Kui Tallinna Teede Aktsiaseltsi projektijuht Raiki Reiljan 2021. aastal Tondiraba pargi ehitustöid juhtima asus, ei teadnud ta veel, et selles pealtnäha loogilises ehitustöös tuleb ette sedavõrd palju ootamatusi. Kokkuvõttes – lõpp hea, kõik hea.
Pargi ehituseks oli aega napilt kuus kuud. „Hange oli 2020. aasta lõpus, lepingu sõlmisime 23. veebruaril 2021 ja augusti lõpuks pidi park valmis olema,“ tuletab Raiki meelde etteantud tempot. „Oli kohe selge, et tähtaegade osas on asi kriitiline ja vaid korralik eeltöö aitab sotti saada, millises järjekorras töid ette võtta.“
Nii ei jäädud lootma pelgalt projektijuhtimistarkvara soovitustele: iga detail käidi täpselt üle ning lepiti kokku, et esialgu tuleb teha pikemaid tööpäevi, et hilisemas faasis mitte lõhkise küna ees seista: „Nägime küll ette materjalide defitsiiti, tarneraskusi ja transpordiprobleeme, aga mitte sellises mahus. Siiski tellisime mitmed materjalid kohe pärast lepingu sõlmimist. Nii said enamus suuri lepinguid alltöövõtjatega ja materjalide tarned paika märtsis, paralleelselt projekti läbitöötamisega. Tänu sellele suutsime ajakavas püsida.“
Tublid alltöövõtjad
Arhitektid olid parki välja valinud ka väga konkreetsed tooted – samaväärseid asendusi sai pakkuda hanke faasis, mitte aga hiljem. „Näiteks lossina lahendatud ronimislinnakut ei olnud tootjalt varem tellitud ja ainuüksi selle valmistamine võttis neil aega pool aastat,“ räägib ta. „Saime aru, et loss ja nii mitmedki teised suuremad lasteatraktsioonid saadakse tehasest kätte ajal, mil park peaks peaaegu valmis olema ja see on selge ohu märk. Pindade ettevalmistused, kummimattide paigaldused ja kõik, mis võimalik, tehti seega varem ära.“
Kummist turvakatete paigaldusega ei saanud tõepoolest viivitada – paigaldada käsitööna 5000 m2 turvakatteid – niisugust mahtu ühel objektil poldud Eestis enne nähtud ega tehtud. Tondiraba pargi puhul tähendas see alltöövõtjale kogu hooaja broneerimist. „Kevadel muutus iga nädalaga tooraine ehk kummigraanulite ja liimi hind, seega oli otsustega kiire,“ meenutab Raiki. „Mõnel puhul nägime, et alltöövõtja hindab oma jõudlust üle, samas oli ka neid, kes tahtsid juba märtsis-aprillis alustada. See ei olnud võimalik, sest enne oli vaja ehitada alused ja tehnovõrgud. Meie tubli alltöövõtja, Inseneriteenuste OÜ, abiga sai turvakatete töö valmis õigeks ajaks ja hea kvaliteediga.“
Paika said spordi- ja mänguvahendid, pea tuhatkond pinki ja prügikasti, millest paljud olid kinnitatud kummipinnasele. „Pidime välja mõtlema punktkinnitusega lahendused, et vundamendid ette ära teha,“ meenutab Raiki. „Selle töö võtsime enda kanda, siis teadsime, et püsime graafikus.“
Kiidusõnu jätkub Raikil teistegi alltöövõtjate suunal: tehnovõrgud ehitas õigeks ajaks valmis AS Viimsi Keevitus, kelle abiga said maa-alused torutööd kiiresti valmis; tehnovõrgud, tänavavalgustuse ja side aitas paika saada OÜ Eltolex; väga hea koostööpartner ja ühtlasi haljastustööde alltöövõtja ning tänane pargi hooldaja on aga Kadrioru Park eesotsas Ain Järvega.
