Mida rohkem jäetakse kortermajas omandisuhted juriidiliselt saatuse hooleks, seda suuremad tülid see varem või hiljem kaasa toob.
Samavõrra, kui oma tahtmiste, soovide ja vajadustega, tuleb arvestada samas kortermajas elavate teiste omanike soovide ja vajadustega. Ja nagu igas koosluses, varitseb siingi oht tüli puhkemiseks, mille tulemuseks on vaidlused, uste paugutamised ja sõim, hullemal juhul löömingud, politsei ja aastatepikkused kohtuskäigud.
Paari aasta eest jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ütleb, et „korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist“. See tähendab, et seaduse mõistes on korteriühistusse kuuluvad korteriomanikud hoone kaasomanikud ning vaid nende kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest korteriomaniku erikasutusse (seaduse mõistes erikasutusõigus). See siis hõlmab näiteks pööningute ja keldriruumide kasutamist, aga ka näiteks kinnistul asuvate garaažide kasutamist ja parkimiskorda.
Parkimine kui tüliõun
Kortermajas, kus kinnistu on paljude korteriomanike kaasomandis, oleks siiski hea kokku leppida erikasutusõigus. See tähendab, et määratakse konkreetsed parkimiskohad, iga korteriomanik saab määratud parkimiskoha ning see märge kantakse ka kinnistusraamatusse – nii saavad kõik vaidlused lahendatud. Erikasutusõiguse määramiseks peab aga olema kokkulepe, ehk kõigi korteriomanike 100% nõusolek. Paraku kipub aga praktikas olema nõnda, et pahatahtlikud korteriomanikud kipuvad määramatust ära kasutama. Ainus, mis siin aitab, on omandisuhete korrektne paikapanek – majas peab olema toimiv ja tegus korteriühistu, millel on korrektne põhikiri, korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud KÜ koosolekud, juriidiliselt korrektsed KÜ otsused, seadusest kinnipidamine ja erikasutusõiguse kohta tehtud märked kinnistusraamatus.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt saab juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. See tähendab aga, et rikkumised peavad olema piisavalt rasked, tõendatud ja dokumenteeritud. Tuginedes riigikohtu praktikale, on tegemist äärmusliku abinõuga, seega tõendid peavad olema veenvad, et nõue oleks edukas. Näiteid võõrandamismenetlustest Eestis juba on.
Meie soovid ja naabri vajadused
Seaduse kohaselt lasub korteriomanikul kohustus hoida korterit korras. Muu hulgas on ta kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme ehk elamu säilimise ning teiste korteriomandite kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Samuti tuleb nii korterit kui ka kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse.
Lahtiseletatult tähendab see, et naabritega kala praadimise pärast õiendada ei tohi, samuti tuleb endal käituda nii, et see naabreid ei riivaks. Kui saame aru, et meie soovid, tahtmised ja vajadused on täpselt sama olulised kui kaasinimeste omad, saame oma kodus õnnelikku elu elada.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita sügisnumbris:
