Oma aia tomat maitseb märksa paremini kui poetomat ja enda tarbeks aiavilja kasvatamine on aina populaarsem. Et tomatitelt korralikku saaki saada, vajavad need nii kasvuhoones kui avamaal hooldustöid, millest tähtsamad on taimede toestamine, kastmine, väetamine ja lehtede eemaldamine.
Navi külas köögivilja- ja juurviljakasvatuse tootmistalus köögivilju ja taimi, sealhulgas tomatitaimi müügiks kasvatava OÜ Seebaaed perenaine Jaana Trolla sõnul on tomati kasvatamine iga aastaga meil aina populaarsem. Mille üle tal on vaid hea meel, sest mida rohkem me ise oma köögivilju kasvatame, seda parem.
Tomatikasvatus on läinud lihtsamaks. On erinevaid raamatuid, brošüüre ja artikleid, kus õpetussõnu jagatakse ja taimi ei pea ise ette kasvatama, vaid need võib osta mõne kasvataja käes, kes pakub maksimaalselt ilusaid, tugevaid ja terveid taimi laiast sortimendist,“ ütleb ta.
Selleks, et tomatid head saaki annaks, peab teadma teatud aspekte, aga midagi väga keerulist nende kasvatamises pole. „Lihtsad asjad: tuleb anda lihtsalt taimele palju armastust,” naerab Trolla.
Üldistades võib öelda, et Lõuna-Ameerikast pärit tomat pole kuigi kapriisne taim. Hätta jäädakse pigem taimede kärpimisega, mitte nende kasvama saamisega. „Tomatit tuleb harvendada, võttes ära külgvõrsed ja lehed. Kui lasta kasvuhoonel džungliks muutuda, head saaki sealt ei saa,” jätkab Trolla. Kui kasvuhoones on lehemassi väga palju, on taimedel vähe valgust ja õhku, päikest pole piisavalt ja viljad ei taha küpseda. Lisaks on tihedalt kasvavad taimed vastuvõtlikumad haigustele.
Kõrgekasvulistel sortidel (indeterminantsed) tuleks juuli lõpus ka ladvad ära murda. Seda hoolimata sellest, et taimed alles kasvavad ja õiekobaraid moodustavad, sest nii valmivad olemasolevad tomatid kiiremini, kui taim õitsemisele oma jõudu ei raiska. „Meie suvi on teadupärast suhteliselt lühikene, kuigi on ka neid suvesid, kus on veel oktoobris soe.“
Ära istuta kasvuhoonet väga täis
Juba taimede istutamisel tuleks jälgida, et taimedel oleks piisavalt ruumi. „See on väga suur viga, mida tehakse, et taimed istutakse liiga tihedalt. Minul on spetsiaalne mõõdupulk selleks. Jätan 80 sentimeetrit kahe taime vahele. Ja ka siis on vahel tunne, et on liiga kitsas.”
Taimede vahekaugus sõltub Trolla sõnul ka sellest, kas neid kasvatatakse ühe- või kaheharulisena. „Kasvatamiseks on kaks meetodit: kas pannakse taimed kasvama tihedamalt – 50 cm tagant – ja jäetakse neile siis vaid üks haru, või siis lastakse taimel kasvatada kaks haru, mina lasen kahe haru peale,” räägib ta.

Eriti oluline on taimede tihedus kasvuhoones sügisel, kui õhuniiskus on suurem. „Õhus liigub seeneeoseid ja sügisel tekib lehemädanik kergemini – hallitusseen tahab niiskust.“ Ehk mida rohkem on kasvuhoones õhku ja mida hõredamalt on taimed, seda paremini käib tuul sealt läbi ja eosed ei kinnitu nii lihtsalt tomati lehele. Mida tugevamad ja tervemad taimed, seda haiguskindlamad nad samuti on.“
Palju sõltub haiguskindlus ka sordist. „On aretatud sorte, mis on haiguste suhtes tugevamad, aga nende puhul on miinuseks see, et tomati maitseomadused võivad hakata kannatama,“ nendib Trolla, et haiguskindlus ja vilja tugevus on kahe otsaga asi.
