• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Tõnis Vellama: disainer kesk loomepalangut

autor: Ain Alvela
oktoober 2019
Kategooria: Portree, Remondi ja Ehita sügis 2019
Tõnis Vellama. Foto: Ain Alvela

Tõnis Vellama peab end kunstnikuna romantiliseks minimalistiks, kes püüdleb valgustite loomisel lihtsate vormide ja funktsionaalsete lahenduste poole, aga sageli lisandub ka mingi poeetiline nüanss. Fotod: Ain Alvela, erakogu

End romantiliseks minimalistiks nimetav valgustidisainer Tõnis Vellama peab enda suureks privileegiks, et saab Eesti väikesel ja ülitundlikul disainiturul tegutseda nii loova kunstniku kui praktikust tooteloojana.

Mida avaramaks muutub meie maailmapilt, seda teadlikumaks muutume oma valikutes. Tänapäeval nõuame ruumikujunduselt üha rohkem funktsionaalsust ja praktilisust, mööblitükilt kestvust ja mugavust, aksessuaaridelt stiilsust, valgustuselt hubasust ja helgust. Ja kui varem kaalusid kõik muud disainivaldkonna nüansid üles kasutusotstarbe, siis nüüd peab sisekujunduselement. Olgu selleks siis valgusti, tool või viimistlusmaterjal, olema moodne, ökonoomne, loodust säästev ja taaskasutatav.

Ja kuigi uued materjalid ja materjalitöötluse tehnoloogiad pakuvad tootedisainerile praegu palju avaramaid võimalusi võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga, seisavad nad ometi dilemma ees, kas lähtuda oma loomingus moevooludest, keskkonnasõbralike materjalide kasutamisest, energiasäästust või konservatiivsest klassikast.

Kunst võib olla vajaduspõhine

Kuidas ühendada kõik need soovid ja võimalused ühe ruumi interjööri kujunduses omavahelises tervikus harmoneeruma? Kuidas panna hing asjastunud maailma detailidesse ja millistes suundades üldse üleilmne tootedisain (tarbekunst, tööstuskunst – kuidas soovite) areneb ja kuidas suhtestub disaineri looming sisekujundaja loominguga? Nendele küsimustele aitab vastust otsida OÜ SEOS Valgustus peadisainer Tõnis Vellama, kes on oma töös spetsialiseerunud küll valgustimaailmale, ent ei põlga toimetamist ka mõnes muus valdkonnas.

Tõnis Vellama. Kohver Alexander. Foto: erakogu
Vineerist kohvri disainimise mõte tuli Tõnis Vellamale pähe mõne aasta eest, aga prototüübi valmistamise otsus tekkis siis, kui Eesti disaini rändnäitus valmistus 2017. aasta septembris minema Londonisse. „Kuna idee on inspireeritud Lutheri vineerivabriku kuulsast reisikohvrist ja Lutheri edulugu on tihedalt seotud Londoni müügiesinduse, hilisema nimega Luterma, tegevusega, siis tekkis sümboolselt sobiv hetk ja lisamotivatsioon,” kirjeldab ta kohvri saamislugu.

Nii pälvis ta aasta tagasi Eesti disainikonkursil BRUNO (Eesti moodsa disaini looja ja omal ajal ERKI-s disaineriõppele aluse panija Bruno Tombergi auks) parima elustiilitoote auhinna oma vineerist kohvriga Alexander. Tegemist on vägagi praktilise, samas klassikaliselt stiilse tootega, mis omal moel on pühendatud ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale ja mõistagi Lutheri vabrikule kui ühele olulisele etapile Eesti disainiajaloos.

Arucad

Tõnis Vellama räägib, et peab ennast kunstnikuna romantiliseks minimalistiks, kes püüdleb valgustite loomisel lihtsate vormide ja funktsionaalsete lahenduste poole, aga sageli lisandub loomingule ka mingi poeetiline, ebaratsionaalne nüanss. Midagi seletamatut, mis kõik kokku moodustab kunstniku käekirja. Ta on ühest küljest kunstnik, kes aeg-ajalt oma loomingut näitusesaalis esitleb, aga samas lähtub oma töödes ka sellest, et need oleksid praktilised ja mugavad igapäevaselt kasutada.

Esiteks sellepärast, et vähemalt Eestis ei ela paljalt kunsti tegemisega ära. Teiseks tahad ju pakkuda ühiskonnale ka midagi, mis kasutajatele rõõmu pakub, inimestele reaalselt vajalik on.

Teda inspireerib väljakutse, milleks on üldjuhul tellija poolt esitatud probleem – leida konkreetse koha jaoks sobivaim valgustitüüp ja vorm. Näiteks olukord, kui mõisakooli on vaja ajaloolises stiilis, aga valgustehniliselt täiesti kaasaegset ja valgustusnormidele vastavat lahendust, on tema jaoks vägagi motiveeriv ülepea töösse sukeldumiseks. Ja ta ütleb, et tema vormiloogikas on üheks suureks inspiratsiooniallikas loodus, sh taimedes leiduv rütm ja korrapära.

Uued võimalused innustavad

Tõnis Vellama Beatrix white
Ideaalis valmib Tõnis Vellama arvates valgusdisaineri ja sisearhitekti koostöös tervik, mis kokkuvõttes tuleb hinnalt soodsam juhusliku valiku põhimõttel tehtud lahendusest. Kalliks läheb asi siis, kui alguses üritatakse teha odavlahendus, mis hiljem tuleb ümber teha.

Valgustus pakub ruumide sisekujunduses sõna otseses mõttes seinast seina võimalusi. Samamoodi on valgustus meie põhjamaistes üpriski hämarates oludes väga tähtsal kohal puhtalt vajadusest lähtuvalt. Aga mis puutub ruumide sisekujundusse ja disaini üldisemalt, siis Tõnis Vellama hinnangul ei muutu trendid selles valdkonnas teab mis kiiresti. Pigem kulgevad need mõnikord n-ö ringiratast. Nii, nagu pole kusagile kadunud vintage-stiili lembus, nii tõusevad aeg-ajalt taas päevakorda vahepeal unustuse hõlma vajunud suunad. Ja alati on tähtis kunstniku oskus erinevaid stiile ja teinekord ajastuidki targalt kokku miksida, maitsekalt segada.

Tõnis Vellama ei julge kinnitada, nagu oleks disaineril praegu rohkem tööd kui paarkümmend aastat tagasi. Tööstusdisaini valdkonnas on pigem vastupidi, sest Eestis pole kuigi palju suurtootjaid, kes oma palgale disainerit vajaks. Pigem on Eesti disainiturg jagunenud paljude väikeste disainibüroode vahel, milles disainer on samaaegselt nii looja kui ka müüja.

Ja kui vahepealsetel aastatel tuli nii sisearhitekte kui disainereid mitmest koolist hulkade kaupa, siis praeguseks on Vellama sõnul nende read korrastunud. Oma erialale on truuks jäänud kõige andunumad, teised on siirdunud teistele ehk siis kergemat saaki tõotavatele jahimaadele.

Inspiratsioon keskkonnast

„Kahtlemata on disaineri tegevus tihedalt seotud sisearhitektide tööga, sest ka mina lõppudelõpuks ikkagi müün oma tooteid koostöös sisekujundaja ja tellijaga,” kirjeldab Tõnis Vellama. „Põhimõtteliselt käib asi ju nii, et sisearhitekt esitab minule mingi probleemi, mille mina siis lahendan. Või siis tellib minult probleemi lahendusse, sõnastamise küsimus. Ja palju oleneb kliendist. Kui ta väärtustab Eesti loomingut ja kohalikku toodangut, siis pöördub ka sisearhitekt kohaliku disaineri poole, sest muidu oleks tal isegi lihtsam tellimus mõne välismaise kataloogikauba põhjal kokku panna. Samas avaneb ka sisearhitektil võimalus teha nõnda midagi originaalset.”

Teine variant, kuidas uus valgusti või valguslahendus sünnib, tekib siis, kui kunstnik näeb mingit uut tehnilist lahendust, mõnda uudset tehnoloogilist komponenti või valgusallikat, millest hakkab mõte arenema. „Minu puhul ei ole seda, et mul ainult mingi vormi-idee tekkib ja teen siis valgusti lihtsalt n-ö kunsti pärast. Minu inspiratsioon tuleb kas konkreetsest keskkonnast või uudsest tehnilisest võimalusest,” selgitab Vellama. „Näiteks juba halogeenid muutsid valgustite mõõtkava väiksemaks, hiljem leedlampide tulek võimaldas muuta valgusallikat veelgi pisemaks. Seega mänguruum läheb tänu neile üha avaramaks. Mis ei tähenda, et tavasokliga valgustid päriselt kaoksid. Kasvõi sellepärast, et jääks vähemalt teadmine, et valgusallikat saab ka vahetada, sest sisseehitatud leedide puhul üldjuhul seda teha ei saa.”

