Uus kooliaasta on käega katsuda, sestap heidame lähema pilgu ühe vahva koolimaja saamisloole: Haapsalu põhikool on popp õpilaste seas, ent saanud tähelepanu ka konkurssidel.
Haapsalu põhikooli hoone lahendus oli mullu nii Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia nominent, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent kui ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent.
„Alustuseks oli arhitektuurivõistluse tingimusi lugedes meeldiv teada saada, et tellija oli oma soovid täpselt läbi mõelnud ja teadis, millist koolimaja ta vajab,“ tunnistab 3 + 1 arhitektide meeskonnas hoonet kavandanud Kerstin Kivila. „Teadsime, et hoone peab olema kogukonnale avatud ja tähtis on paindlikkus – ruumid peavad olema mitmeti kasutatavad. Sellest lähtuvalt hakkasimegi planeerima.“
Siseruumi kujundamisel võeti eesmärgiks, et õpilased koolimajas liiguksid ja veel nii, et vahetunnis tüüriksid mõtted korraks õppetööst kõrvale.
„Püüdsime teha nii, et ka tundide vahelisel ajal oleks lastel tegemist. Traditsioonilise trepi asemel saab ka ronides korruseid vahetada, kontrastina suures aatriumis puhkamisele võib koobastes ja tunnelites turnida,“ räägib Kerstin Kivila. Heas koolis on ruumi nii rühmatööks kui ka eraldi õppimiseks või puhkamiseks. „Arvestasime ka seda, et teekond õuest tuppa ja tagasi oleks võimalikult mugav ja logistiliselt loogiliselt planeeritud.“
Selge on see, et nooremate õpilaste poolehoiu on „metsaonn“ ja toru kindlalt võitnud, ent kas õpetajad ka mõnikord ämblikmehena ronides korruste vahel liikumiseks alternatiivseid teid kasutavad? Kerstin Kivila tunnistab, et viimased andmed on selles osas puudu, aga arhitektid ise katsetasid ja kasutasid töö käigus turnides kõiki erinevaid liikumisteid – mõte ongi ju selles, et erinevaid trajektoore mööda saaks mugavalt liikuda.
Materjalide kontrastid
Haapsalu põhikoolil on lipsulaadne kuju: nii sai vältida pikki perimeetreid ning hoonet paremini liigendada, luua ümber hoone erinevaid õppealasid: „Sisuliselt jagab hoone kinnistu kaheks alaks – üks neist on avalik esinduslik väljak ning teine osa poolavalik ruum, mis on mängualade, väliõppetöönurkade päralt. Saime luua kaks aatriumi, mis avanevad avalikku ja poolavatud ruumi. Koridore koolis ei ole.“
Koolis ringi jalutades jäävad silma materjalide kontrastid – oma eesmärki hästi täitev võte, kus tugev betoonine kest loob hoone välisilme, soe ja kodune puit interjööris lisab pehmust, klaaspinnad loovad avarust ja rõhutavad avatust. „Välisilme on saanud mõjutusi ka ümbritsevast korterelamute piirkonnast, kool on omamoodi vahelüli kortermajade ja eramute vahel,“ kirjeldab Kerstin Kivila. „Suured betoonpaneelid arvestavad olemasoleva keskkonnaga, ent lisavad modernse nüansi.“
Mõistetav on siiski see, et mõned arhitektide ideed toimivad otsekui iseenesest, teised vajavad rohkem harjumisaega ja iga detail plaanitud kujul tööle ei hakka. Uuendused vajavad harjumise ja läbimängimise aega – näiteks küsimus, kas klasside vahelisi voldikuksi ikka avatakse, et tunde rohkem klassiruumist välja viia? „Võimalused kujunevad ajapikku, oluline on luua paindlikkus,“ möönab Kerstin Kivila.
Kogukonnaürituste keskusena peab uus kool veel end tõestama – koroonaaeg ei soosinud külaskäike, seetõttu pole ümber musta saali koondunud kogukonnaruumid veel oma kogu potentsiaali ja kasutusvõimalusi näidanud, ent võimalused on loodud ja Haapsalus on juures paik, kus korraldada etendusi ning kontserte.
Mitmeti kasutatavad ruumid
Harjumisaega võtsid ka klasside vahelised klaasised vaheseinad – kaalumisel on olnud ka kardinate lisamine, ent hetkeseisuga koolipere kardinate kasuks otsustanud ei ole. Mõned klaasseinad on aga kaetud laste kunstitöödega. „Lapsed toovad kooli ohtralt aktiivsust, koolimaja on neile otsekui taust. Seepärast on ka viimistlus klassides võimalikult neutraalne.“
Ent kuidas sujus ehitusprotsess? „Ehitaja pingutas ja hoidsime ka omalt poolt järge, et saaks parima lahenduse ja suhtlesime ehitajaga igapäevaselt. Ka kogu projekteerimismeeskond tegi projekti südamega ja panustas kvaliteetse terviku loomisesse,“ kiidabKerstin Kivila. „Tähtis on see, et materjalid oleksid ajas vastupidavad. Soovisime esile tuua naturaalseid betooni-, puidu- ja klaasipindu, selles osas pidi kvaliteediga vaeva nägema, sest peitu ei jää ju midagi. Kokkuvõttes saavutasime päris hea tulemuse.“ Arhitektuurse väljakutsena pidi erinevaid väikeseid ruume mahutama ahtale pinnale nii, et need oleksid mitmeti kasutatavad. „Samas see muutiski töö põnevaks,“ tunnistab Kerstin Kivila juttu kokku võttes.
Koroona kiuste edukas ehitus
Hindrek Rootsma, Nordlin Ehitus, projektijuht
Haapsalu põhikooli ehitus sujus nii, nagu plaan ette nägi: liitusin projektiga kohe pärast Haapsalu linna korraldatud ehitushanke tulemuste selgumist, selleks ajaks oli projekteerimine lõpetatud. Suuremaks väljakutseks oli koroonaviirus, mille levik just ehituse alguses hoo sisse sai ja sellega seoses mitmed tarned hilinesid, näiteks lift, sprinklerisüsteemi pumplad jmt.
Projektis tehti autorijärelevalve ja tellija soovil mõningaid täpsustusi – tulenevalt tehnosüsteemide ristumistest muutusid mõned ripplagede kõrgused ja seega ka sisearhitektuurne kontseptsioon. Samuti tuli nuputada, kuidas lahendada materjalide kinnitamist – näiteks ristkihtpuit ja fassaadilamellid. Keerukas oli ka keldrikorrusest allpool asuva sprinkleriruumi lahendus: tuli arvestada, et veetase oli kõrge.
Huvitav oli, et peaaegu kogu koolihoone põrand on parketiga kaetud – võrreldes rullmaterjalidega tõi see tööd ja planeerimist juurde – tuli ju tagada sobiv niiskusrežiim ehitamise ajal. Arhitektide soov oli vältida liistude kasutamist, seega pidime kõik nurgad väga täpselt kokku viima.
Meie tööd lihtsustas, et enne ehitushanget oli koostatud tööprojekt. Hea meel on, et Haapsalu põhikoolis oli tellija, töövõtja ja projekteerija koostöö hea, toimusid iganädalased nõupidamised ja kõik osapooled olid alati aruteludele avatud. Täna, kaks aastat hiljem, on selles koolis kasutatud süsteemid juba tavalisemad, ent toona ei olnud näiteks sisseehitatud jahutusega ventilatsiooniagregaadid veel eriti levinud, tegu oli üsna uuenduslike lahendustega.
Hea teada
Lipsukujuline koolihoone on vahelüli paneelelamute ja eramajade rajooni vahel, selle rõhutatud avanemised loovad tugeva kontakti väli- ja siseruumi vahel ning hoiavad kooli kogukonnale avatuna. Hoonet ümbritsev välisruum on jaotatud erineva iseloomuga õppemaastikeks.
„Õppida saab igal pool” põhimõtte alusel on loodud erineva suurusega õpperuumid, astmestikud, tegevus- ja mängualad, et innustada lapsi olema loomingulised ja aktiivsed.
Hoone tugeva betoonist kesta vahele jäävad avatud ja hubased puidust aatriumid, mis on koolielu keskmeks. Hoones on lihtne liikuda, katkematuid teid pidi saab kulgeda erinevaid trajektoore pidi. Avaratele valgusküllastele aatriumitele on kontrastiks tunnelid, onnid ja pesad.
Ruumiplokkide jaotamisel on arvestatud sellega, et hoonet saaks eraldada ka kogukonnaürituste läbiviimiseks. Selleks on kõik huvi- ja tehnoloogiaklassid paigutatud mustas aatriumis asuva saali ja sissepääsu lähistele. Alg- ja põhikooli klassiruumid paigutuvad kompaktselt ümber kolmekorruselise valge aatriumi.
Sisearhitektuurses lahenduses on eelistatud selgeid, ehedaid ja naturaalseid materjale, nagu betoon, puit ja klaas, mida on kombineeritud pastelsete värvitoonide ja soojade materjalidega. Keskendumist vajavates ruumides on viimistlus võimalikult neutraalne, võimaldades lastel loomingulisi ideesid ellu viia, areneda ning seinapindadele oma töid üles riputada.
Hoone arhitektuur ja sisearhitektuur lähtuvad liikuma kutsuva kooli ideest. Eriti soositakse seda, et lapsed liiguksid värskes õhus. Selleks, et õpilasi õue meelitada, on hoone sise- ja välisosa nii füüsiliselt kui ka visuaalselt tihedalt lõimitud: interjööri ja eksterjööri vahel on uksi, ent ka vastastikku avanevaid vaateid.
Koolimajas ei ole koridore, eri suurusega õppeklassid paiknevad kahe kolmnurkse aatriumi ümber. Mustas aatriumis paiknevad peale trepistiku ka aula ja raamatukogu, valges aga söökla ja algklasside ronimismaastik. Nii saab valida, mil viisil korruste vahel liikuda – kas joostes, kõndides või hoopis ronides. Valges aatriumis on ka väike jõusaal. Klassiruume saab voldikseinte abil vaheruumi avada.
Allikas: „Eesti Arhitektuuripreemiad 2021“
Haapsalu Põhikool
- Asukoht: Lihula mnt 12/2, Haapsalu
- Arhitektuur: Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Siim Tiisvelt (3 + 1 arhitektid / Kolm Pluss Üks OÜ)
- Sisearhitektuur: Tuuliki Širokova, Maarja Mets, Martin Kukk
- Konstruktor: Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ
- Sisekliima: GECC LP
- Tellija: Haapsalu Linnavalitsus
- Ehitaja: Nordlin Ehitus, projektijuht Hindrek Rootsma
- Olulisemad alltöövõtjad: Firetek OÜ (sprinklerite süsteemid), Hiieko AS (torutööd), Pristis AS (automaatika ja nõrkvool)
- Ehitusaeg: juuli 2019 – september 2020
- Valmimisaasta: 2020
- Brutopind: 6200 m2
- Netopind: 5500 m2