Sageli tehakse ka viga, et hoitakse suvel kasvuhoone uksi ja aknaid kinni: „Kui on tavaline, ilus Eesti suvi, siis mai keskel võib-olla veel on üksikuid külmakraade tulemas, aga mai lõpust kuni augusti lõpuni pole vaja uksi-aknaid üldse sulgeda, sest mida suurem on õhuniiskus, seda hõlpsamini tekib taimedel lehemädanik.”
Terve taim on tugev ja kasvab jõudsalt
Et taimed oleksid terved ja tugevad, peab neile kasvades jätkuma toitaineid. Sageli kardetakse aga väetisi kasutada, arvates, et ainult sõnnik on õige: „Kui paljudel meil tänapäeval kodus loomad on? Minagi näen suurt vaeva, et saada endale koormatäis sõnnikut, sest suured laudad seda ei müü ja väiketootjaid meil palju ei ole. Ja mida me siis paneme taimekesele?“
Kui istutamisel kasutada tomatitele mõeldud valmisturvast, siis selles on Trolla sõnul taimedele vajalikku väga lühikeseks ajaks. „Keemiliste väetiste kasutamine on natukene ülepaisutatud hirm. Kui sa paned väetist õigesti – üks väike peotäis ühele taimele, spetsiaalselt tomatile mõeldud väetist, ei juhtu mitte midagi, taim saab kõik vajaliku, ta on ilus, tema vili on maitsev,“ kinnitab ta, et tomat on taim, mis tahab palju süüa. Ja toitaineid, mida tomat vajab, on erinevaid. Tõusmetest õienuppude moodustumiseni, samuti õitsemise alguses, vajab ta näiteks palju lämmastikku, kaaliumivajadus on suurim intensiivse viljakande perioodil, fosforipuudus võib kaasa tuua lämmastiku halva omastamise jne.
„On ka neid tublisid perenaisi, kes kääritavad nõgeseleotist, otsivad adru või kasutavad kanakakat, aga sellega on palju vaeva,“ lisab Trolla.
Sõnnikuga kaasneb näiteks see, et kasvuhoonesse tuuakse umbrohtu, mis tähendab omakorda rohkem rohimist. Või siis tuleb kasutada peenrakatet. „Populaarne on praegu multšiks kasutada mitte peenravaipa, vaid põhku või lambavilla, mis hoiab niiskust mulla sees. Kui sul on korralik sõnnikupadi all, paned selle peale lambavilla või põhu, siis tomatil on seal väga mõnus olla, tal on piisavalt niiskust ja kõik kõduneb seal edasi, kui kastame. Samal ajal piirame nii ka umbrohtude tärkamist.”
Naabri kass võib räimi välja kaevates taimed lõhkuda
Paljude jaoks on traditsiooniks kasutada tomatitaimede istutamisel räimi. „Istutusauku pannakse üks värske räim, üsna sügavale, sinna muld peale ja alles siis taim,” õpetab Trolla, et taime juur ei tohiks kalaga kokku puutuda.
Tähele tasub aga panna, et kui kodus on kassid või koerad, kipuvad need kalu välja kaevama ja võivad nii ka taimed ära lõhkuda. Ja pahandust võivad teha ka vabakäigul naabrikassid, kui endal loomi pole.
Kasvutingimustest ei sõltu mitte ainult tomatitaime hea väljanägemine – terve tomat on tugev ja ühtlaselt roheline, vaid ka valmivate tomatite maitse. „Tomati maitse sõltub väga palju konkreetsest kasvukohast – milline on muld, kui palju selles on toitaineid, kui palju kasvukohas on tuult ja päikest,“ loetleb Trolla olulisi tingimusi. Näiteks kui kasvumaja on varjus, kuskil puude all, kuhu õhtupäike ei jõua, mõjutab see samuti tomatite maitset – need ei ole nii magusad kui mujal. „Tomat vajab palju päikest.“
Liigne kastmine pole samuti ei tomati tervisele ega maitsele hea: „Olen kuulnud, et ka siis, kui kasta üle, pole tomatid väga maitsvad ega magusad.“
Üle kasta pole mõtet
Trolla sõnul ei vaja tomat väga palju kastmist: „Kastmissagedus peab olema suhteliselt harv, oleneb muidugi ka ilmadest ja temperatuurist, mis õues on, aga mina kastan tavaliselt kaks korda nädalas.”
Vaid siis, kui väljas on väga soe, kastab ta tihedamini. „Kuum teeb tomatile liiga – kuumaga õied ei vilju –, nii et olen siis pihustanud külma veega taimede lehti, mis üldist temperatuuri jahutab, kuigi muidu tomat vett lehtedele ei taha,” räägib ta.
Kastmise teeb lihtsamaks selle automatiseerimine: „Kastmine on aeganõudev töö, aga kui on olemas survega vesi, saab aukudega pehmed kastmisvoolikud ridade vahele tõmmata ja nii on väga mugav kasta – teed kraani lahti ja vesi tilgub rahulikult, kasvõi mitu tundi järjest, ilma et lehed märjaks saaks.”
Noori taimi ei tohi samas väga külma veega kasta, mõnus on kasta pehme tiigiveega, aga põhjavesi on jääkülm ja noored tomatid külma vett kindlasti ei taha, sest neil võib kergelt tekkida varrepõletik, mis on ohtlik.”
Kui viimasel ajal võib kuulda kogemusi, et tomatit saab kasvatada ka nii, et taimi üldse ei kasteta, siis seda Trolla ise katsetanud pole. „Olen sellest kuulnud – taim ajab väiksemas kasvuhoones oma juurestiku nii sügavale või õue, et saab sealt vett, aga siis võib juhtuda selline asi, et kui tuleb vihmaperiood, saab ta õuest vihmavett ja kõik viljad lähevad lõhki,” hoiatab Trolla, et kui tomatitaim pikalt vett ei saa ja siis ühel hetkel saab, lõhenevad tema viljad nagu paljudel teistelgi köögiviljadel sarnases olukorras.
Avamaasordid vastupidavamad
Tomateid on võimalik kasvatada ka avamaal ja seda praktiseeritakse tänu meie viimaste aastate soojadele suvedele aina rohkem. Selleks sobib aias mõni soe nurk, kasvõi tagahoovis. „Viimased kolm suve on meil olnud väga soojad ja kui on suhteliselt kuiv ja ilus suvi, saab väljas ideaalse saagi. Näiteks kui on lõunapoolne päike ja tugev, kaugeleulatuv katuseserv, siis selle seina ääres on tomatid imeilusad, suured ja võimsad, tuleb vaid kasvades neid seinal toetada,“ selgitab ta.
Samas pole alati selliseid häid tingimusi võtta. Vihmasel suvel on abiks, kui saab panna tomatitele peale ajutise katte, kasvõi tokkide otsa. Aga kui on rõske, niiskem ja vähese päikesega suvi, siis õues kindlasti sellist saaki ei tule, nagu tavaliselt kasvuhoones tuleb.
Tomatisorte on maailmas väga palju. Ja ka Eestisse jõuab neid aina rohkem. Osad sordid sobivad pigem kasvuhoonesse, teised saavad hakkama nii väljas kui kasvuhoones – liigne vihm osadele sortidele ei sobi ehk avamaal, kus õhuniiskus on suur, hakkab neile lehemädanik kergemini külge.
„Ma näen ära sortide puudused ja eelised, mõned on haigustele vastuvõtlikumad, aga maitse on väga hea ja teistel, mis on ilusa, tugeva, kõva viljaga, ei ole võib-olla maitse nii hea,“ ütleb Trolla, kes kasvatab peaaegu 80–90 sorti tomateid igal aastal.
Eestis aretatud sordid on aretatud spetsiaalselt Eesti kliima jaoks. Ka Vene sordid sobivad Trolla sõnul meie kliimasse hästi. Palju on tal ka Hollandi sorte, mis on aretatud saaki andma katmikalal. Kui aga vaadata sorte Vahemere äärest, näiteks Horvaatiast, siis seal on suvi väga kuiv ja kuum ning sealsed sordid ei pruugi Eestis väga edukalt kasvada.
