Vahanen Environment Oy hindas Soome valmisbetooni ja betoonist valmisdetailide elukaart ning arvutas välja toodete süsinikujalajälje.
Soome valitsuse eesmärk on, et Soome oleks 2035. aastaks süsinikuneutraalne: hetkel moodustavad ehitus ja eriti hoonete kasutamine Soome kasvuhoonegaaside heitkogustest umbes kolmandiku ja seega kasvab ehitusalal vajadus usaldusväärsete emissiooniarvutuste järele.
Suured erinevused sisendandmete kvaliteedis ja täpsuses on tekitanud heitkoguste arvutustes segadust, seega on selle projekti eesmärk parandada olukorda betoontoodete osas ning muuta andmed ajakohaseks ja tõeseks.
Täpsete tulemuste saamiseks võetakse aluseks põhjalik teave Soome betoonitööstuse toodete ja tootmise kohta. Praegune hindamine tehti enamkasutatavatele betoontoodetele, kuid edaspidi koostatakse elukaarearvutused ka uutele tootegruppidele.
Elukaarehindamise tulemused materjalide valikul
Arvutuste abil leitakse erinevates tootegruppides olulisemad heidet mõjutavad tegurid, nii saab kõige tõhusamalt suunata arendusmeetmeid heite vähendamiseks.
Elukaarehindamise tulemusi ei kasutata mitte ainult projekteerimise etapis materjale valides, vaid ka üha madalama emissiooniga toodete väljatöötamisel. Betoontoodete puhul keskendutakse materjalitõhususele tootmisetapis ning asendatakse tsement tööstuslike kõrvalsaaduste ja taaskasutatavate materjalidega.
Teisalt saab tsemendi optimaalse kasutamisega suurendada ehitise tugevust ja konstruktsiooni kasutusiga pikendades vähendada heitkoguseid.
Betooni taaskasutusmäära saab veelgi tõsta ning saavutada ringmajanduse eesmärke, kui elemendid muu hulgas hõlpsasti demonteeritavateks ja taaskasutatavateks disainida.
Heitkoguste arvutused ning olelusringi hindamine
Heitkoguste arvutused aitavad senisest terviklikumalt mõista ehitustoodetega seotud keskkonnaküsimusi. Vahanen Environment Oy viis läbi Soome valmisbetooni ja betoonist valmisdetailide elukaarehindamise ning arvutas välja toodete süsinikujalajälje.
Hoone süsinikujalajälje arvutamisel on vaja andmeid iga ehitustoote kohta. Süsinikujalajälje all mõeldakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad toote kogu olelusringi jooksul – alates tooraine hankimisest kuni materjalide demonteerimise ja taaskasutamise või utiliseerimiseni.
Olelusringi hindamine hõlmab ka muid toote olelusringiaegseid keskkonnamõjusid, lisaks kliimamõjule näiteks eutrofeerumine, hapestumine, toksilised mõjud, veejalajälg, energiaressursside ja muude ressursside kasutamine.
Arvutamisel võetakse arvesse ka süsinikukäejälg, mis tähendab positiivseid kliimamõjusid, mida ilma toote valmistamiseta ei tekiks, näiteks kui betoontoode oma olelusringi lõpus demonteeritakse või materjal taaskasutatakse toorainena. Süsinikukäejälg näidatakse alati eraldi. Olelusringi hindamine põhineb 2020. aasta jooksul Betoniteollisuus ry liikmesettevõtetelt kogutud mahukatel lähteandmetel ja nende alusel tehtud arvutustöödel. Arvutused tehti erinevat tüüpi valmisbetoonidele ja betoonist valmisdetailidele, nagu seina- ja plaatelemendid, plokid ja keskkonnasõbralikud betoontooted.
Tooterühmade sisesed toodete suuruserinevused võeti seejuures teisendustegurite tabelites arvesse. Arvestuslikud mõjud esindavad toodete keskmist koostist ja toodangut 2019. aastal. Kuna lähteandmed on ulatuslikud, siis esindavad tulemused Soome betoontooteid väga hästi.
Praegu teostatud olelusringi hindamise tulemused on lisatud SYKE (Suomen ympäristökeskus) juhtimisel koostatavasse ehitustoodete riiklikku heitkoguste andmebaasi, seega on hindamistulemused hinnatud usaldusväärseks ka ametlikul tasandil.
