Uusarenduste hulgast kodu valides tasub võtta aeg, et uurida arendaja tausta ja mõelda läbi oma soovid ja küsimused – nii on müüjal kui ka ostjal suurem kindlus, et ootused ja tegelikkus langevad kokku.
„Ühel meie koduostjal oli arenduse kohta kirja pandud mitu lehekülge küsimusi, inimesel oli kõik läbi mõeldud,“ julgustab Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ vanemmaakler Marge Saaremets-Luik teisigi kliente paberi ja pliiatsi järgi haarama ja oma soove läbi mõtlema.
Kodu valimist tuleks alustada arendaja taustauuringust – sõltub ju arendajast tulevase kodu ehituskvaliteet ja vähemoluline pole kindlus, et võimalikele probleemidele leitakse garantiiperioodil lahendus.
Alustuseks tasub selgitada, mida ettevõte on varem ehitanud, milline info on tema kohta äriregistris ja kui korter ja selle asukoht meeldib, siis peaks üle vaatama planeeringu ja tutvuma kogu kättesaadava ehitusalase infoga.
„Kui on soov esialgses planeeringus muudatusi teha, tasub julgelt üle küsida, kas see on võimalik ja milline on muudatuste maksumus – projektimuudatuste hind algab 500 eurost ja olenevalt arendajast tuleb tasuda ka lisanduva pistikupesa eest,“ räägib Saaremets-Luik. „Osa lahendusi on ka valikuvariantidega, näiteks see, milline saab olema parketi või vannitoaplaadi toon.“ Mitmed arendajad on sõlminud koostöölepingud köögimööblitootjatega – kui klient on valmis maksma köögimööbli eest mõne protsendi rohkem, kui seda otse tootjalt tellides, saab köögilahenduse tellida korteri osana ning seeläbi muutub see kulutus eluasemelaenu osaks.
Oluline kasutusluba
Uusarendusse kodu ostmisel on määrava tähtsusega just esimene võlaõigusleping, millega kaasneb tavaliselt 10–30% suurune sissemaks lepingu lõpphinnast. Just võlaõiguslepingusse pannakse kirja ka detailid ehitatava kinnisvara siseviimistluse kohta, määratletakse parkimistingimused, fikseeritakse, kas korteriga kaasneb keldriboks jmt. „Need tingimused peavad olema lepingu juures, vajadusel ka notar juhib detailidele tähelepanu,“ räägib Saaremets-Luik. „Tasub üle vaadata ka panipaikade suurus ning see, kas maja ümber on plaanitud ehitada aed auto- ja jalgväravaga, et vältida vääriti mõistmisi ja hilisemaid vaidluseid.“
Aega, mil korter on valmis, jääb üleandmine ja hüpoteegi seadmine, ent selleks ajaks on sisulised otsused juba tehtud. „Mõne aasta eest oli tavaline, et pangad määrasid kuupäeva, milleks on kasutusluba vaja. Seda leebemat suhtumist aga hakkasid mõned arendajad ära kasutama. Praegu on pangad võtnud seisukoha, et enne nad tehingut ei tee, kui majal on kasutusluba,“ hoiatab Saaremets-Luik.
Ehitusele antav garantii hakkab uusarenduste puhul üldjuhul kehtima päevast, mil tehing saab notaris kinnitatud. On tavapärane, et väikesed vajumisest tingitud praod kipsplaadis ja muud iluvead tehakse korda garantiiperioodi lõpus. Avariiolukordadele, nt tilkuv radiaator, reageeritakse koheselt. „Oluline on siiski igast probleemist kohe kirjalikult teada anda, ka e-posti teel saadetud teavitus sobib,“ julgustab Saaremets-Luik.
Uusarendusse korterit ostes on eelisseisus need, kes tahavad ja suudavad tulevase kodu plaane lugeda ja analüüsida, sest sel juhul oskab klient ka oma soove paremini sõnastada.
„Kui klient ise plaani lugeda ei oska, siis oskab ka maakler näidata, kus asuvad pistikud ja vajadusel anda soovitusi, mida muuta. Nii ei peaks telekale mõeldud pistikupesa olema vaid ühes seinas. Kui tekib soov mööbel ringi tõsta, tekib probleem. Garderoobilahenduse saab aga hiljem palju soodsamalt, kui ehitaja teeb 60-sentimeetrise küljeseina eelnevalt valmis, sest siis ei pea tellima tervet garderoobi ja saab piirduda uste tellimisega. Kui kogu korteri plaan niimoodi läbi analüüsida, saab kodulahenduse paremaks,“ julgustab Saaremets-Luik. „Igaks juhuks tasub selgeks teha ka ventilatsiooniseadme asukoht, et sellest kostev müra hiljem häirima ei hakkaks. Samuti peaks uurima, kuidas jooksevad seina taga elektrijuhtmed, et hiljem pilti või kardinapuud kinnitades halbu üllatusi ei tuleks.“
Iga detaili muuta ei saa
Iga soovitud muudatust ei ole siiski võimalik alati sisse viia. Nii on kraanikausside asukoht enamasti juba projekteerija poolt paika pandud ja torude paiknemine määrab ka tulevase vannitoa paigutuse.
Üldjoontes on projektid Saaremets-Luige kinnitusel aastatega siiski paremaks muutunud. Vaadates järelturul 10 aasta taguste arendustega kaasnenud apse, tehakse toonaseid vigu üha vähem ja mõeldakse detailid läbi. Enam ei alustata parketiga välisuksest, vaid pannakse sinna plaadid. Enam ei unustata, et panipaik on ka korteris vajalik. Samal ajal on ka tellijad muutunud üha teadlikumaks ja oskavad juba uurida, kas akendele on plaanitud kahe- või kolmekordne pakettklaas.
On täiesti arusaadav, et mida kaugemale ehitus edeneb, seda enam tahavad ka tulevased koduomanikud objekti edenemist oma silmaga üle vaadata. „Tallinnas üldjuhul kliente pooleliolevale objektile ei lubata,“ nendib Saaremets-Luik. „Tartus on pigem lubatud, kui klient kannab kiivrit ja muud ettenähtud turvavarustust.“
Tema sõnul ongi korterite eelmüük raske, kuni ehitustegevus ei käi. „Kui siiski tean, et arendaja on usaldusväärne, siis suudan selle ka ostjale selgeks teha,“ lausub ta. Samas on arusaadav, et oma silm on kuningas ja kui ehitus on alanud, kasvab ka klientide kindlustunne.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita sügisnumbris:
