Uue Saaremaa riigigümnaasiumi kandekonstruktsioon valmis ristkihtliimpuidust – Nordecon AS-is hoone valmimise eest vastutanud projektijuht Mikk Laur rääkis, et 4300 ruutmeetril laiuva hoone ehitamine oli põnev väljakutse.
„Ühelt poolt saime hoonekarbi väga ruttu kokku – monteeriti hea tempoga, ehitusplats oli puhas, ei esinenud klassikalisel ehitusplatsil palju leiduvat betooni ja müürikivi tolmu/jääke. Teisalt jäi montaaž sügisesse, ent konstruktsioonid ei tohtinud saada vett. Nii katsime kogu hoone ehituse ajaks telgiga, kuni katus oli peal, aknad-uksed ees ja fassaadki ilmastikukindel,“ meenutab Mikk Laur Nordecon AS-ist.
Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse projektijuht Ago Rist lisab, et ehituse ajal käisid ka Tallinna Tehnikaülikooli teadurid hoones ehitusaegset niiskust mõõtmas ja tulemused olid head: telgi kasutamine andis kokkuvõttes positiivse efekti. CLT konstruktsioonimaterjalina oli Saaremaa gümnaasiumi puhul Karisma Arhitektide nägemus. „Projekti kooskõlastasid nii kohalik omavalitsus kui ka päästeamet, kokkuvõttes oleme selle valikuga rahul,“ sõnab Ago Rist.
CLT-st suured avalikud hooned ei ole Eestis täna veel laialt levinud, seega ei ole just palju objekti- ega projektijuhte, kes oleks hoidnud kätt pulsil kahe või kolme analoogse konstruktsioonilahendusega hoone valmimisel. Kui hoone konstruktsioon on puidust, on kohane seda materjali ka sisearhitektuuris esile tuua – ligikaudu pooled puitkonstruktsioonid on küll peidetud muude materjalide alla, ent ülejäänu tulekaitselakiga kaetud ning nii oma ehedas ilus uudistajate pilke püüdmas. „See, et puitu näha jätta, oli sisearhitektude nägemus ja on end hästi õigustanud,“ kiidab ta.
Tema sõnutsi olid ehitajale samas kõige keerulisemad puiduga seotud lahendused, seda eriti sisearhitektuuris, kus avarust rõhutavad kõrgete lagedega alad ja klaaspiirded ning heale akustikale aitavad kaasa perforeeritud ripplaed,“ räägib Mikk Laur. „Klassiruumidesse paigaldasime ka akustilisi plaate. Koolimajade rajamisel esinevad kõrgendatud nõuded ehitusakustikale, seega oli ripplagede taga ning klassiruumide lagedes vajalik ette näha erinevaid akustilisi lahendusi.“
Mari Põld T43 Sisearhitektidest toob esile, et perforeeritud laed on end avatud aladel hästi õigustanud: „Liigset kaja ei ole tekkinud. Ka direktoril oli suur soov, et aatriumitrepil oleks võimalik vabas vormis kõnesid pidada. Tänu heale akustikale on nii auditoorium, aatrium kui ka raamatukogu multifunktsionaalsemad.“
Läbimõeldud disainikeel
A-energiamärgisega hoone jaotub kaheks klassiruumidega tiivaks, mida eraldavad suure peatrepiga aatrium ning auditoorium. Valgust ja õhulisust loovad läbi kahe korruse kulgevad õhuruumid ja valgusšahtid katuselt.
Mari Põld selgitab, et kuna hoone vorm oli lihtne, oli eesmärk ka maja sisemuses ideedega lakooniliseks ja lihtsaks jääda: „Kasutasime minimaalses koguses erinevaid toone ja materjale, kahte eritooni puitu, millest üks on hele CLT ja sellele kontrastiks on tumedam puit. Nende kahe materjali vahele on loodud selge piir. Hele on konstruktiivne ja tume on sisseehitatud mööbel ja erinevad mahud, mis kasvavad välja kas seinast või põrandast. Nii ei hakka kaks puitu omavahel konkureerima.“
Puiduse maailma võtab enda hõlma alla helesinine toon, mis loob puidule karge ja värske tasakaalu. Kontrastiks on ka tumesinine toon, mis meenutab rohkem akadeemilist keskkonda ja rangust, aga seda kõike tasakaalukas võtmes, andes helesinisele maailmale kokkuvõttes jõudu juurde. „Helesinine toon on toodud lagedele ja põrandatele esimesel ja teisel korrusel, sarnane loogika jätkub klassiruumides,“ räägib Mari Põld.