Kui toote lõpptarnijat pole veel valitud, kasutatakse üldisi tööstuse keskmiste heitkoguste andmeid. Tulevastes uusehituse süsinikujalajälje regulatsioonides esitatakse arvutused ehitusloataotlustes, mis rõhutab üldise teabe vajadust, kuna loa andmise staadiumis pole toote tarnija tavaliselt veel teada.
Betoontoote keskkonnamõjus ülekaalus kasutatud tsement
Kõigis tooterühmades moodustab sideaine, peamiselt tsement, üle poole toote olelusringiaegsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Betoonisegudes on tsemendi osakaal heitkogusest kuni 70%.
Märkimisväärne on ka tooraine ja toodete transpordi ning energiatarbimise osakaal keskkonnamõjus. Transpordi osas on arvesse võetud ka tühjad tagasiveokoormad. Energiat ei kulu mitte ainult tehases, vaid ka selles etapis, kui toode olelusringi lõpus lahti võetakse ja betoon purustatakse.
Hinnangu põhjal ei ole betooni valmistamise käigus tekkivatel heitmetel Soome betoontoote keskkonnamõjus kuigi oluline roll.
Valuplokitoodete valmistamise emissiooniväärtust suurendavad eelkõige kaubaalused, mis hinnangu kohaselt on sageli ühekordsed. Ka sarrus ja isolatsioonimaterjal suurendavad heiteväärtusi.
Üksikute ettevõtete EPD-d ja nende roll tervikuna
Ehitusmaterjalide keskkonnadeklaratsioon ehk EPD (Environ-mental Product Declaration) on olelusringi analüüsil põhinev, vabatahtlik ja standardiseeritud viis usaldusväärselt asjakohase, kontrollitud ja võrreldava teabe esitamiseks valmistatud toote või tootepere keskkonnamõjude kohta.
Kontrollitud EPD-le saab taotleda heakskiitu Rakennus-tietosäätiölt (RTS, Ehitusteabe Sihtasutus) või muult organisatsioonilt. RTS-i poolt kinnitatud keskkonnadeklaratsiooni kehtivusaeg on viis aastat alates tõendamisest.
Keskkonnadeklaratsioonis on toote koostisele ja seega ka emissiooniväärtustele lubatud vahemik üsna väike. Nüüd koostatud olelusringihinnang kajastab toodete keskmist koostist Soomes ning ettevõtete vahel on erinevused toodete emissiooniväärtustes, mistõttu ei koostatud selles töös toodetele tootegrupipõhiseid EPD-keskkonnadeklaratsioone.
Betoontoodete puhul on ettevõtete emissiooniväärtuste erinevused tingitud eelkõige tsemendi kogusest ja kvaliteedist ning samuti lisandite kasutamisest toodetes.
Kui toote tarnija on valitud, saab hoone süsinikujalajälje arvutamiseks kasutada ettevõttepõhiseid EPD keskkonnaaruandeid. Need võimaldavad ettevõtetel näidata, et nende toote olelusringi heitkogused jäävad alla Soome betoontoodete keskmiste emissiooniväärtuste. Selliselt on ettevõttel võimalik saavutada turul konkurentsieelis. Üldiselt on ehitustoodete olelusringi hindamine alles lapsekingades, kuid praeguste andmete põhjal on hea võimalus pürgida vähese emissiooniga toodete suunas.
Käesolevas artiklis olev info on koostatud enamkasutatavate toodete põhjal, kuid edaspidi tehakse arvutus erinevate tootegruppide ja üksikute toodete kohta.
Et vähendada tootmisfaasis heitkoguseid, tuleb püüda vähendada kadusid ja tooraine tarbimist, arendada uusi tsementi asendavaid tööstuslikke kõrvalsaadusi, mis ei kahjustaks toote kvalitatiivseid omadusi. Kogu toote olelusringi silmas pidades saaks heitkoguseid veelgi vähendada, optimeerides transporti, parandades energiatõhusust olelusringi erinevates etappides ning suurendades betoontoodete ringlussevõttu ning taaskasutamist.
