Tänaseks on teaduslikult tõestanud, et kui me tahame elada ilma allergiate ja astmaatiliste haigusteta, ning üldse end hästi tunda, siis ei vaja me selleks steriilseks puhastatud keskkonda, mis on meie organismile ja vaimule võõras, vaid head loomulikku elukeskkonda.
Siseruumides viibitakse erinevate uuringute järgi kuni 90% ajast, seega tasub mõelda selle peale, mille keskel me ikkagi tegelikult viibime. Traditsiooniliste ökoloogiliste viimistlusvahendite targa kasutamisega vähendame me terviseprobleemide riske ning parandame enesetunnet ja meeleolu kõige lihtsamal ja soodsamal moel. Lahendus ei peitu mitte mürkide ja pestitsiidide kasutamises, vaid isereguleeruva loomuliku mikrokliima saavutamises. Sellise, millisega meie organism on aastatuhandete jooksul kohanenud.
Kokkuvõtvalt on hea sisekliima loomisel lisaks toimivale ventilatsioonile väga oluline remondi ja sisekujundusega loodud mikrokeskkond. Kasutada tuleks materjale, mis aitavad kaasa iseregulatsioonile, eelukeskkond oleks meile tervislik. Inimorganismile on harjumatud plast ja mürgised ühendid, need ümbritsevad meid juba niigi kõikjal. Paraku lisame neid ise oma elu- ja magamisruumidesse, kui värvime seinu nn vesialuseliste plastvärvidega, milles sisalduvad ühendid ja nendel elutsev mikrokliima jäävad meile suures osas võõraks.
Loomulikus keskkonnas toimub teatud ulatuses iseregulatsioon, mis soosib meile soodsate mikroorganismide tasakaalu teket. Kui ümbritsevas keskkonnas on palju niiskust ja soojust, siis looduslikud materjalid seovad neid, kui aga ümbritsev keskkond vajab niiskust ja soojust, siis looduslikud materjalid eraldavad neid. Lisaks selle toimub teatud kahjulike ühendite sidumine ja neutraliseerimine. Puudub ka staatiline laeng, mis on iseloomulik plastviimistlusele.
Savi- ja kaseiinvärvid ning lubivärvid on kujunenud sisekujunduses tervisevärvide sümboliks. Savivärvid tulid algselt kasutusse koos savikrohviga ühe tervisliku materjalisüsteemi osana.
Kui ruumi ei sobinud konkreetne kasutatud savikrohvi toon, aga taheti savi tervislikke omadusi maksimaalselt ära kasutada, siis avaneski võimalus kasutada looduslikku vahendit savikrohvi pinna tooni muutmiseks ja krohvid värviti üle mingit teist tooni savivärviga.
Tervislikud savivärvid
Savivärvide puhul on pigmentideks kas looduslikud värvimullad või siis mineraalsed kahjutud pigmendid. Reeglina ühtki mürki ega plaste koostises ei kasutata ja liimainena on segude juures kasutusel taimsed liimid. Savivärvid on komposteeritavad, nii et valmissegatud ja ülejäänud värvi võib julgelt loodusesse kompostida. Savivärve võib kasutada siledapinnalise viimistlusena, samuti on võimalik luua struktuurne savivärv, kui lisada sobivas koguses suurema teralisusega liiva. Savivärvid on peale kantavad nii pintsli, rulli kui soovi korral ka pihustiga.
Naturaalsed savivärvid reeglina ei ole pestavad ega kulumiskindlad, sest vastasel juhul läheksid kaduma savi head kliimat reguleerivad omadused, mis lasevad vajadusel toimida ka savivärvide alla jäävate materjalide omadustel. Kui kindlasti vaja aga pestavat ja kergesti puhastatavat keskkonda, võib selleks kasutada naturaalsete õlidega tugevdatud savivärve ehk emulsioone.
Savivärvide toonivalik on iseenesest piiratum ja tuhmim kui nende peamisel ökovärvide nimekirjas oleval võistlejal ehk kaseiinvärvil.
Hingavad kaseiinvärvid
Kaseiinvärvi iseloomustab parem voolavus ja suurem värvivalik ja sealjuures nn puhtamad toonid. Toonid eristuvad siiski selgelt plastvärvidest ja värvitud pinnad saavad samuti difuussed ning jätavad samuti aluspinnad osalema elamises toimuvas niiskusregulatsioonis.
Kaseiinvärvide põhiliseks täiteaineks on kriit, savivärvide puhul savi. Liimaineks aga kaseiinist moodustuv kaseinaat, mille kasutamine ei ole tänapäeval alati kõikidele vastuvõetav. Ajaloolistes interjöörides kasutatakse kaseiinvärve rohkem kui savivärve.
Pastelsemad lubivärvid
Kolmas samas klassis nimetatav värv on lubivärv. Täiteaineks on lubivärvil kustutatud lubi, ideaaljuhul märgkustutatud lubi.
Lubivärve iseloomustab samuti väiksem toonivalik ja pastelsemad toonid. Reeglina on katvus kehvem kui savi- ja kaseiinvärvide puhul. Looduslik jalajälg seoses põletustehnoloogiaga on kõrgem, aga aluspinna jätab seegi värv hästi veeauru läbilaskvaks ehk rahvakeeli hingavaks. Lubivärvi annab kasutada erinevalt eelnevatest ka niisketes ruumides.
Kõiki eeltoodud värve saab kasutada ja kasutatakse lisaks lubi- ja savikrohvi pindadele ka kipsil ja teistel viimistlusplaatidel, samuti võib neid mõningate reservatsioonidega kasutada ka puitpindadel.
Suurimaks väljakutseks põhiliste naturaalvärvide juures on vajadus need ise veega kokku segada, aga teisalt saab siis ostjale kinnitada, et koju tassida tuleb ainult päris värviaineid, mitte vett, mida leiate ka kodus kohapeal soodsamalt ja ühtlasi vähendate tassimise vaeva.
Valikud on head ja tuleb vaid teha oma otsus. Head sisekliima loomist naturaalvärvidega!
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2023. aasta suvenumbris:
