• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Aasta kinnisvarategu 2022 laureaat on Tartu Linnavalitsus

    Geberit, väike vannituba

    Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Nordeconi juhatusega liitub Tarmo Pohlak

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid. Ehitushinnad hakkasid tõusma. Foto: Shutterstock

    Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 2, e-ehitus kui e-riigi uus edulugu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Monika Järg: disainis pole välimus kaugeltki kõige olulisem

autor: URVE VILK
aprill 2019
Kategooria: Portree, Disain kodus ja aias aprill 2019
Monika Järg. Foto Eiko Kink

Monika Järg on rahul, et on oma loominguga jõudnud käsitöölahendustest päris tootmiseni. Foto: Eiko Kink

Tekstiilidisainer Monika Järg peab üheks enda eeliseks arusaamist tehnoloogiate loogikast. Disaini puhul pole tema sõnul ilus pilt tootel sugugi kõige olulisem, suuremat rolli mängib sisuline töö, mis välja ei paista.

Stuudio Tekstiil Ruumis disainer ja omanik Monika Järg, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilkunstnikuna, teadis juba kooli ajal, et just sisustustekstiilide suund on see, mis teda vaimustab ja tõmbab.

„Mulle meeldis käia tootmisettevõtetes, et näha, kuidas töö seal tehniliselt käib,“ meenutab ta, et teda huvitas juba toona tootmise tehnoloogiline pool. Käsitöönduslikult võib küll erinevaid asju välja mõelda ja lõputult prototüüpe valmis pusida, aga piirid on nii mahtude, kvaliteedi kui võimekuse osas ees.

Kuna aga ei paistnud ühtegi ettevõtet, kus oleks terendanud disaineri töökoht ja õpitud eriala välised ametid ei köitnud, asutas Järg oma stuudio. See toimus 2002. aastal, mil ta õppis veel magistrantuuris, aga oli juba omi tegemisi alustanud.

„Tekkisid esimesed tellijad: tegin bakalaureuse- ja magistritöö põrandavaipade teemal, sisustus-ajakirjad avaldasid hea meelega infot ja pildimaterjali ning ühel hetkel oli tunne, et on õige aeg luua oma ettevõte, sest nii oli lihtsam ja korrektsem tegutseda. Ja nii see läkski,” kirjeldab Järg. Esialgu mitme peale loodud stuudiot veab ta tänaseks üksinda.

Arucad

Stuudio käivitamine võttis aega

Siiski ei tähendanud stuudio loomine, et see kohe algusest oleks tegijad ära toitnud – esimesed 10 aastat olid õhtud ja nädalavahetused ajaks, mil asjadega tegeleda. „Polnud nii, et lõpetasin kooli ära, olin oma stuudios tööl ja sain sellega leiva lauale. Ma õpetasin ja juhendasin kursuseid, tegin koostööd kardinastuudiotega jne. Kuni ühel hetkel oli julgus pühenduda 100% oma tegemistele. See juhtus 2010. aastal.”

Järg kinnitab, et talle on alati olnud edasiviivaks jõuks soov luua: „Mind käivitab soov teha seda, mida ma ise tahaksin kasutada. Jätkuvalt avastan, katsetan ja proovin selle juures hoida tasakaalu loomingu ning tegelike vajaduste vahel.” Kui ta ühel hetkel mõistis, et inimestel on tõesti soov enda teenitud raha tema tehtu eest välja käia, oli see äratav: „Siiamaani tegelikult motiveerib kõige enam teadmine, et minu tehtu läheb tõepoolest paljudele järjepidevalt korda.”

Kõrvaltegevustest priiks

Lehemotiiviga kardin-ruumijagaja, Monika Järg
Lehemotiiviga kardin-ruumijagaja, Monika Järg

Monika Järg tegi koostööd mitmete tekstiilitootjatega: et ühiselt loodud tooteseeriate väljatöötamine oli ressursimahukas, pidi ta ühel hetkel hakkama teadlikumalt müügitööga tegelema.

„Läbi koostöö said alguse mitmed uued asjad. Ja kuigi mul oli kuklas teadmine, et ma ei oska ega taha müüa, vaid tegeleksin pigem arendustööga, ei saanud ma minna tootjate juurde tagasi aina jutuga, et teeme taas midagi uut, kui varem tehtu polnud tagasi toonud,” kirjeldab ta. Sellest sai alguse muutus mõtlemises ja mõistmine, et tuleb kõrvaltegevustest loobuda, sest muidu pole tulemusi loota: „Tuli julgus kokku võtta, et saan küll hakkama ja jaksan endale palka maksta.”

Ühemehe disainerfirmades, mida Eestis on palju, peabki disainer Monika Järgi hinnangul paratamatult kõike ise tegema, olles samas ise kõige parem müüja: „Ma tean, et suudan inimesi ise kõige paremini veenda, sest mind ennast on loodus nii palju sees.”

