Maa-amet muudetakse peagi ümber maa- ja ruumiametiks (MARU) ning loodava ametkonna üks suuremaid töid saab olema kolmemõõtmelise kaardirakenduse Geo3D väljatöötamine ja arendamine.
Riik on otsustanud investeerida kolmemõõtmeliste ruumiandmete tootmise, säilitamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise heaks, sest paljude eluvaldkondade tõhusa toimimise seisukohalt on kvaliteetsete ruumiandmete olemasolu võtmetähtsusega nii riigiametitele ja kohalikele omavalitsustele kui erasektorile. Kogu Eestit katval kolmemõõtmelisel kaardil on seega oma praktiline väärtus uute hoonete projekteerijatele, liikluse ja liikuvuse korraldajatele, kinnisvara hindajatele, geoloogidele, energiarajatiste planeerijatele, metsaspetsialistidele, kaitseväelastele ning lõppeks tegelikult kõigile kinnistuomanikele.
Kui katastriandmeid haldab maa-amet juba praegu, siis loodav maa- ja ruumiamet peaks tulevikus enda alla koondama ka ehitusregistri ja kõigi Eestis toimuvate planeeringute andmed. MARU-st saab niisiis ruumiandmete koondamise ja tõhusa kasutamise eest vastutav kompetentsikeskus. Ruumipoliitika loomisega, sh MARU loomisega on seotud regionaal- ja põllumajandusministeerium (RPM), kliimaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Tegevust koordineerib nende ametkondade esindajatest koosnev maa- ja ruumipoliitika arendamise nõukogu.
3D-ruumiandmed teevad elu lihtsamaks
Lihtsalt öeldes kujutab Geo3D endast tegelike looduses olevate ruumiandmete digitaliseeritud kolmemõõtmelist kujutamist. Eesti 3D-kaardirakendus on maa-ametis praeguseks põhimõtteliselt välja töötatud, nüüd asutakse tegelema selle töökorda timmimise ja erinevate eluvaldkondade vajadusi arvestavaks kohendamisega.
Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits meenutab, et kui ta 2015. aastal 3D-kaartidest rääkis, jättis see kõiki külmaks, sest polnud arusaamist, milleks seda vaja peaks olema. Sama küsimus on tegelikult tarvis esitada ka nüüd, kui kolmemõõtmelised kaardid on reaalsuseks saanud, sest nende loomine, andmete kogumine ja ajakohasena hoidmine on kõik kulukad tegevused, mida pole mõtet teha lihtsalt ilu või efekti pärast.
Ühe vajadusena toob Tiits välja asjaolu, et kolmemõõtmelisena esitatud andmeid me lihtsalt mõistame paremini, sest elame kolmemõõtmelises ruumis. Ja teeme selliseid andmeid kasutades eeldatavasti ka mõistlikumaid otsuseid. Detailsemate eesmärkide, vajaduste ja otstarbekuse kohta aga teostati eelmisel aastal paljude huvigruppide osavõtul mastaapne 3D-ruumiandmete ärianalüüs, millest ilmnes, et vajadusi, miks kolmemõõtmelised ruumiandmed võiksid tähtsad olla, on rohkem kui 250. Oluline on seejuures nende andmete sage, täpne ja kiire uuendamine. Kui need kriteeriumid pole täidetud, ei ole ka andmed kvaliteetsed ja nende usaldusväärsus kahaneb.
„3D-ruumiandmeid koondades vajab detailsus ja vajadus huvigruppidega läbianalüüsimist, sest Geo3D ei ole üks toode, vaid peaksime olema võimelised tekitama palju n-ö töölaudu mistahes valdkondade tarbeks,” kirjeldab Tambet Tiits eelseisvat tööd kolmemõõtmeliste ruumiandmete kaartidele kandmisel. „Lisaks rikastame juba olemasolevaid andmeid, milleks kolmemõõtmeline tehnoloogia loob uued võimalused.”
Valmis 3D-teenuspaketiga loodab maa-amet avalikkuse ette tulla 2026. aastal. Vahepealsele ajale jäävad detailsed analüüsid ja läbirääkimised, samuti uute seadmete soetamine, millega tegeldakse käesoleval aastal. Aasta 2025 möödub 2D- ja 3D-kasutajaliidese väljatöötamise ja digitaalsete arenduste läbiviimise tähe all.
Tulevikus ka nähtamatu taristu kaartidel
MKM-i digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo sõnul on kvaliteetsete ruumiandmete olemasolu hea motivaator välisinvesteeringute toomisel Eestisse.
