• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    EFCA liikmed kohtusid Pariisis. Foto: Kalle Karron

    EFCA liikmed kohtusid Pariisis

    Korter Volta loftides, foto Maris Tomba

    Ilus ja joonlaua järgi

    Eesti Ehitusettevõtjate Liit: riik peaks kavandama ootamatult kallinenud ehituslepingute jätkamiseks täiendavaid investeeringuid. Foto: Pixabay

    Kallinenud ehituslepingud vajavad riigi investeeringuid

    Remondi ja ehita suvi 2022

    Ristkihtnaelpuidust talumajja jagub avarust ja valgust. Foto: Ivo Tomson. Ristkihtnaelpuit on peamiseks ehitusmaterjaliks Tõrva lähistel asuvas hubases kodus.

    Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

    Konkurss Kodu Kauniks otsib ilusaid kodusid ja aedu.

    Konkurss Kodu Kauniks ootab kandideerima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    EFCA liikmed kohtusid Pariisis. Foto: Kalle Karron

    EFCA liikmed kohtusid Pariisis

    Korter Volta loftides, foto Maris Tomba

    Ilus ja joonlaua järgi

    Eesti Ehitusettevõtjate Liit: riik peaks kavandama ootamatult kallinenud ehituslepingute jätkamiseks täiendavaid investeeringuid. Foto: Pixabay

    Kallinenud ehituslepingud vajavad riigi investeeringuid

    Remondi ja ehita suvi 2022

    Ristkihtnaelpuidust talumajja jagub avarust ja valgust. Foto: Ivo Tomson. Ristkihtnaelpuit on peamiseks ehitusmaterjaliks Tõrva lähistel asuvas hubases kodus.

    Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

    Konkurss Kodu Kauniks otsib ilusaid kodusid ja aedu.

    Konkurss Kodu Kauniks ootab kandideerima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Bauhof profiklubi

Saneerimismenetlus Eestis – kas anda võimalus?

autor: Tarmo Peterson, advokaadibüroo Rask partner ja maksejõuetuse valdkonna juht
august 2020
Kategooria: Seadus, EhitusEST september 2020
Saneerimismenetlus. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Ettevõtjad toimetavad täna ebaselgetes majandusoludes. Erinevaid majandusprognoose alanud sügiseks on palju. Võrreldes eelmise aastaga, lasub igal ehitusettevõtjal täna suurenenud vastutus hinnata kriitiliselt nii enda kui ka oma partnerite majanduslikku seisu. Samuti olla teadlik võimalustest, mis raskuste ületamiseks kõne alla võivad tulla.

Üheks selliseks seadusandja poolt pakutavaks menetlusliigiks on saneerimine, mis loodud selleks, et makseraskustesse sattunud ettevõtteid uuesti jalule aidata.

Täna Eestis kehtiv, 2009. aastal „turule lastud“ saneerimismenetlus oli mõeldud abikäeks eelmises majanduskriisis, kuid ometi loodetud efekti vastuvõetud seadusele ei järgnenud. Veel enam – ühiskonnas on laiemalt juurdunud vastupidine seisukoht, et saneerimismenetlust kasutatakse pankroti edasilükkamiseks ja vähesegi järelejäänud vara võlausaldajate haardest väljaviimiseks, mitte ettevõtte päästmiseks. Saneerimiste arv on jäänud tagasihoidlikuks (20–30 aktiivset asja aastas) ja edukalt lõppenud menetlusi selle numbri sees veel vähem. Statistika pealt on selge, et saneerimismenetlus Eestis täna ei toimi. Miks?

Probleem ei peitu seadusandluses

Olles kuulunud ekspertgruppi, kes viis hiljuti riigi tellimusel läbi saneerimismenetlusele põhjaliku auditi ning võrreldes seejuures saneerimismenetluse praktikat ka teistes riikides, võib väita, et meie kohalikule saneerimismenetlusele ei ole saanud saatuslikuks kokku kirjutatud paragrahvid seadusandluses. Seadus vajab üksikutes aspektides „remonti“, kuid need on pigem pisiparandused ja madala saneerimiskultuuri põhjusi tuleb otsida mujalt. Kindlasti on üks osa probleemist selles, et täna kehtivat seadust saaks riigi poolt paremini rakendada. Eeldaks see eelkõige täiendavat panustamist kohturessurssi – rohkem spetsialiseerunud kohtunikke, mis tagaks kiirema ja kvaliteetsema menetluse, põhjalikuma järelevalve saneerimismenetluste ja saneerimisnõustajate üle. Teine osa probleemist peitub aga oluliselt fundamentaalsemas küsimuses. Saneerimise senise ebaedu peamisi allikaid on ühelt poolt võlgniku käitumine ja võlausaldaja negatiivsed eelarvamused ja hoiakud ning laiemalt see, kuidas me ühiskonnas tervikuna oleme ettevõtjana ebaõnnestumise hukka mõistnud.