Trollal on kliente, kes on aastatega oma lemmikud välja selgitanud ja tulevad taimi ostma ostunimekirjaga, aga on ka selliseid ostjaid, kes ostavad tema soovituse peale. On ostjaid, kes tahavad ainult Eesti sorte ja on selliseid, kes katsetavad pigem välismaa sorte.
Roosad, kollased ja rohelised
Aastatega on tekkinud omad lemmikud. „Üks sort, mida ma olen kasvatanud juba 15 aastat ja ei jäta kunagi välja, on Cindel, mida teavad väga paljud tomatisõbrad. Uuematest sortidest meeldivad mulle vaarikaroosad tomatid, näiteks Fuji Pink ja Kwintella, mis on väga head ja maitsvad. Amaneta on tavaline, suur, väga hea tomat. Ja muidugi pehme koorega sordid, üks mu uutest lemmikutest on näiteks Carmello. Väga hea tomat on ka Kuldne Kroon, see on kollane, viinamarjatüüpi ja väga magus tomat. Kui suudetakse saada lapsed, kes ei ole tomatifännid, sellest ampsu võtma, siis nad jäävadki seda sööma,” kirjeldab ta.
Rohelistest tomatitest meeldib Trollale Green Envy. „See on väga maitsev pisikene roheline tomat. Ja mis on veel huvitav, et inimesed, kellel on allergia tomati suhtes, saavad süüa rohelisi tomateid.“
Kuigi lühikese suvega Eestis on kõige kindlam valida pigem varajased ja keskvarajased sordid, on suureviljalised kollased tomatid pigem hilised sordid. „Ka need saavad valmis. Kui isegi rohelise tomatina need enne külmasid ära võtta, valmivad need hiljem edukalt järele ja on väga mõnusad süüa. Minu üks lemmikuid on hiline kollane, väga saagikas suurte viljadega tomat Gelloggs Breakfast, mis on väga maitsev.”
Kes aga kipuvad kevadel tomatite istutamisega kiirustama, siis neil soovitab Trolla olla kannatlik. Ka müügiks kasvatades sätib ta asjad nii, et alles mai keskel saab hakata taimi müüma, kuna mai alguses on ilmad alles heitlikud. „Väga vara kasvukohale istutamine on suure riskiga. Enamasti tulevad öökülmad ikka siis, kui õunapuud õitsevad. Ma olen näinud palju neid inimesi, kes tulevad, ostavad ükskord taimed, need külmuvad ära, tulevad teine kord, ostavad taimed ja tulevad veel kolmas kord ka.“
Istutamisega kiirustades peab rohkem vaeva nägema. Kui katmisega vaeva ei näe, külmuvad taimed ära, kuigi kütteta kasvuhoones piisab tegelikult mõne miinuskraadiga, kui panna taimedele paksult peale katteloor ja taimede vahele ehk ka mõni küünal. Samas, kui muld on külm, siis taimed nii ehk naa ei edene. „Külma mulda ma taimi ei istuta,“ ütleb Trolla, et liigselt kiirustada pole mõtet.
Tomati kasvatamine
Haiguste kontrolli all hoidmiseks:
- Ära väeta taimi üle ega jäta neid ka toitainete puudusesse.
- Kasvuhoones tuleks tagada võimalikult hea ventilatsioon ja taimi mitte liiga tihedalt istutada.
- Kasuta igal aastal uut kilet ja uut sidumisnööri.
- Korja ära haigestunud taimeosad (eriti hahkhallituse ja lehemädaniku puhul).
- Korja kasvuhoonest alati ära kõik haiged viljad ja vii välja.
- Eemalda külgvõrseid iga nädal.
- Kasta regulaarselt (parim aeg on hommik või hommikupoolik; tavalisel mullapinna kastmisel õhtul saavad alumised lehed märjaks ega kuiva enne hommikut; kastmine suurendab õhuniiskust, mis püsib kõrge hommikuni).
- Kasta 1–2 korda nädalas, ainult väga kuumal ajal sagedamini.
- Sügisel pärast taimede kasvuhoonest välja viimist korista kõik varisenud taimeosad ja maha kukkunud haiged viljad.