditsioonilise ehituse ees.
ÜKS KÜSIMUS
Innovatsioon meelitab ligi investoreid. Kuidas oleks võimalik Eestil tõusta puidusektoris innovatsiooniliidrite konkurentsi?
Ei saa ära unustada, et tänane Eesti puidutööstus on juba küllaltki innovaatiline ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Oleme Euroopa väikeriik, kuid üks väheseid, kes rakendab edukalt industrialiseeritud ehituse põhimõtteid. Anname puidule kõrge lisandväärtuse ja suudame ehitiste kaudu süsinikku pikaajaliselt siduda. Innovatsioon ei tohiks väljenduda ainult uutes start-up’ides, vaid lisandväärtuse, tootlikkuse ja maksulaekumiste kasvus.
Puidutööstuse konkurentsi ja innovatsiooni tõstvad sammud hõlmavad kohaliku puiduressursi jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist kasutamist, ekspordisuunitlusega majanduspoliitika arendamist, teadus- ja arendustegevuste rahastuse suurendamist ning rahvusvaheliste projektide kaasfinantseerimist. Lisaks on oluline, et riik rakendaks kontratsüklilisi investeeringuid, mis toetaksid sektoreid just keerulistel aegadel.
Riigil on võtmeroll ka meie endi ettevõtete lahenduste propageerimisel ja rakendamisel. Näiteks on KredExi toetusmeede kortermajade tehaselisele renoveerimisele hea näide sellest, kuidas suurendada nõudlust innovatiivsete lahenduste järele. Sellised meetmed annavad ettevõtetele võimaluse tootearenduseks ja aitavad hiljem kogemusi eksporditurul kasutada. Täna on mitmed Eesti ettevõtted suutnud tehaselise renoveerimise pöörata ka ekspordilooks. Näiteks Mateki korterelamute tehaselise renoveerimise suurprojekt Saksamaal, kus ollakse ka tavapärase rolli asemel väärtusahela kõrgemal positsioonil ehk peatöövõtja.
Samuti peaks riik soodustama puidust ehituse ja element- ning moodullahenduste rakendamist avalikes ehitistes, mis saaksid toimida referentsprojektidena ekspordis. Tulevikku silmas pidades on oluline rõhutada kestlikkust ja kliimaneutraalsust, mis tõstab puidutööstuse tähtsust CO₂ siduvate ja keskkonnasõbralike lahenduste pakkujana.