Tõnis Vellama möönab, et koju disainvalgustuse tellija muutub aasta-aastalt teadlikumaks näiteks valguse spektri omaduste osas. Samuti teab, kas talle on vaja külma või sooja valgust, kas valgustugevus peab olema reguleeritav, kuhu on vaja taustavalgust, kuhu kohtvalgustit, soovib oma valgusteid telefoniga juhtida või lisada veel mingeid nutikaid lahendusi jne.

Dilemma – toota või teha kunsti

Tõnis Vellama, Inflore. Foto: erakogu
Tõnis Vellama on ise väga rahul oma kõige uuema valgustiga – lühtriga Inflore, mille moodustab valguspallide kobar nagu lilleõisik.

Tõnis Vellama ei arva, et disainer peaks absoluutselt igale poole sekkuma, selleks peab olema mingisugune mõjuv põhjus. Näiteks on tavaliselt otstarbekas lahendada terve elumaja üldine valgustus mingite standardlahendustega ja autoridisaini kasutada mingite kindlate kohtade või detailide teostamisel. „Ma olen harjunud võtma vastutuse, et kui ma midagi teen, siis see pole lihtsalt ilus, vaid annaks konkreetses ruumis välja maksimaalse funktsionaalsuse,” kirjeldab ta.

„Disaineri esimene eesmärk on praktilise vajaduse täitmine, alles seejärel tuleb dekoratiivsus ja ilu. Stiilsus aga on üldse rohkem maitseasi. Põhiline on, et lõpuks peab looming tervikuna kokku kõlama. Nagu muusika.”

Et tervik tekiks, peab kõigepealt tekkima klapp tellija ja disaineri vahel. Kui tellija ei oskagi teinekord hästi oma soove sõnastada, siis tuleb disaineril kehastuda ka psühholoogiks, et teada saada temale pandud soovid ja ootused ning vastavalt sellele siis ka lähteteülesanne sõnastada. Selles mõttes tuleb ka tellimustöid tegeval disainikunstnikul jääda ikkagi kliendi soovide piiresse ja meeles pidada, et antud juhul pole ta kunstnik, kes loob lihtsalt ühte ilusat asja. Seda võib endale lubada disainer, kes paneb kokku ütleme enda isikunäitust. Siis võib ta kokku panna ühe asja täpselt nii, nagu talle meeldib, tootedisaini puhul on prioriteet teine. „See piir ei ole väga täpne ja range, aga seda peab siiski meeles pidama ja sellega arvestama,” nendib Tõnis Vellama.

Tööstusdisainerina mõne ettevõtte palgale leiba teenima saada on maailmas üldse keeruline, Eestis aga veel eriti, sest suuresti toodab siinne tööstus, sh mööblitööstus ikkagi allhanget, mille tootmisjoonised tulevad kusagilt mujalt ning kohalikul disaineril pole nende juures suuremat sõnaõigust.

Tõnis Vellama on töötanud viis aastat tööstuses valgustidisainerina ja tunnistab, et ei saanud selle aja jooksul suurt midagi disainida, sest ettevõtte toodangusse lihtsalt ei mahtunud, sest tootekavandid tulid ettevõtte Taani peakontorist ning lõviosa sellest läks ekspordiks.

Klassika sündi ei saa planeerida

Uute tööstusobjektide, ühiskondlike hoonete või büroopindade projekteerimisel ei tehta Tõnis Vellama sõnul tänapäeval enam midagi juhuslikult – kõik parameetrid on projektis sees, koostatud vastavalt valgusarvutustele ja analüüsidele. Seega on sellistel puhkudel disaineri lähteülesanne sageli selgem kui eluruumide juures.

Vellama ütleb, et kodu erinevate ruumide ja paikade valgustamisel peaks kasutajal olema võimalus varieerida valgustugevust, samuti tasub jätta endale variant meeleoluvalgustega kombineerimiseks.

„Kõik ei pea olema ühteviisi valge. Et olukord oleks loomulik, peab kusagil olema natuke hämaram. Kui näiteks laest tuleb üldvalgustus, siis põranda- või kohtvalgustitega saab olustikku hubasemaks muuta, meeleolu luua,” arutleb ta. „Ja tasub arvestada, et päevavalgus on kõige parem valgus. Kuna meie laiuskraadil seda napib, peamegi sedavõrd palju tähelepanu pöörama kunstlikele valgusallikatele. Viimasel ajal ongi populaarsust võitnud nn teraapiavalgustid, mis annavad väga eredat valgust, mis siis peaks sügiskaamost peletama.”

Aga kuidas saab mõnest omal ajal vägagi tavalisest aastaid masstoodangus olnud lambist lõpuks ajatu klassika? Milles peitub nn Vana Tooma lambi saladus?

