• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti Ehitab 2023

Raine Karp: linn vajab peaarhitekti tarka pilku

autor: KADRI TAMM
veebruar 2022
Kategooria: Portree, EhitusEST veebruar 2022
Raine Karp möönab, et arhitektuur on kunst, mis demokraatiat ei salli. Foto: Scanpix/Martin Ahven/Õhtuleht

Raine Karp möönab, et arhitektuur on kunst, mis demokraatiat ei salli. Foto: Scanpix/Martin Ahven/Õhtuleht

Raine Karbi loomingut tunnevad kõik: Tallinna linnahall, rahvusraamatukogu või nüüdseks tundmatuseni muutunud Sakala keskus ning peapostkontor. Kokku küünib Karbi tööde arv koos ümber- ja juurdeehitustega üle 300.

Raine Karp alustas õpinguid toonases polütehnilises instituudis ehitusteaduskonnas tööstus- ja tsiviilehituse erialal ning liikus sealt edasi kunstiinstituuti arhitektuuri õppima, töötades samal ajal juba Kommunaalprojektis. „Kui läksin kunstiinstituuti, oli selle režiim võrreldes TIP-iga niivõrd sanatoorne, liiatigi mul olid paljud tehnilised ained tehtud, millest ma olin vabastatud. Aga raha on igal inimesel tarvis: mu isa tuttav oli kommunaalprojektis projekti peainsener ja neil oli vaja selliseid noori poisse. Nii sattusingi sinna 1960. aastal tööle,“ räägib Raine Karp. Alustame oma vestlust Karbi 1968. aastal projekteeritud kodus, kus on paberile veetud nii mõnedki täna linnapildis tuntud plaanid.

Segased ajad

Läbi ajaloo on ikka jäänud vana ette uuele: nii on tekkinud suurlinnad ja üles ehitatud paljud tänased kultuurimälestised. Ka Tallinnas lammutati 1980ndatel rahvusraamatukogu ehitamisel palju vanu puumaju ja terve eestiaegne tänav. Karp: „Täna oleks see mõeldamatu, et plats lükatakse lihtsalt tühjaks ja inimesed istutatakse Lasnamäele. Kui Tõnismägi oleks isegi tühi, kestaks detailplaneering umbes 7–8 aastat, kusjuures lõppkokkuvõttes võib tulemus olla see, et sinna ei saagi ehitada.“

Nii andsid segased ajad võrreldes tänasega palju enam tegutsemisruumi ning ka arhitekt sai joonistada hoopis laiema käega. „Sel ajal, kui mina oma suuri projekte tegin, ei olnud detailplaneeringu nõuet: kätte anti tühi krunt ja said teha suures plaanis seda, mida tahtsid. Aeg oli selline, et keegi ei vaadanudki, mis ma teen. Nii oli see näiteks rahvusraamatukogu ja ka linnahalli puhul,“ räägib Karp. Teisalt tuli olla leidlik: polnud ei materjale, ehitajaid ega ka tehnikat. „Ka riiklik huvi ei aidanud, kui sul pole midagi, millest ehitada. Nii kasutatigi Saaremaa paekivi, sest see oli ainus alternatiiv silikaattellistele,“ meenutab Karp.

Projekteerimisbürokraatia

On räägitud, et projekteerimisbürokraatia on Eestis arenenud peadpööritava kiirusega ning nõuded on paljuski sarnaselt vene ajaga deklaratiivsed. Karp nõustub: „Detailplaneeringud sellisel kujul loovad mõttetult bürokraatiat. Kõigepealt tuleb kooskõlastada detailplaneeringu eskiis, seejärel tuleb täpselt samad kooskõlastused saada detailplaneeringule ja eelprojektile. Pabereid paberite pärast toota ei ole mõtet.“

Samas tunnistab Karp, et arhitektuur on kunst, mis demokraatiat ei salli: „Kujutage ette, kui Egiptuse fellahid oleks pandud otsustama, kas ehitada püramiide või mitte.“ Mees osutab töölaua kohal rippuvale fotole: „Või kas Pariisi vaeste käest küsiti, kui Jumalaema kirikut ehitati? Inimeste kaasamine ja hea arhitektuur ei lähe omavahel kokku. Seda näitas kunstiakadeemia ümber toimuv, kus maja saatuse otsustas üks inimene. Kesklinna jäigi kunstiakadeemia ehitamata. Lõppkokkuvõttes kunstiakadeemial küll vedas, et see sai oma praegusesse asukohta ja veel küllaltki hästi. Aga see oli lihtsalt õnnelik juhus.“

Linna üldplaneering korda

Ometigi on ka linnaehituses raame vaja. „Vajaka on professionaalsetest üldplaneeringutest: kuhu rajada trassid ja tänavad. Eesmärk ei peaks olema kõike täis ehitada, kohad tuleks reserveerida tulevastele suurobjektidele, nagu kontserdisaal või ooperimaja. Nimekirja ja järjestuse tegemisest pole kasu, kui pole kohta, rääkimata rahast,“ ütleb Karp.