Idee on loogiline

Oma olemuselt on saneerimine igati loogiline ja kasumlik meede kõigile osapooltele. Võlgnik (st makseraskustes ettevõtja) ja tema võlausaldajad (kellele ettevõte on võlgu) lepivad ettevõtte päästmise eesmärgil kokku võlgade vähendamise ja ajatamise (selle erisusega, et kõik võlausaldajad ei pea olema ühehäälselt saneerimiskavaga nõus ja kokkulepe on võimalik enamuse otsusega suruda peale ka mittenõustuvale vähemusele). Eesmärk on ilus – ettevõtja aidatakse uuesti jalule, taastub maksevõime, säilivad töökohad ja vanad võlad saavad olulises ulatuses tasutud. Kõik võidavad.

Robert Bosch

Võlgniku valed valikud

Makseraskustes ettevõtte omanik, st võlgnik on saneerimises võtmefiguur: üksnes tema saab menetluse algatada ning tema motiveeritus ja tahe on saneerimise õnnestumiseks vältimatu.

Küsimus, miks ettevõtjad õigeaegselt saneerimisavaldusi ei esita ning kuidas ettevõtjaid selleks motiveerida (või sundida), on olnud üleilmselt maksejõuetusõiguses palju diskuteeritud teemaks. Saneerimine peaks olema võlgnikule ju ahvatlev alternatiiv – võimalus päästa ja säilitada enda ettevõtte üle kontroll, millest pankroti korral tuleks loobuda. Ometigi ei rutta ettevõtjad õigeaegselt avalduste esitamisega. Selle asemel vaatab vastu kurb varatute pankrottide statistika ning laibamatjate tööpõld. Eestlaslik oleks siinkohal põhjusena näha seda, et suurem osa võlgnikuid käituvad pahatahtlikult. Pigem on põhjus selles, et ettevõtjatel väga tihti puudub teadmine enda majandusraskuste tõsidusest või kui olukorda teadvustatakse, siis hinnatakse üle enda võimed tekkinud probleemidele omal käel lahendus leida. Ja kuna ettevõtjana ebaõnnestumine on ju tabu, siis teisti ei saagi! Selliselt magatakse õige hetk saneerimiseks maha.

Sageli teevad võlgnikud sellel teekonnal veel teisegi suure vea. Kiivalt nähakse vaeva, et peamiste võlausaldajate ja koostööpartnerite eest majandusalast informatsiooni varjata ning jagatakse eksitavaid lubadusi (võlgnik ju loodab, et saab hakkama). See viib saneerimise õnnestumise seisukohalt kõige peamise kapitali, usalduse, kaotuseni võlausaldajate ja koostööpartnerite vahel. Kui pärast usalduse kaotamist pöördub võlgnik lõpuks võlausaldajate poole saneerimise sooviga, on juba hilja. Just selles nurka aetud etapis vallandub võlgnikus üldjuhul pahelisem pool: üritatakse jõuvõtteid kasutades enda jaoks päästa seda, mida veel päästa annab.

Mida saavad võlgnikud teha?

Olla paremini teadvustatud makseraksuste iseloomust, mitte hinnata üle enda võimeid olukord ise ära lahendada, alustada saneerimisega varem ja hoida võlausaldajate ning oluliste koostööpartnerite usaldust. Need on eeldused edukale saneerimisele. Riiklikult ongi oluline suunata rohkem tähelepanu ja jõudu sellele etapile, kus enamik võlgnikest veel otsivad lahendusi ettevõtte päästmiseks.

Võlausaldajate skepsis

Ideelt võiksid raskustes ettevõtja võlausaldajad olla ju saneerimist igakülgselt toetavad. Kohus kinnitab saneerimiskava üksnes siis, kui see tagab võlausaldajatele võrreldes likvideeriva pankrotimenetlusega vähemalt sama hea tulemuse (nn best-interests-of-creditors test). Samuti võimaldab saneerimine eelduslikult säilitada kliendi ja koostööpartneri. Miks siis mitte olla nõus sellega, mis on majanduslikult kasulikum?

Probleem seisneb enamasti selles, et võlausaldajatel ei ole kriitiliste otsuste tegemisel (kas toetada saneerimist või minna pankroti teed) piisavalt usaldusväärset informatsiooni. Võlausaldajad ei tea, mis on võlgniku tegelik majanduslik seis ja makseraskuste iseloom. Samuti kas võlgnik käitub saneerimismenetlust algatades heas usus või on see vaid ettekäändeks võlgade tasumise vältimiseks. Samuti ei tea suurem osa võlausaldajad ka seda, mis ootab neid ees alternatiivse stsenaariumi, s.o pankroti korral. Informatsiooni asümmeetria on tohutu ja selle mõju võlausaldajate valikutele on äärmiselt oluline.