Järg lisab, et ega tal näiteks müügisituatsiooni vastu messil midagi polegi: „Minu jaoks pole see ebamugav. Mõtlen, palju on minu enda jaoks asju, mille järele olen nõus ükskõik kuhu minema – ega väga ei ole, seega ei arva ma ka, et minu klient peaks tulema ei-tea-kuhu. Ma pean ise olema lähemal ja tegema ostuprotsessi mugavaks ja lihtsaks.”

Disain pole vaid välimus

TRIO-3L ehk kolmes erinevas mõõdus mahukate korvide komplekt, Monika Järg
TRIO-3L ehk kolmes erinevas mõõdus mahukate korvide komplekt, Monika Järg

Peagi tekkis aga uus ja huvitav koostöö ning väljakutse: nimelt on Monika Järg vaibatootja Narma disainer. „Sealne tehnoloogiline arendus on uskumatult äge,” räägib Järg, et disaini puhul pole välimus kaugeltki kõige olulisem. „Ilusa pildi vaibale joonistamine on ka oluline, aga veelgi olulisem on sisuline töö, mis välja ei paista.”
Sama kehtib tema sõnul ka Tekstiil Ruumis toodete kohta. „Töö sisu on tegelikult palju tehnilisem ja põnevam kui toote välimus. Ja sellele põnevusele paneb täpi i-le klient, kes on valmis selle eest maksma.”

Seejuures on Monika Järg loonud tooted, mis maksavad keskmisest kõrgemat hinda, kuna materjal on väärikas ja tooted kvaliteetsed. Müügivõimalustest rääkides tunnistab Järg, et neid meil väga palju polegi. „Tundub, justkui oleks väga palju disainigaleriisid, aga valdavalt on need rõiva- ja ehtekesksed, sisustusteemat on vähem ja tegu pigem väikeste asjadega.” Monika Järgi loodud väiketooted on küll galeriides müügil, aga üsna vähestes kohtades.

Puupits ehk puidust tekstiil lauakatteks, Monika Järg
Puupits ehk puidust tekstiil lauakatteks, Monika Järg

„Sealse müügi haldamine kipub võtma rohkem ressurssi, kui tagasi toob. Selle peale lootma jääda pole võimalik. Mõni ehk elab ära, aga valdavalt on tegu hobitegevusega, kui vaadata majandustulemusi,“ räägib ta, et tema jaoks pole kunagi olnud eesmärgiks, et tooted oleksid igal pool esindatud. Seinapaneelide ja vaipade müügist rääkides jagunevad tema kliendid umbes pooleks: need, kes tulevad otse stuudiosse ja need, kes ostavad edasimüüjate juurest: „Sisekujundajad panevad meie paneele projektidesse ja vaibad on müügil Softrendis.”
Riigist välja on müüdud pigem vähe ja seda läbi koostööpartnerite. Tõsiseltvõetavaid müügikohti on väikeettevõtjana keeruline leida.

„Meid ei oota välismaal keegi, sest neil on seal enda toodetel kõrge tase, kasutamise pikaajaline kultuur ja jätkusuutlikkus,” nendib Järg. Samas on Eesti tooted tema hinnangul käekirja ja tootekvaliteedi mõttes tasemel. „Pean silmas tooteid, mis on päriselt tootmises, mitte prototüüpe. Meil on palju ettevõtteid, kes ei pruugi disaineri nimega lehvitadagi, aga kellel on kvaliteetne ja äge Eesti toode.”

Aastatega on Järgi tootevalik veidi muutunud. „Põhiteemana on jäänud fookusesse vaibad. Vahepeal oli rohkem väikesi sisustusaksessuaare. Mingil ajal tegin rohkem projektipõhiseid lahendusi, mis võisid viia ka seeriatoodeteni,” loetleb ta tehtut. Eri põhjustel on mitmed tooted ajapikku kõrvale jäänud. „Olen tooteseeriast maha võtnud töid, kus minu enda töömaht on käelise tegevuse läbi olnud väga suur,” selgitab ta, et kuna pole leidnud neid, kes teeks asju tema asemel talle sobiva kvaliteediga, on niisuguseid tooteid kõrvale jäänud: „Need, kellega koostööd teen, on erilised ja üle maailma partnerite poolt hinnatud, nad on tasemel nii tehnoloogiliselt kui ettevõttekultuuri mõttes. Koostöö nendega on äge ja et oleks aega sellel suunal tegutseda, olen jätnud käsitöönduslikud lahendused pigem ära.”