Karbi sõnul oleks omal ajal pidanud tänavatrasse ja punaseid jooni rohkem tõmbama ning segastel aegadel nendest kinni hoidma: „Selle asemel, et üldplaneeringus asjad korda teha, müüdi aga krundid maha ning täna nõutakse iga krundi kohta detailplaneeringut ja keskkonnauuringuid, mis kestavad aastaid ja raiskavad palju aega ning raha. Linnal oleks väga vaja kompetentset peaarhitekti, kes paneks paika üldpõhimõtted ja oskaks neist ka kinni pidada, nagu omal ajal tegi peaarhitekt Dmitri Bruns, kes tõesti linna eest hoolitses,“ ütleb Karp.

Karbi loomingust jäid ärihuvidele jalgu Sakala keskus ja postimaja, millest tänaseks on saanud klaasist kaubamajad. Fotod: Wikipedia
Karbi loomingust jäid ärihuvidele jalgu Sakala keskus ja postimaja, millest tänaseks on saanud klaasist kaubamajad. Fotod: Wikipedia
Karbi loomingust jäid ärihuvidele jalgu Sakala keskus ja postimaja, millest tänaseks on saanud klaasist kaubamajad. Fotod: Wikipedia

Just Brunsi eestvedamisel valmisid 1980. aasta olümpiaregatiks purjespordikeskus, Pirita tee, linnahall, hotell Olümpia, postimaja jpm. Kuna esimeses järjekorras oli vaja neile koht otsida, tuli ka tol ajal mängu panna meisterlikud läbirääkimis- ja veenmisoskused.

Vanad väärtused ja moodne elu

Kompromisse ärihuvide ja mõistliku linnaplaneerimise vahel ongi keeruline leida. Ja kas elu saabki üldse edasi minna nii, et midagi väärtuslikku ei lõhuta? Karbi loomingust jäid ärihuvidele jalgu postimaja ja Sakala keskus, millest tänaseks on saanud klaasist kaubamajad.

„Eks see oleneb väärtusest ja suhtumisest. Vene aja lõpus nimetati Sakala keskust skisofreeniliseks arhitektuuriks. Sirp ja Vasar luges ta omal ajal Tallinna 10 kõige koledama hoone hulka, tol ajal oli selline suhtumine. Maha lammutamise ajal polnud küsimus hoone funktsioonis: täna räägitakse, et meil puudub konverentsikeskus. Sakala oli tegelikult ideaalne konverentsisaal, sest see oli mõeldud kõnesaaliks. Seal oli väga hea akustika ja maja oli ka korrektselt ehitatud – kogu ventilatsioon oli ostetud Soomest ning ka ehitus-kvaliteedi mõttes oli ta nõukogude võimu ajal ehitatud majadest kõige kvaliteetsem. Seal oli partei huvi taga ja nad püüdsid. Aga nii ta läks, sest ärimehed tahtsid kaubamaja teha.“

Karp meenutab, kuidas Sakala keskus kerkis. „Käisime Moskvas keskkomitee valitsuse asetäitjaga projekti näitamas ning neile ei meeldinud torn. Tegime lõpuks kaks projekti – ühega käisime Moskvas, teise järgi ehitasime Eestis, need olid sootuks erinevad projektid. Siia maani imestan, kuidas keskkomitee valitsuse mehed julgesid nii teha,“ meenutab Karp.

Peatänav – plaanida mõistusega

„Kõik asjad on rasked, aga mõistust peab olema!“ on Karp kindel, kui me hakkame toppamajäänud peatänavast rääkima. Ta on kindel, et see ei saa olla jupp Narva maanteed: „Suurt pilti enam polegi, kuidas linna arendada. Samal ajal tehakse erinevaid detailplaneeringuid, kus nähakse ette kõrgusi ja kaugusi.“ Peatänava puhul ei ole tähtis teha tänavat, vaid vaadata, kuidas see üldise linnaruumiga sobitub. Ja ta küsib retooriliselt, missugune Eesti inimene hakkab Viru väljaku ja Jõe tänava vahel edasi-tagasi kõndima?

Karp: „Meil pole Lõuna-Prantsusmaa, et inimene elab tänavatel, inimene tahab mööda tänavat liikuda. Kui tahame üksteisega kokku saada, on selleks palju paremaid kohti – Kadrioru park või mereäär. Kui räägime peatänavast, võiks selleks sobida pigem Mere puiestee – see seondunuks vanalinna bastionivööndiga ja oleks suunaga mere poole.“

Teine peatänavalaadne miljöö oleks Karbi sõnul võinud tekkida Rävala puiesteele, kui selle otsas oleks olnud teatriväljak ja ooperiteater: „Jänese projekteeritud ooperiteater oli õige koha peal ja oleks lahendanud Rävala pst otsa, kuid nüüd ehitati sinna elumaja ja kesklinnas ooperiteatrile kohta leida on praktiliselt võimatu.“

Pilk tulevikku

Igas ajas on omad head ja halvad küljed. „Plekk- ja klaasarhitektuur on praeguse aja mood, kuid eks ta natuke näitab ka arhitektide kvaliteeti. Viimased paarkümmend aastat on arhitektide ettevalmistus olnud kehvavõitu – loetakse linnaehituslikku teooriat, kuid praktilist projekteerimist õpetatakse vähe. EKA diplomitööde nimekirjast leidsin paar aastat tagasi vaid ühe töö, kus oli plaani lahendatud. Ülejäänud olid skeemid ja teooriad,“ ütleb Karp.