„Peab sattuma kokku rida asjaolusid, et tootedisainis mingi asi klassikaks muutuks. Ja selles, miks üks asi kõigile eriliselt mõjub ja ajast hästi vastu peab on paljugi seletamatut ning otse loomulikult ei saa seda ette planeerida,” kirjeldab Vellama. „Raske on defineerida, mis on ajatu disain. Vana Tooma lamp on ju tänapäevase mõõdupuu järgi lambina täiesti mõttetu. Teinekord astub klassikaks muutumisel mängu ka emotsioon – mingi asi on lihtsalt lahe.”

Täna peab Vellama Eesti disainerite (enese)müügioskust üheks nõrgaks kohaks, mille kallal tarvis kõvasti tööd teha. Piiri taga oma disainiga tõelist läbimurret saavutanud on üksikud. Midagi samaväärset näiteks nn skandinaavia disainile, mille minimalistlikud elemendid sisekujunduses levinud juba üle ilma, on keeruline vastu panna.

Samas leiab Tõnis Vellama, et ega disainil pea olema otseselt kodumaad ega rahvuslikku eripära. Et edu saavutada, tuleb luu hea toode, mis on inimestele vajalik ja mida hakatakse armastama. Nii lihtne ongi hea disaini olemus!

Tõnis Vellama

  • Sündinud 9. jaanuaril 1965.
  • Õppis Tartu kunstikoolis ehituse erialal, seejärel Eesti Kunstiakadeemias disaini.
  • EKA-s sai selgeks ka kirg valgustite vastu, dipolomitööna valminud välisvalgustite sarja üks osa ehtis mõnda aega rahvusraamatukogu peasissekäigu esist, ent hävitati pronksiööl vandaalide käe läbi.
  • Olnud disainikunsti maailmas tegev rohkem kui veerand sajandit, mullu möödus esimesest isikunäitusest 25 aastat.
  • Ütleb, et teadlikult pole karjääri teinud, oma disainistuudio loomise poole on viinud alateadlik sund.
  • „Oma väikeettevõtte kaudu olen saanud osaleda põnevates projektides ja teha seda, mis rohkem meeldib. See on suur luksus,” ütleb Tõnis Vellama.
    Allikas: Tõnis Vellama, Remondi ja Ehita

Hea teada

Kaasaegse valgusdisaini näitus KUUD

  • Avatud 20.09–20.10.2019 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi Trepigaleriis.
  • Näitus Kuud koondab kaheksa Soome ja Eesti nimeka disaineri valgustite alase värske loomingu.
  • Idee sai alguse 2017. aastal, kui näituse kuraator, disianer Tõnis Vellama nägi vanameistrite Taevo Gansi, Simo Heikkilä ja Mait Summataveti uute valgustite prototüüpe. Kuigi igaüks on erinev, seob neid mingi sarnane modernistlik, puhas ja aus käsitlus nii vormis kui materjalis.
  • Näituse kooslusse on kaasatud veel mainekad Soome disainerid Yrjö Kukkapuro, Yrjö Wiherheimo, Hannu Kähönen, Jouko Järvisalo ja Eestist Jüri Kermik.
  • Näitusel osalejad on üksteist tundnud juba väga pikka aega kui kolleegid ja sõbrad. Mitmeid on rohkem tuntud mööblikujundajatena, mõned ka koos näitustel osalenud, kuid sellises koosluses ja valgustitega esinetakse esimest korda jõudes Tallinnasse otse Helsinkis toimuvalt Habitare messilt.
  • Näituse kuraator on Tõnis Vellama, kujunduse tegi Simo Heikkilä.
  • Toetajad: Eesti Kultuurkapital, TAIKE, Askon Säätiö, SAAS Instruments, Rinaldo Lighting, SEOS Valgustus.
    Allikas: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Sildid: disaindisainersisekujundusvalgustus
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Mess Ehitus ja Sisustus: kõik Tartusse!

Järgmine artikkel

Smatrix Pulse - Uponori uus põrandakütte juhtimissüsteem

Seotud artiklid

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks
Portree

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

Eesti Betooniühing
EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna
Portree

Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Arvo Tinni (17.06.1935–17.01.2023)
Portree

Arvo Tinni on lahkunud (17.06.1935–17.01.2023)

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis. 2023. aasta sügisel valmib Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on üks suurim puithoone Eestis. Allikas: Arhitekt Must
Puit

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

KADRI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA. Foto: Meeli Küttim
Huvitav objekt

MUBA: 825 ruumi täis tantsu ja helisid

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix
Portree

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Uponor Smatrix põrandaküttesüsteem

Smatrix Pulse - Uponori uus põrandakütte juhtimissüsteem

Ajakiri siin:

Ehitusest aprill 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!