T1 õnnestunud mudelprojekteerimine

T1 kaubanduskeskuse projekteerimisprotsessi ja koostöökorralduse alusdokumendiks oli mudelprojekteerimise rakenduskava, kus lepiti kokku, kuidas peab toimima koostöö projekteerimise ja ehitusjuhtide meeskonnas ja millistele nõuetele peavad vastama ehitusinfomudelid.

Rakenduskava töötati läbi koos projekteerijatega, nii jõuti ametliku dokumendini, mis sai aluseks ka projekti vältel toiminud koostööle. Arvestades asjaoluga, et 2015. aastal oli mudelprojekteerimine Eestis väga vähe levinud, tehti lähteülesande koostamiseks põhjalikku eeltööd ning tutvuti nii Suurbritannia kui ka teiste riikide praktikatega. Kokkuvõttes projekteeriti ja ehitati hoonet ehitusinfomudelitel põhinedes, seda kasutasid tellija, järelevalve, projekteerijad, alltöövõtjad ning peatöövõtja.

Objekti ja mudeli muutis keeruliseks selle suurus, oli ju objekti brutopind 130 000 ². Sellest tulenevalt jagati mudelprojekteerimise protsess etappideks ning lepiti kokku 6 suuremat haardeala, mille kaupa käis mudelprojekteerimine ja mudelite kvaliteedikontroll.

Projekteerimise kestel korraldati ka eraldi mudelprojekteerimise koosolekuid. Nii leiti optimaalsemad lahendused tehnosüsteemide asukohtadele ning arhitektuursetele ja konstruktiivsetele sõlmedele.

Mudelprojekteerimist koordineeris AS Merko Ehitus Eesti koostöös Novarc Groupiga ja iga lahendamist vajava teema kohta peeti vastutusmaatriksit. Lahendust vajav teema oli koondmudelis kajastatud ning sellele oli ligipääs kogu projekteerimismeeskonnal. Koondmudelit hoiti tarkvaras Tekla BIMsight ja kokku oli koondmudelis 31 osamudelit alates arhitektuurist ja monteeritavate elementide mudelitest kuni gaasisüsteemide ja vaaterattani välja.

Osamudeliteks jagamine põhines projekteerimisvaldkondadel ja ka töölõikudel, näiteks konstruktsioonimudel oli jagatud omakorda teraskonstruktsioonideks ja monoliitbetoonist konstruktsioonideks.

Detailselt lahendati keerukad konstruktiivsed sõlmed – keerukad kuplid hoone katusel, fuajee teraskonstruktsioonid, ventilatsioonikambrid katusel – tehnosüsteemide vastuolud viidi miinimumini ning need ehitati AS Merko Ehitus Eesti töömahus ehitusinfo mudelite põhjal. Mudel aitas projekteerimise käigus teha ka erinevaid energiatõhususe arvutusi, et valida ökonoomseimaid lahendusi.

Ehitustööde korraldamisel oli BIM-mudelist suur abi

Koostöö alltöövõtjatega

Peatöövõtja meeskond läbis Merkos koolituse mudelite kasutamiseks ehitusprotsessis. Igapäevaselt oli mudel kasutuses ehitustööde planeerimiseks, vajalike mõõtude võtmiseks, projekteeritud lahenduste mõistmiseks.
BIM-mudel on töövahend, mis võimaldab vajadusel joonistel kajastamata lisamõõte ja selgitusi saada otse nö ehitatava hoone 3D-teisikust. Alltöövõtjad kasutasid BIM-mudelit iseseisvalt, vajadusel kasutati Merko objektijuhtide ja objektiinseneride abi. Loodi ka tööarvuti alltöövõtjatele, kus oli võimalik igal ajal kasutada uusimat koondmudeli versiooni. Alltöövõtjatel oli ligipääs ka enda arvutitest.

Ehituslogistika, 4D

Lisaks jooksvale ehitustööde plaanimisele kasutati T1 objektil ehitusinfomudeleid monteeritavate raudbetoonelementide tarnete haldamiseks.

E-Betoonelement sisestas infomudelisse koodid, mis kajastasid raudbetoon-elementide staatust (staatused: joonis valmis, valu planeeritud, valatud, tarnitud). See koostöövorm võimaldas paremini hinnata võimalikke takistusi ning planeerida montaažijärjekordi. Ehituslogistika ja montaaži haldamiseks kasutati nii Tekla BIMsighti kui Autodesk Navisworksi tarkvara.

Ehitusmahtude arvutamine

T1 kaubanduskeskuse BIM-mudelid olid kasutusel ehitushangete jaoks mahtude arvutamisel. Näiteks kasutati mudeleid monteeritavate elementide, monoliitbetoonist hooneosade, kergseinte, kiviseinte, fassaadipaneelide, ripplagede, katuste, põrandavalude kui ka torude värvimiseks vajaminevate materjali mahtude arvutamisel. Suurte koguste mahtude arvutamiseks kasutati Merko mudelprojekteerimise spetsialistide abi. Tarkvarana kasutati Autodesk Navisworksi.

Lisaks hangete jaoks kogutavatest mahtudest tehti jooksvaid ehitusmahtude kontrolle mudeli põhjal nii objektijuhtide kui objektiinseneride poolt. Ehitusobjektil kasutatamiseks sobib suurepäraselt tarkvara BIMvision.
BIM-mudelid võimaldasid oluliselt parandada täpsust ning vähendada mahuarvutusele kuluvat aega.

Digitaalsed töövahendid ehitusobjektil

Ehitusjuhid olid varustatud tahvelarvutitega, mis võimaldas ligipääsu projektile otse ehitusobjektilt. Ehituse käigus koguti märkuseid kvaliteediprobleemide, objekti heakorda ning tööohutust käsitlevate teemade kohta rakendusse Plangrid. Ühtne keskkond lahendamist vajavatest teemadest võimaldab ehitusjuhile ja ka töövõtjale oluliselt paremat ülevaadet olukorrast objektil.

Ehitise tellija seisukoht mudelist

Tellija kasutuses oli kogu ehitustegevuse kestel hoone koondmudel, mis andis ülevaate juba ehitatud ning alles tulevikus ehitatavatest hoone osadest ja tehnosüsteemidest. Kuna mudel vastas täpselt ehitatule, siis võimaldas see saada ülevaate ehitusplatsil loodavast ilma kontorist lahkumata: näiteks kõik rendipinna kasutamist kitsendavad lae alused tehnosüsteemid olid kontrollitavad ja mõõdetavad ilma ehitusobjektile minemata. See võimaldas hoida kokku aega, mis tellijal tavapäraselt kulub objektiülevaatusteks.

Kindlasti lihtsustas ehitusmudeli olemasolu tellijal geomeetriliselt keerukatest ehituskonstruktsioonidest arusaamist ja tehnovõrkude kulgemisest ülevaate saamist ja võimaldas seeläbi kiiremat projektlahenduse kooskõlastamist või sisulisema tagasiside andmist. Samuti oli mudel kasutuses esitlusmaterjalina tulevikus valmivate rendipindade tarbeks, selle abil oli ülevaatlik näidata rendipinna paiknemist hoones ja võtta gabariitmõõtmeid.

Allikas: Merko Ehitus Eesti

 

EhitusESTist leaid siit aasta parima digitaalse innovatsiooniprojekti kandidaadid 2019. aastal.