Ta möönab, et häid näiteid on muidugi ka, nt Rotermanni kvartal: „Seal olid erinevad lahendused, kuid sai valitud Kosmose lahendus. Nii et kui on tahtmist ja mõtlemist, on võimalik isegi pisikeses mänguruumis keerulise bürokraatia sees hästi toimetada. Võib öelda, et vahest juhtub ja läheb hästi.“

Kuid kui näeks und – milline võiks olla Tallinn 40 aasta pärast? Karp võtab mõtlemisaega: „Ma arvan, et ta on veelgi rohkem umbe ehitatud ja me ei näe enam, et oleme mere ääres. Linn ehitatakse lihtsalt nii tihkelt täis.“ Ka linnahalli osas pole Karp kuigi optimistlik. „Täna on linnahall sellises seisukorras, et järele jääks ainult luukere. Kui räägitakse veel kaua, et peame seda renoveerima, siis vahepeal laguneb see nii ära, et seal polegi midagi renoveerida.“

Rahvusraamatukogu valmis kolmandal ringil

Raine Karp on rahvusraamatukogu sama programmi järgi projekteerinud kolm korda, kuni see viimaks 1993. aastal Tõnismäel avati. Viie aasta pärast saame vaadata, millisena see maja oma elu edasi elab. Nagu tol ajal ikka, anti arhitektile maatükk kätte ja öeldi, et palun tehke. „Minu jaoks on alati olnud kaks lähtepunkti – asukoht ja hoone funktsioon. Väljanägemine tuleb kuidagi iseenesest,“ räägib Raine Karp.

Esimene katse – vana loomaaed

Esimesel korral projekteeris Karp vana loomaaia kohale 30-kordse tornmaja – kaks korrust pikka osa, kus asusid tehniline pool ja abiruumid, seejärel oli 12–13 korrust lugemissaale ja viimaks hoidlad.

„See oli väike krunt, mis oli vaja kompaktselt lahendada. Noore poisina olin naiivne – ega vene aja tehnikaga ei oleks keegi suutnud sellist torni ehitada. Jäin teiseks, mitte sellepärast, et projekt oleks tunnistatud ebareaalseks, vaid leiti, et see pakutud lahendus ei ole raamatukoguliku ilmega,“ meenutab Karp.

Teine katse – Tartu maanteel

Teine arhitektuurivõistlus korraldati Tartu mnt äärse tänase SEB panga hoone kohal. Seal oli sootuks teine kontseptsioon: „Maja oli nagu suur laiali laotatud lennuki emalaev: all oli kaks korrust tehnilisi ruume, selle peal kaks korrust fonde ja laeva tekil asusid klaasist lugemissaalid, mille ümber jalutusrõdu.“ Ei läinud ka selle krundiga õnneks…

Kolmas katse – Tõnismägi

Uue raamatukogu planeerimine algas 1980ndatel Tõnismäe krundile, mis tol ajal oli broneeritud ooperiteatrile. „See oli suur kaotus ooperiteatrile, raamatukogule aga lotovõit. Kuna tornhoidlad olid moest läinud, tegin vastupidi – panin raamatud keskele põhja ja ümberringi ning peale kõik ruumid. Ma ei tahtnud teha ka raamatukogu, mis näeks välja nagu Harrodsi kaubamaja – keskel uhke ruum, mille ümber rõdud raamaturiiulitega. Minu meelest see ei soodusta süvenemist. Tegin nii, et lugemissaalid on eraldatud vaheseintega, peasissekäigu juures kulgeb aga justkui pikk linnatänav, mille soppides poed, registreerimislaud ja muu vajalik,“ meenutab Karp.

Rahvusraamatukogu asukoht Tõnismäel oli sellele kui lotovõit. Foto: Wikimedia
Rahvusraamatukogu asukoht Tõnismäel oli sellele kui lotovõit. Foto: Wikimedia
Sildid: arhitektarhitektuurrahvusraamatukoguRaine KarpTallinn
ShareTweet
Eelmine artikkel

Tondiraba pargi ehitus oli tegijaile paras pähkel

Järgmine artikkel

Kaasamine – kas moepärast või sisuliselt?

Seotud artiklid

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks
Portree

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

Eesti Betooniühing
EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna
Portree

Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Arvo Tinni (17.06.1935–17.01.2023)
Portree

Arvo Tinni on lahkunud (17.06.1935–17.01.2023)

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis. 2023. aasta sügisel valmib Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on üks suurim puithoone Eestis. Allikas: Arhitekt Must
Puit

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

KADRI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA. Foto: Meeli Küttim
Huvitav objekt

MUBA: 825 ruumi täis tantsu ja helisid

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix
Portree

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Kaasamine. Foto: Shutterstock

Kaasamine – kas moepärast või sisuliselt?

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!