Kui siia lisada võlgniku poolt katteta lubaduste andmine või korduv teadlik eksitamine ning võlausaldaja naturaalne tung joosta individualistlikult oma nõude katteks võtma seda, mida veel võtta annab, on võlausaldaja stereotüüpselt negatiivne poolehoid saneerimiseks mõistetav.

Saneerimise asemel loodetakse pankrotimenetlusele, andmata aru, et pankrotimenetluses saadakse suuremal osal juhtudest vähem (nõuete rahuldamismäärad pigem 5–10% vahel, kolmandikel juhtudest alla 5%) ja menetluse kestvus on pikk. Keskmine pankrotimenetluse pikkus küündib 3 aastani, kuid enamikel juhtudel, mil pankrotimenetlusega kaasnevad kohtuvaidlused, räägime veelgi pikemast perioodist, enne kui menetluse tulemusel mingigi protsent kunagistest võlgadest tagasi makstakse. Väljaspool pandipidajaid on pankrotimenetluste tulem võlausaldajale pea olematu.

Kokkuvõte

  • Riik on omalt poolt nii pankroti- kui ka saneerimismenetluse revisjoni aktiivselt käsile võtnud, nii mõnedki kiiduväärt algatused on tänaseks justiitsministeeriumi laual ning olulisi muudatusi võib oodata 2021. aasta esimeses pooles.
  • Küsimus, mille osas ettevõtjad ise peavad otsuse tegema, on see, kas senised koostöösuhted ja tuttavlik ettevõtluskeskkond on see, millesse tasub panustada ja mida vajadusel päästa.
  • Ajutised ärilised raskused on tegelikult normaalne osa majandustegevusest, eriti kriisi aegadel. Riigid, milles saneerimine on hästi toimiv menetlusliik, toibuvad ka majanduskriisidest paremini. Ja võib-olla täna, koroonaajastul, kus ettevõtjate raskuste põhjused on mõistetavad, on paradigma muutuseks aeg küps.
  • Pankroti asemel ettevõtte päästmist sooviv võlgnik on võlgnik, kes võlausaldajale meeldib.
  • Arusaadavalt ei ole koostööpartneri makseraskused, veel enam iseenda omad, midagi meeldivat. Kuid reageerida tuleb sellises olukorras proaktiivselt ja täie teadlikkusega. Ajutine makseraskus ei näita ilmtingimata ettevõtja suutmatust oma ettevõtet hästi juhtida, kuid võimetus laual olevaid võimalusi ära kasutada võib olla selliseks indikaatoriks.

Sildid: pankrotsaneerimineseadusülevaadevõlgnikud
ShareTweet
Eelmine artikkel

Algab konkurss - Aasta ehitaja 2020

Järgmine artikkel

Betoon ja asfalt Eesti teedeehituses

Seotud artiklid

Eesti Ehitusettevõtjate Liit: riik peaks kavandama ootamatult kallinenud ehituslepingute jätkamiseks täiendavaid investeeringuid. Foto: Pixabay
Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Kallinenud ehituslepingud vajavad riigi investeeringuid

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT
Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab

ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT
EhitusEST aprill 2022
hoone süsinikujalajälg. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Kimmo Lylykangas, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri professor Kimmo
EhitusEST aprill 2022
Praegu on tee-ehitajatel veel käed tööd täis: üks suurematest objektidest on tänavu Tallinna ringteel asuv Kanama-Valingu lõik. Fotod: Transpordiamet
Teedeehitus

Teedeehitajad: lihtsaid lahendusi ei paista

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
Töötaja kaart. Terminivara rubriik ekspertiis. Foto: Shutterstock
Seadus

Tulekul: ehitusplatsidel registreerimise kohustus ja töötaja kaart

Merle Salmistu, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, õigusnõunik
EhitusEST aprill 2022
EETELi juhatuse esimees Kristo Reinhold ja tegevjuht Kaarel Jänes. Foto: EETEL
Ülevaade

Eesti Elektritööde Ettevõtete Liidu uus tegevjuht on Kaarel Jänes

Eesti Ehitusinseneride Liit
Järgmine artikkel
Betoon ja asfalt Eesti teedeehituses. Foto: Shutterstock

Betoon ja asfalt Eesti teedeehituses

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja Ehita suvi 2022

Sisuturundus

Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022
Ajaloolisest majast sai linna uhkus. Bauroc plokkide abiga on Viljandis Posti tänav 9 saanud uue hingamise üks uhke ja väärika ajalooga maja.

Ajaloolisest majast sai linna uhkus

04/04/2022
Dynabrac püstak

Uudne lahendus: püstak paika minutitega

04/04/2022
Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis. Terrass. Foto: Thermory

Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis

01/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EKVÜ EMPL eriolukord haridus huvitav objekt interjöör katuseehitus liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!