Koolihoone esimesel korrusel asuvad avatud söökla koos garderoobiga ja teisel korrusel avatud raamatukogu. „Vormilt räägivad nii garderoob kui raamatukogu sarnast disainikeelt, mille idee on välja kasvanud algsest arhitektide nägemusest ehk eenduvatest seina ja põranda „muhkudest“, mis on vormilt pehmed ja ruumis looklevad, luues omaette labürindi ja salapära. Tekivad erinevad käigud, vaated, istumise sopid omaette olemiseks või õppimiseks,“ tutvustab Mari Põld kontseptsiooni.
Teisel korrusel asub saal, mille idee on olla igapäevaselt kõikidele kasutajatele avatud. Sisearhitektide soov oli panna saal mõjuma kui üks ruum aatriumi ja raamatukoguga. „Samas peame suutma saalialas läbi viia tantsutunde, seminare ja suurema arvu inimestega üritusi. Kogu ruumi on võimalik avatud alast eraldada voldikustega,“ räägib ta.
Tsentrist kahele poole jäävad koridoritiivad on planeeritud võimalikult laiad ja on liigendatud helesinisest klaasist siserõdudega, klaasseintega, tumedast puidust eenduvate seina- ja põranda „muhkudega“, mis loovad privaatsust ja näiliselt lõhuvad pikka sirget.
Üheks pilgupüüdjaks on maja südames läbi kahe korruse avaneva aatriumi lage kaunistav Margus Tammiku ja Eva Undi fotokollaaž „Elu ätsed”. See on Riigi Kinnisvara AS-i ja haridus- ja teadusministeeriumi poolt korraldatud kunstikonkursi võidutöö.
Kohalik tööjõud
Ehituse projektijuht Mikk Laur tunnistab, et ehitamine saarel on siiski korralduslikult veidi teistsugune kui mandril töötades. Muuhulgas tuli kasutada tööjõudu, mida saarelt võtta oli. „Üldiselt ei ole alltöövõtjatel suurt huvi saarele ehitama sõita, pakkumisi küsides oli päris palju loobumisi. Kokkuvõttes said pea pooled tööd tehtud ikkagi kohalike ettevõtete abiga ja said hästi tehtud. Teiste seas Klotoid OÜ-le, SV Torutööd OÜ-le, Elektrotherm OÜ-le, betoonitöödega tegelenud Wolkar OÜ-le või suures mahus sisetöid teinud Pihla Grupile jätkub ainult kiidusõnu.“
Hoone sisustus ja köögitehnika leiti eraldi hankega ja lõpuks saadi need kolmelt erinevalt ettevõttelt. Ka Mikk Lauri sõnutsi sujus koostöö Riigi Kinnisvara AS-i, kooli esindajate ja sisearhitektidega igati ladusalt, tellija soovid said sisse viidud: „Iga ettepaneku osas leiti lahendus ja kokkuvõttes jäime tulemusega rahule, järeleandmisi ei tehtud ja midagi kripeldama ei jäänud.“
Samal nõul on Ago Rist: „Ehituse ajal ei olnud juttu, et ei ole võimalik teha. Suuresti läks kõik põhiprojekti järgi, nagu oli planeeritud, töö käigus muudeti vaid suure auditooriumi lavapaigutust, heli- ja valgustehnika paiknemist, et muuta see ruum veelgi multifunktsionaalsemaks. Esinejate tsoon toodi ruumi keskossa, et laval toimuv oleks igast küljest vaadeldav. Nii hästi sujunud koostööd ehitajaga ma oma praktikast ei mäletagi. Arhitektid ja sisearhitektid käisid pidevalt objektil ja olid vägagi nõudlikud oma nägemuse väljaehitamise osas.“
Kokkuvõttes valmis Saaremaa gümnaasium tähtaegselt – võtmed anti tellijale ja koolijuhile üle 23. augustil ja 1. septembril sai koolitöö alata.
Hea teada
- Saaremaa gümnaasium on üks kahest tänavusest uuest riigigümnaasiumist, hoone on osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruseline, läbi korruste ulatuva aatriumiga. Hoone kandvad konstruktsioonid on ristkiht- ja liimpuitkonstruktsioonidest.
- Arhitektid: Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA Arhitektid. Nad võitsid 2018. aastal korraldatud arhitektuurivõistluse ideekavandiga „Sirge”.
- Sisearhitektuur: T43 Sisearhitektid, kus autoriteks Mari Põld ja Kadi Karmann, töögrupp Mari-Liis Sõber, Elizabeth Saal.
- Ehitaja: Nordecon AS.
- Projekti juhtis Riigi Kinnisvara AS kinnisvaraarenduse projektijuht Ago Rist.
- Hoone maksumus on ligi 6,5 miljonit eurot.