Tootmist Aasiasse ei koli

Monika Järg räägib, et tema koostööpartnerid on Eestist. „Ma ei taha saata jooniseid kaugele, hindan võimalust ise tootmises kohal käia, sest see muudab koostöö sisuliseks. Mida kaugemal on partner, seda rohkem sõltub sellest, millised on partneri pakutud lahendused,” selgitab ta, et hindab võimalust tootmisprotsessis osaleda ega taha piirduda visuaali loomisega.

Monika Järg oma stuudios, kus saab imetleda ka valminud töid. Foto: Eiko Kink
Monika Järg oma stuudios, kus saab imetleda ka valminud töid. Foto: Eiko Kink

Tehnoloogia on teda oma võimalustega alati vaimustanud. „Minu jaoks ei ole tekstiilidisaineri roll kangale pildi joonistamine – see on illustraatori roll. Mulle meeldib tekstiilitehnoloogiate arendamise võimalus ja kangakudumise tehnoloogia, mis on paljudele tekstiilidisaineritele võõras, kuna see on keeruline ja matemaatiline. Kunstiakadeemiasse minejad pole sageli matemaatikas ju väga kodus. Minu üks erisus on arusaamine tehnoloogia loogikast.”

Järg rõhutab ka tudengitele loenguid pidades, et oluline on leida see, mis võimaldab eristuda. Tema hinnangul ei õpetatud neid omal ajal EKA tarbekunsti erialadel disaineriteks, vaid see on olnud teekond, mis tuli endal töö käigus avastada: „Tulime koolist välja lillelaste ja kunstnikena, kes rohkem, kes vähem jalgupidi maas.”

Ettevõtja mõistku numbreid

Järgil on õpetamise teema südamel. Koolis on tema sõnul lihtne, sest ülesanded antakse ette, aga võtmesõnaks on edaspidine hakkamasaamine ja eesmärkide seadmise oskus. Kuigi kunstikoolides antakse ka ettevõtlusõpet, jookseb see mööda külgi maha, kui õpe läbida teoreetiliselt. Praktikale minnakse aga sageli galeriidesse, mitte tõsistesse ettevõtetesse. „Kui koostööd ettevõtetega kursuse esimesest päevast ei harjutata, tehaksegi hiljem stuudio oma kodus kööginurka.”

Disainierialadel lõpetab palju tudengeid, aga kas nad ka hiljem ka kõik hakkama saavad? „Tahaks loota, et haridus on kasuks neilegi, kes lähevad teist teed, aga minu arvates on vale teha atraktiivseks oma stuudio rajamine, kui enamus sellega hakkama ei saa,” räägib Järg. „Esiteks lähevad kunstiakadeemiasse valdavalt humanitaartaustaga inimesed, samas kui ettevõtlusmaailmas on numbrite valdamine väga vajalik. Teiseks ongi elanikkonnast ainult väike osa ehk 5–7% inimestest ettevõtja tüüpi. See tähendab, et kõigist kooli lõpetanutest ei saagi saada ettevõtjaid.”

Tühipaljas kuulsus ei toida

Oma osa disainerist väära pildi loomisesse annab ka meedia. „Kui võtame ajakirjad ette, siis on seal juttu tublidest disaineritest ja nende loodud prototüüpidest, aga kui vaadata majandusnumbreid, siis need räägivad hoopis teist keelt,” räägib ta. „Et väikeste kuulsate stuudiote puhul pole seal taga püsivat hakkamasaamist, sellest keegi ei räägi. „Kuulsad” disainerid töötavad meil riigiametites, sest ei saa muidu hakkama, vaid kuulsus ei toida.”

Järg tunnistab, et tal pole kunagi tekkinud tunnet, et tahaks tegutseda muus valdkonnas: „Kui keskkooli lõpetasin, ei saanud ma kohe esimesel korral kunstiakadeemiasse sisse ja läksin tööle. Mul on kogemus riigiametniku sotsiaalselt kindlustatud tööst, kuid uuesti seda teed käia ei soovi.”

Sildid: disainedukas ettevõtesisekujundus
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Algas Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkurss

Järgmine artikkel

Luua Metsanduskool ja EMPL edendavad kutsesüsteemi

Seotud artiklid

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks
Portree

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

Eesti Betooniühing
EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna
Portree

Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Arvo Tinni (17.06.1935–17.01.2023)
Portree

Arvo Tinni on lahkunud (17.06.1935–17.01.2023)

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis. 2023. aasta sügisel valmib Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on üks suurim puithoone Eestis. Allikas: Arhitekt Must
Puit

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

KADRI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA. Foto: Meeli Küttim
Huvitav objekt

MUBA: 825 ruumi täis tantsu ja helisid

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix
Portree

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Luua metsanduskool ja EMPL

Luua Metsanduskool ja EMPL edendavad kutsesüsteemi

Ajakiri siin:

Ehitusest aprill 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!