„Kui lugesin kõik taimed ja istikud kokku, saime suisa 3442 ühikut, mahukas osa neist küll vaarikaistikud, aga ka hulgaliselt puid-põõsaid,“ mainib Raiki. „Maastikuarhitektidel oli täpselt paigas, kus lapsed võivad hakata käima vaarikaid noppimas ja kuhu tuli istutada taimed, mille juurde inimene ei lähe.“
Vesilike kodu
Looduse ja looduskaitse piirangutega tuli Tondiraba pargis arvestada nii maastikuarhitektidel kui ka ehitajatel ning tunduvalt suuremal määral, kui seda esiotsa arvata võiks. Näiteks tuli välja mõelda, kuidas hoida pargis elavate vesilike kodu. „Kutsusime appi Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessori, kahepaiksete spetsialisti Triinu Rannapi ja nuputasime koos, milliseid ehitustehnilisi lahendusi saaks üle veesilmade kulgevate käiguteede ehitamisel kasutada,“ meenutab Raiki. „Saime aru, et esialgset plaani järgides saaks vesilike keskkond viga, seega sättisime käiguteid ümber ja mõtlesime ka ehitustehnoloogia läbi, algselt mõeldud lahendus tuli ümber projekteerida. Kokkuvõttes on võitnud nii vesilikud kui ka pargi külalised: ehitasime vaateplatvormid, kust kevadeti nende tegemisi jälgida.“
Vesilike teemaga looduskaitsepiirangud ei piirdunud – maastikuarhitekti poolt määratud ehituskeeluala oli sedavõrd mahukas, et ehitaja mängumaaks jäid ehitatavad teed ja platsid, seega oli isegi tehnika hoidmiseks raske paika leida. „Eks siis muudkui piirasime jooksvalt aedadega ehitatavaid alasid, õnneks sujus koostöö AB Artes Terrae OÜ maastikuarhitektide Merle ja Heiki Kalbergiga väga hästi,“ kiidab Raiki, kel tavapäraselt maanteel ehitades arhitektide visiooniga nii suurel määral arvestada ei tule. „Tondirabas realiseerisime arhitekti visiooni. Esimese hooga me vast ei osanudki arhitekti pilguga vaadata ja leida väärtust omal ajal parki viidud magistraaltrassides, kaevikutes, tellistes või paneelmajade elementides, ent nende soov oli säilitada maksimaalselt olemasolevat ja iseloomulikku keskkonda. Leidsime siiski kiiresti ühise keele ja kokkuvõttes on see mul üks parimaid koostöökogemusi üldse.“
Nagu iga suurem projekt, peitis ka Tondiraba park endas üllatusi, millest üle-, ümber- ja jagusaamiseks pandi arhitektidega pead kokku. „Arutasime koos, kuidas ehitada, kui looduses plaani maha märkides selgus, et esialgne idee ei toimi. Seega müts maha, et arhitektid ka sügaval koroonaajal iga nädal Tartust Tallinnasse sõitsid, et koos lahendusteni jõuda,“ kiidab Raiki.
Keeruline geoloogia
Nii kujunes arvatust keerulisemaks pinnasetööde maht – ehitajal tuli teede rajamiseks kohati kolme meetri jagu turvast välja kaevata, kuigi projektis sellist tööd ei olnud ette nähtud. „No see pani küll insenertehnilise mõtte tööle, et kuidas ikkagi kaevata turbaalal niimoodi, et kõrval jääks seesama pinnas ja kasvavad pohlad puutumata. Talvel oleks sellist tööd teha lust, ent meil tuli lahendus leida märjal ajal,“ meenutab Raiki.
Kõik sai siiski tehtud hästi ja enamgi veel – nagu öeldakse, peitub saatan detailides, ent väikeste nüansside märkamine ja lahenduste leidmine ongi hea ehitusjuhi oskus.
Kuigi kohaliku kogukonna ootus ja ka väike surve oli ehituse ajal tajutav, said tegijad kuulda ka ohtralt häid sõnu ja julgustust. „Tavapäraselt toob teelõigu sulgemine kaasa pigem kirumist, siingi oli park ehituse ajaks aiaga piiratud ja inimesed ootasid koroonaajal väga, et territoorium avaneks, ent siiski sooviti valdavalt edu ja jõudu ning uuriti, millal valmis saame,“ kiidab Raiki.
Valminud pargis suunatakse külastajaid ka sinna, kuhu varasemalt uudistajaid sageli ei juhtunud ja rajati uued metsarajad. „Keskkond oli juba ehitamise ajal rahulik ja vaikne – olen vahel mõelnud, et kas need kolm jänest, kes meiega ehitusplatsil koos toimetasid, on ikka alles või on nüüd plehku pistnud,“ naerab ta.
Juttu kokku võttes tunnistab Raiki, et pargi ehitus ongi ideaalis pigem protsess, mida ühiselt projekteerida-ehitada. Kui selleks vaid piisavalt aega oleks.
Uhke rulapark
Värskelt valminud Tondiraba pargi rajamise raames 2021. aastal rajatud monoliitsest betoonkonstruktsioonist rulapark on omataolistest Baltimaade suurim, laiudes ca 1600 m² pinnal. Pinnalahenduselt koosneb see valdavalt kõveratest ning muutuva raadiusega kalletest.
Ehituse eripäraks oligi just geomeetriline keerukus, nii tuli valdav osa töödest teha käsitsi selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Tavapärast betoonivaluks kasutatavat raketist ei saa vaadelda vaid vineeri, puidu või raketisekilbi kesksena: betoonialune pinnas on liiva- ning killustikalus, mis paigaldati ruumiliselt ja tihendati kiht- kihilt. See tuli vormida ruumiliselt koos kõikide tõusude ja väljamõõdetud raadiustega täpselt sellisesse kujusse, nagu lõpptulemusena valatud betoon.
Eesti tingimustes täiesti unikaalse aluse valmistamiseks kasutati muuhulgas 3D-tehnoloogiaga varustatud ekskavaatorit. Keerukamate kumerate pindade (quarterite) puhul kasutati betooni kinnistamiseks torkreteerimise meetodit: betoonisegu kanti pinnale kihtide kaupa suruõhu abil. Horisontaalsetele pindadele anti nn „kopteri viimistlus“ ja radiaalsed pinnad siluti käsilihvi abil töödeldud teraslihvpinnaks.
Rulapark arvudes
- Rulapargi horisontaalsetel sõidetavatel pindadel on betooni paksus 100 mm, kumeratel ja vertikaalsetel sõidetavatel pindadel 120 mm.
- Rulapargi pind on ca 1600 m².
- Rajatise ehitamiseks on kasutatud 245 m3 raudbetooni.
Allikas: aasta betoonehitise konkurss
Hea teada
- Tondiraba park, Lasnamäe linnaosa, Tallinn
- Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (projektijuht Karel Saar)
- Peatöövõtja: Tallinna Teede AS (projektijuht Raiki Reiljan)
- Peamised alltöövõtjad: Viimsi Keevitus AS, OÜ Eltolex, Skatepargid OÜ, Atix OÜ, Fixman Eesti OÜ, Tommi Play OÜ, OÜ G-Floors, Extery OÜ, Inseneriteenused OÜ, Kadrioru Park
- Arhitekt: AB Artes Terrae OÜ (maastikuarhitekt Heiki Kalberg)
- Projekteerija: Roadplan OÜ (projektijuht Edgar Berman), AB Artes Terrae OÜ (maastikuarhitekt Heiki Kalberg)
- Omanikujärelevalve: TPJ Inseneribüroo OÜ (projektijuht Arvo Kõiv)
- Ehituslik maksumus: 6 100 000 eurot + km
- Ehituskestvus: 6 kuud
- Park on suurim Eestis rajatud puhkeala ja sisaldab üle 5,7 hektari suurust spordi- ja mänguväljakut.
Allikas: aasta ehitaja konkurss