Keskkonnamõjud toote olelusringis
- Vahanen Environment Oy töö põhineb EN standarditel (EN 15804 + A1 & ISO 14040 & 14044) ja RTS metoodilisel juhendil (1.6.2020). Arvutust kontrollis Bionova Oy. Verifitseerimine ehk tõendamine tähendab menetlust, kus kolmas osapool tagab, et arvutus on tehtud kooskõlas kehtivate standardite ja rakendusjuhistega.
- Olelusringi hindamine hõlmab olelusringi etappe: tooraine hankimine ja töötlemine, transport tootmisse, tootmine, valmistoote tarnimine objektile, demonteerimisetapp, transport töötlemiseni, materjalide käitlemine ja ringlussevõtt ning kasutuselt kõrvaldamine olelusringi lõpus.
- Lisaks sisaldab hindamine moodulit D, mis võtab arvesse materjalide ringlussevõtust või taaskasutamisest tulenevat olelusringiaegset kasu. Betooni puhul tuleb kasu praegu peamiselt purustatud taaskasutusbetooni kasutamisest pinnasetöödel, kus purustatud materjal asendab uut kivimaterjali.
- Selliseks kasutuseks ei ole vaja eraldi lubasid, sest kasutamist reguleerib MARA määrus (määrus teatud jäätmete kasutamisest pinnasetöödel). Taaskasutusbetooni saab kasutada ka betoontoodete toorainena ning juba on turul ka näiteks niisugusest toorainest valmistatud keskkonnasäästlikud betoontooted.
- Laialdaselt uuritakse erinevaid taaskasutusvõimalusi ning on tõenäoline, et lähiajal toorainena kasutamine suureneb. Kuigi stsenaariumid ulatuvad tulevikku, peaks nende olelusringi hindamisel kirjeldama praegu levinud meetodeid ja tavasid. Keegi ei tea, kuidas betoonkonstruktsiooniga maja lammutatakse ja materjalid utiliseeritakse 50–100 aasta pärast.
- Ka teras võetakse taaskasutusse toorainena, kuid et suurem osa toormaterjalina kasutatavast terasest on taaskasutusteras, siis ei ole taaskasutuse kasu terase puhul arvesse võetud.
- Ehitus ja käitamine on hindamisest välja jäetud. See on tavapärane praktika toodete olelusringi hindamisel. Ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid heitkoguseid võetakse tavaliselt arvesse alles hoone süsinikujalajälje arvutamisel projektipõhiste andmetega, mis võivad erineda suuresti olenevalt hoonest ja betoontoote kasutusviisist.
Artikkel on ilmunud Soome ajakirjas „Betoni“, nr 1, 2021. Tõlge: Epp Ehasalu
NÄIDE: Süsinikujalajälje moodustumine
Sandwich-element
Referentsseina paksus: sisekiht 150 mm, soojusisolatsioon 220 mm ja väliskiht 80 mm. Arvutused põhinevad 2019. aasta tootmis- ja heitkoguste andmetel.
Normaalselt kivistuv konstruktsioonibetoon C30/37
Arvutused põhinevad 2019. aasta tootmis- ja heitkoguste andmetel.
Betoonplokk
Arvutused põhinevad 2019. aasta tootmis- ja heitkoguste andmetel.
Õõnespaneel
Arvutus on tehtud õõnespaneelile paksusega 320 mm, massiga 385 kg/m2 ja laiusega 1200 mm. Väärtused teatatud ühiku (m2) kohta saab teisendada muudeks elementide paksusteks (200, 265, 370, 400 ja 500 mm) kasutades teisendustegurite tabelit. Arvutused põhinevad 2019. aasta tootmis- ja heitkoguste andmetel.
Kommentaar
Betooniühing soovitab meie betoonitootjatel soomlastest eeskuju võtta
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevjuht
Keskkonnatehnoloogia spetsialisti Esa Salmineni artikkel annab hea ülevaate süsinikujalajälje mõõtmisest ja vähendamisest naaberriigi Soome ehitussektoris.
Soovitasime avaldada selle artikli tõlke, et tutvustada Eesti betoonitootjatele, projekteerijatele ja ehitajatele, kuidas Soomes selline tegevus hoogsalt edeneb.
Eestis on mõnel eksportival betoonelementide tootjal oma toodetele juba keskkonnadeklaratsioonid koostatud. Betooniühing soovitab kõigil betoonitootjatel oma toodete jalajälje mõõtmise ja vähendamisega edasi liikuda.
