Palju vaieldud teemale, kuidas seespoolse lisasoojustamisega kaasa aidata energia kokkuhoiule ja heale sisekliimale, on nüüd leitud lahendus.
Eestis oleme harjunud kuulma, et seestpoolt ei tohi elumaju soojustada ja meile harjumuspäraste tavaliste soojustusmaterjalide puhul see ongi nii. Pilt muutub aga, kui kasutada selleks tööks disainitud materjale ja õigeid tehnoloogiaid. Vaatleme siin kapillaaraktiivsete materjalide tehnoloogiat, mida Säästva Renoveerimise Infokeskus on uuringute, EL-i koostööprojektide ja senise praktika põhjal üheks sobivaimaks pidanud.
Seda, et kapillaaraktiivseid soojustussüsteeme kasutades on võimalik seestpoolt soojustamine, on osutanud ülemaailmseid konverentse ja uuringuid korraldanud Dresdeni ülikooli professor Rudolph Plagge. Soojustamise tulemusel on võimalik energia kokkuhoid ja CO2 koguse vähendamine, väheneb kondensaadi teke, hoitakse ära hallitust ja kahjustusi, plussiks on soojusmugavus. Samuti säilib paremini välisviimistlus ning hooneid on võimalik kiiresti üles soojendada.
Kapillaaraktiivsed seestpoolt soojustamise süsteemid koosnevad reeglina ülekrohvitavatest plaatidest, mis kinnitatakse seina spetsiaalsete segudega niimoodi, et õhuvahet aluspinnaga ei jäeta. Vajadusel kasutatakse ka tüübleid ja kruve. Plaatide paksus jääb Eesti oludes reeglina 4–6 cm ja saavutatav lisasoojustuse efekt meie traditsioonilise hoone puhul vähendab soojakadusid läbi külma vaheseina 2–4 korda.
Soojustussüsteemi valik
Praegusel ajal, mil Euroopa Liidus valmistutakse suureks elamufondi renoveerimise maratoniks, tuleks selle valdkonnaga ka meil Eestis kindlasti lähemalt tegeleda. Täisrekonstruktsioonide kõrval peab samas jääma koht ka ajaloolise välimuse säilitamisele ja kuluoptimaalsele renoveerimisele.
Selleks, et aru saada, kuidas oleks see võimalik, tuleb veidi meenutada ehitusfüüsikaalast terminoloogiat. Aastakümneid on meil praktikas soojustusmaterjale käsitletud liialt ühekülgselt, võrreldes neid peamiselt vaid materjalide erisoojusjuhtivuse koefitsiendist lamdast lähtuvalt. Viimane on leitud sertifitseeritud laborites ühekraadise temperatuuri vahega materjalide soojusläbivust mõõtes. Lisaks lamdale tasub aga teada, et soojustussüsteemi valikul on rida erinevaid muid parameetreid: lisaks lamdaga edastatavale soojuskaole e konduktsioonile on olulised ka konvektsioon, soojuskiirgus, aga ka soojusmahtuvus, hügroskoopsus, kapillaaraktiivsus, faasinihe jms.
Oluline on teadmine, et rekonstrueeritavates hoonetes ei tohiks soojuse toimivust käsitleda ilma niiskustehnilise pooleta ja seda selleks, et vältida haige maja sündroomi, hallitusseentest ja soovimatutest kemikaalidest tekkivat „kokteili“, mis võib sellistes hoonetes viibijaile tuua pöördumatuid tervisekahjustusi.
Hingav soojustusmaterjal
Just liigtihedad materjalid ja aurutõkkeks kilede kasutamine saavad sageli märkamatult levima hakkavate hallituste oluliseks tekkepõhjuseks, sest need ei võimalda konstruktsioonide isetoimivat väljakuivamist. Kapillaaraktiivsete soojustussüsteemide üheks eeliseks ongi see, et seinad peavadki jääma difuusseks ehk rahvakeeli hingavaks ja see on ka süsteemi tõrgeteta toimivuse eelduseks. Külmal ajal elamises tekkival niiskusel lubab süsteem soojustuskihti tungida ning siis tuuakse see õigesti disainitud soojustusmaterjalide abiga ruumi tagasi. Kasutatakse ära niiskuse kapillaarset liikumist, mis toimub vastupidises suunas difuussele.
Süsteemi toimivuse kontrollimiseks ja vajadusel optimeerimiseks on Saksamaal välja töötatud ka dünaamilise simulatsiooni arvutiprogrammid, millest tuntumad ning arhitektidest, inseneridest tavakasutajatele kättesaadavamad on Wufi ja Delphin. Eestis pole paraku kuni viimase ajani insenere selles valdkonnas välja õpetatud, mistõttu meil ongi see teadmine nii palju Saksamaast maha jäänud. Katsetes, mis oleme läbi viinud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teaduritega, oleme senini saanud tulemused, mis annavad aluse kinnitada, et kapillaaraktiivsed materjalid on ka meie kliimas, mis aasta keskmise plaanis Saksa omast mõned kraadid külmem, täiesti edukalt kasutatavad. Oleme pärast õnnestunud kohapealseid teadusuuringuid ja katseid kasutatud neid süsteeme üle 10 aasta paljudel objektidel ja ohutult paigaldatult on süsteemid edukalt toiminud, negatiivne tagasiside puudub.
Uuringutel, mis on tehtud laborites väga suurte niiskuskoormustega, mida reaalelus elementaarse ventilatsiooniga ruumides ei kohta, on muidugi võimalik katsetada materjalide niiskustaluvuse ja ohutu toimivuse piire. Ka sellised katsed on kindlasti vajalikud ja piiride selgitamisega töö ka jätkub. Samuti on oluline teadmine, et ükski ehitusmaterjal ei saa asendada toimivat õhuvahetust ehk ventilatsiooni.
Kapillaaraktiivsete materjalide näol on lisaks ventilatsioonisüsteemile loodud isereguleeruv süsteem, mis aitab hoida niiskuse taset tervislikuna ilma seadmete ja energiakuluta.
Hea teada
- Säästva Renoveerimise Infokeskuses on katsetatud erinevaid soojustussüsteeme. Rohkem kasutatud ja katsetatud süsteem kivihoonetele on Multipor.
- Rohkem kasutatud ja katsetatud süsteem puitmajadele on Steico internal.
- Need materjalid on saadaval Majatohtris www.majatohter.ee, kust saab ka vajalikud juhendid, kus ja kuidas neid tuleks kasutada.
Artikkel ilmus Eesti ehitab 2023 messiajakirjas, mida saad sirvida siit (klikka esikaanele):