„Kui räägime ehituslikest aspektidest, siis on ka seal oluline koht ruumiandmetel, näiteks lubademenetluse kiirendamisel. Otsuseid on võimalik teha kiiremini, andmepõhisemalt, turvalisemalt,” selgitab Heinsoo. „Aga saame seda teha vaid siis, kui meil on olemas kvaliteetsed andmed. Nii saame ruumiandmeid kasutades aidata kaasa üldisele majanduskasvule.”
Ehituslikus vaates on olulised ka andmed, mis puudutavad kõikvõimalikke silmale nähtamatuid trasse, näiteks maa-alust taristut. Iga sellise objekti rajamise juurde käivad küll teostusjoonised, ent sageli ei vasta need tegelikkusele. Sestap tuleb aeg-ajalt ette ka juhuseid, kus kopamees lõhub maa-aluse kaabli kohas, kus jooniste järgi seda ei oleks pidanud olema. Tambet Tiitsu sõnul saab selliseid andmeid Geo3D-sse lisada, aga kuna säärased andmed on enamasti ehitajate käes, siis sõltub palju just ehitusfirmadest, et õiged andmed jõuaksid ka 3D-ruumiandmete sekka. „Praegu üritame digitaliseerida katastrikitsendusi, näiteks teeservituudi seadmist ja ma loodan, et kunagi saab olema ka kaardikiht maa-aluste trassidega,” ütleb Tiits. „Selleks peame tagama, et kõik andmed jõuaksid ühte kohta ka erasektorist. Iseasi on hiljem muidugi see, mida ja kuidas nendest andmetest avalikult välja näidata.”
Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo kinnitab, et ainuüksi Tallinnas lendab maa-aluste trasside lõhkumise tõttu vastu taevast miljon eurot aastas, mistõttu andmete koondamine n-ö ühtse katuse alla on vajalik. „Kui mingi ehitusprojekti raames kuskil tänav lahti kaevatakse, tuleb sealt päevavalgele selliseid asju, millest keegi midagi ei teadnud,” nendib ta. „Vanade asjade puhul on see mõistetav, aga paraku me ka tänapäeval jätkame sama asja – torud, mis uute teede alla pannakse kuskile kesksesse infosüsteemi ei jõua. See on tõsine probleem.”
E-ehitus tungib igapäevasesse ellu
3D-kaksikust võiks saada oluline abimees elukeskkonna senisest märksa kvaliteetsemaks muutmisel. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel räägib, et kättesaadavad kvaliteetsed ruumiandmed võimaldavad igaühel meist olla kaasatud elukeskkonda kujundavate otsuste tegemises, et mitte öelda – olla ise üks otsustajatest.
„Muu hulgas töötame ka selle kallal, et andmed, mis tulevad maamõõtjatelt, jõuaksid sellisel kujul ka võrgurajatiste andmebaasi. Julgen öelda, et aasta lõpuks peaks esimene versioon maa-alustest kommunikatsioonidest olema veebis kasutatav,” ütleb Viljasaar-Frenzel. „Aga 3D-kaksikus saab kujutada veel palju erinevaid andmeid – näiteks ajateljel linnaruumi, kus kujutatud juba lammutatuid, aga ka alles ehitatavaid hooneid, päikesevarjude liikumist linnades, võimalikke üleujutusalasid, infot geoloogiliste aruannete kohta. Kõik see areneb kiiresti ja paari aasta pärast on meil juba kindlasti palju mahukam andmebaas, mida näidata.”
Projekteerijad, kes kasutavad oma töös BIM-mudeleid, saavad Geo3D-st võtta mingi konkreetse ala ja selle ifc-failina enda arvutisse laadida ning seejärel juba oma tarkvarasse viia, et seal nende andmetega edasi töötada. Aasta alguses aga toodi avalikkuse ette 3D-kaksiku hoopis uus funktsionaalsus – digitaalne ehitusloa taotlemine kohalikust omavalitsusest. Katseprojekt on koostatud Tallinna kohta. Nimelt tekitati ehitisregistrisse BIM-moodul, kuhu arhitekt saab oma 3D-mudeli üles laadida, kusjuures moodul ise teostab seejärel vajalikud automaatkontrollid. Viimaseid on praegu umbes 60. „Praegu tuleb kõrvuti esitada ikka ka 2D-joonised, aga maailm liigub üha rohkem BIM-põhise ehitusloa taotlemise suunas,” kinnitab Regina Viljasaar-Frenzel. „Kokkuvõttes loome e-ehituse platvormi, mis koondab erinevat infot erinevatest allikatest ja on paljudele osapooltele kasutatav. Ning võimalusi tuleb järjest juurde.”
RPM-i ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht Kermo Mägi toob esile ka selle, et planeeringute ruumiline visualiseerimine võimaldab teha ruumilise planeerimise arusaadavamaks, aga see võib olla ka asjalik töövahend arhitektidele.
