Kui ühistu võtab eesmärgiks trepikoja torupüstak ja torustik vahetada, toob see elanikele paratamatult kaasa ajutisi ebamugavusi ja sageli ka lõhkumistöid vannitoas. Võrreldes amortiseerunud torustikust lähtuva võimaliku veeavariiga kaaluvad plussid siiski miinused üles.
Tavaliselt saab töö ühes püstakus tehtud päeva-paariga. Kuna töö tehakse püstakute kaupa, on vajalik koostöö sama püstaku naabritega.
Tegijad püüavad töödes ollavõimalikult säästvad
„Soovitan enne tööde algust ühistu koosolekul ühiselt kokku leppida, mis on plaanitavate tööde sisu, milline on maksumus, kes tööde eest maksab, millised tegevused on tööde osa ning millised mitte,“ toonitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi. „Kui vahetatakse torustik, siis puuritakse seintesse või põrandasse enamasti avausi, valutuim on olukord sel juhul, kui otsustatakse, et töödega seotud kahjustused kuuluvad hüvitamisele.“
Tööde käigus demonteeritakse ja utiliseeritakse vana torustik ning paigaldatakse uus, tüüpiliselt vahetatakse veepüstak alates magistraalist kuni korteri veemõõtjani.
Kogenud tegijad on hädavajalikke avamistöid läbi viies siiski võimalikult säästvad: kipsplaadist seina puhul on lihtne lahendus sein plaatide vuugikohast läbi saagida. Ka põrandasse tehtud avad parandatakse koheselt kiirkivistuva seguga jmt.
Urmas Mardi sõnutsi ei tohiks korteriomanikud siiski takistada tööde läbiviimist, kuigi tööde läbiviimine võib tunduda ebamugav. Lähtuda tuleb kogu hoone heast käekäigust, mitte üksiku korteriomaniku soovist. Kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik. Seega: ideaalolukorras on enne vannitoa remonti vahetatud ka torupüstakud. Kui see nii ei ole, peavad korteriomanikud siiski lubama tööd ette võtta ka vastremonditud kodus ja tagama ligipääsu torudele.
Otsus kehtib ka nendele korteriühistu liikmetele, kes koosolekul ei osalenud või hääletasid sellele vastu: küttesüsteem on kaasomandis ja korteriomanikul töödest keeldumiseks alust ei ole.
Oluline on ka see, et tegija oleks kogenud ning pakuks tehtud töödele garantii. Tavapäraselt pakuvad ettevõtted garantii pikkuseks kaks aastat. Paraku tuleb vanades majades tööde käigus nii mõnigi kord ette halbu üllatusi ja tegija peab kiiresti leidma lahenduse. Näiteks keldrikorruse seintes oleva kanalisatsioonipüstaku avamisel selgub, et vahetada tuleb ka torud põrandakonstruktsioonis vmt. Võimalikud lisakulud ja nende kompenseerimise kord tuleks kokku leppida juba lepingus tööde teostajaga.
Murekohaks väsimuspraod ning ummistused
Tüüpiliselt põhjustavad veeavariisid ja lekkeid nii vanade malmtorude väsimuspraod kui ummistused. Viimaste puhul surutakse vesi pealetuleva veemassi tõttu ühenduskohadest välja.
Mõnikord on võimalik torude vahetus teha ka nn sukatamise meetodil, mille eeliseks on, et seinu ei ole vaja avada ega hiljem taastama asuda.
Kui vahetada püstak ja torustik, siis tasub teada
Püstakute vahetus on vajalik:
- püstakud on katkised või vanad
- malmtorud on seest „täis kasvanud“ ega ole enam siledapinnalised
- külma- ja soojaveetorud on kaetud settega
Malmtorude vahetamisel plasttorude vastu:
- tavaliselt paraneb veesurve
- torud ei korrudeeru ning vees on vähem baktereid
- torusid saab lihtsasti monteerida, need on kergemad
- arvestada tuleb plasttorude läbikostvusega