Aasta olulisim ehituskonverents toob 27. novembril 2024 T1 Venue konverentsikeskusesse kokku loojad, otsustajad ja tipptegijad. Konverentsprogramm keskendub tänavu küsimusele „Kas uus või vana?“
Otsitakse vastuseid küsimustele, kas taastada vana või ehitada uut? Kas meie poliitika toetab tõhusaid ja jätkusuutlikke renoveerimismeetodeid? Kas ringdisain töötab ka ehitusvaldkonnas ja kas hooneid on võimalik taaskasutada? Kuidas muuta mineviku arhitektuurilised ja kultuurilised sümbolid tänapäevale vastavaks? Kuidas edendada tehaselist ehitust ja renoveerimist? Milliseid hooneid ja keskkondi vajame, et need vastaksid tulevikuvajadustele?
Sündmuse kulminatsioon on pidulik auhinnagala, kus pärjatakse aasta ehitaja, aasta ehitusinsener, digiehituse tulevikutegija, aasta noor ehitusinsener, aasta innovatsiooniprojekt, aasta ehitusprojekt, Puitmajaliidu aasta tegija ja aasta puitmajasõber.
Tänaseks on suursündmuse piletid jõudnud müüki, neid saab soetada sündmuse kodulehe https://ehituskonverents.ee kaudu.
Hea teada:
Olulisi esinejaid konverentsil:
TEODORA GYLYT on Do Architects juhtivarhitekt ja kaasasutaja ning NGO Rebuild the Wonderful asutaja. Ta kõneleb teemal „Transforming the spaces we transform ourselves. The necessity of positive transformations of the soviet-built inheritance.“
Meie juured ja ajaloolised linnad ühendavad kogukondi. Paraku tuleb samal ajal tegeleda ka nõukogudeaegse ehituspärandi selle osaga, mis inimesi üksteisest eemal hoiab. Tänavad, koolid, lasteaiad, linnaosad – kas need ühendavad või eraldavad meid? Kui muudame ruumi enda ümber, muudame ka iseend.
Rainer Saks on julgeolekuekspert, Cubexer Technologies juhatuse liige ja Postimehe aasta arvamusliider. Tema ettekanne kannab pealkirja „Ukraina. Mineviku varjud ja tuleviku võimalused.“
Ukraina seisab silmitsi küsimusega, kas ja kuidas taastada pärandit, mis kannab endas valusaid mälestusi. Kas katastroofis võib peituda võimalus luua midagi uut ja jätkusuutlikku, mis vastab keskkonna ja ühiskonna vajadustele?
Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler, kõneleb teemal „Kas renoveerimisest saab uus tööstusharu?
Renoveerimise eesmärkide täitmiseks peab juba järgmiseks aastakümnendiks valdkonna aastane ehitusmaht ületama ühe miljardi euro taseme. Millised eeldused tagavad vajaliku mastaabiefekti nii, et kõik – inimesed, ettevõtjad ja riik – sellest võidavad?
Raivo Rand on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige, kelle ettekande pealkiri on „Realistlik plaan või utoopia?“
Ehitusturg seisab silmitsi küsimustega, kas mõistlik on uuendatud vana või ehitatud uus? Kas tänased renoveerimislahendused lubavad luua kvaliteetse elukeskkonna? Kui palju on tegelikult vaja ja mis eeldused tuleb selleks tagada?
Jarek Kurnitski on TTÜ professor ja akadeemik, kelle ettekanne kannab pealkirja „Renoveerimislainega kodud korda ja majandus käima!“
Hoonete renoveerimine on üks väheseid rohepöörde tegevusi, mille mõistlikkuses keegi ei kahtle. Suured energiakulud ja külm tuba ühelt poolt, energia- ja kliimapoliitika eesmärgid teiselt poolt ning ka majanduses elavdamise vajadus sunnivad renoveerimise mahte kasvatama. Milline on Eesti tingimustes mõistlik renoveerimismaht riikliku energiasäästukohustuse ja värskelt uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärkide kontekstis? Kas mõju SKP-le, tööhõivele ja maksutuludele katab renoveerimise toetuse vajaduse või tuleb renoveerimislaine eesmärgid hoonete omanikel kinni maksta? Püüame jõuda selgusele, kas ja mis viisil on eesmärgid aastaks 2030 saavutatavad.
Alexander Guldager Kongshaug, Associated Architect MAA, 3XN GXN. Ta kõneleb teemal „Transforming sustainability research into practice“.
Renoveerimise ja uuskasutuse teemadel on kirjutatud palju uuringuid. Kuidas aga viia kuiv teooria praktikasse? Kuidas tuleks rakendada ringmajanduse ja jätkusuutlikuse põhimõtted suurtes projektides? Taani arhitekti Aleksander Guldager Kongshaugi kirjeldab, kuidas on võimalik ühendada kompromissideta teooria ja praktika ja toob näiteid erinevatest rahvusvahelistest projektidest (Circle House, Biomason, Green Solution House ja QQT Tower).
Jürgen Einpaul räägib teemal „Kuidas väärtustada olemasolevat?“
Ehitamisega seotud tegevused tekitavad vähemalt kümnendiku maailma kasvuhoonegaaside emissioonidest. Sellest rohkem kui pool tuleneb uute ehitusmaterjalide tootmisest. Kuidas kasutada ehituses olemasolevaid ressursse targalt, eelistades juba toodetud ja püstitatud hooneid, konstruktsioone, elemente ja materjale? Ehitamise ressursikasutuse vähendamine peab algama kasutajast ja tellijast ning jõudma läbi arhitekti ja inseneride kõikide ehitamise ja materjalide tootmise osapoolteni.“
Eesti Arhitektide liidu juht Aet Ader kõneleb teemal „Arhitektuuri ajaline mõõde“
Kui paindlik on maja? Aga kui paindlik on inimene? Millised projekteerimise lähteülesanded loovad meile roheleppe eesmärkidele vastavat ruumi? Kuidas disainida tuleviku hooneid pidades silmas nende pikka eluiga?
Lisaks on vestlusringi kaastatud mitmed oma valdkonna tipud, teiste seas Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
