• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusvaldkonna otsustajad: Eesti peab püsima mängus

    Ehitusvaldkonna otsustajad: Eesti peab püsima mängus

    Aasta ehitaja 2023 Veiko Seliste

    Veiko Seliste: Narva koolihoone ehitamine kujunes elukooliks, kuidas kriisides toime tulla

    Maarjamõisa meditsiinilinnaku tööga on aasta ehitaja nominendid Nordecon AS ehitusjuht Rauno Rausk ja Embach Ehitus OÜ ehitusjuht Ain Rebane. Foto: Timo Arbeiter

    Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak: eeskujulik töö

    Mustamäe Riigigümnaasium. Foto: Aasta ehitaja 2023 konkurss

    Tõnu Madissoon: Mustamäe Riigigümnaasium pakkus väljakutseid

    Narva riigigümnaasium: unikaalne ja efektne. Foto: Sixten Sepp

    Narva Riigigümnaasium: huvitav, ent keeruline projekt

    Aasta ehitusinsener 2023 ning aasta parim rajatise ehitusprojekt 2023 tiitli sai Estkonsult OÜ projekteerija Priit Põldre Paldiski LNG-haalamiskai konstruktsioonide projekteerimise eest. Foto: aasta ehitusinseneri konkurss

    Valmis sai unikaalne sadamarajatis sajaks aastaks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
    • Uus hankevorm: allianss
    • Kuidas defineerida digikaksikut
    • BIMi kasutamine kinnisvara korrashoius
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusvaldkonna otsustajad: Eesti peab püsima mängus

    Ehitusvaldkonna otsustajad: Eesti peab püsima mängus

    Aasta ehitaja 2023 Veiko Seliste

    Veiko Seliste: Narva koolihoone ehitamine kujunes elukooliks, kuidas kriisides toime tulla

    Maarjamõisa meditsiinilinnaku tööga on aasta ehitaja nominendid Nordecon AS ehitusjuht Rauno Rausk ja Embach Ehitus OÜ ehitusjuht Ain Rebane. Foto: Timo Arbeiter

    Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak: eeskujulik töö

    Mustamäe Riigigümnaasium. Foto: Aasta ehitaja 2023 konkurss

    Tõnu Madissoon: Mustamäe Riigigümnaasium pakkus väljakutseid

    Narva riigigümnaasium: unikaalne ja efektne. Foto: Sixten Sepp

    Narva Riigigümnaasium: huvitav, ent keeruline projekt

    Aasta ehitusinsener 2023 ning aasta parim rajatise ehitusprojekt 2023 tiitli sai Estkonsult OÜ projekteerija Priit Põldre Paldiski LNG-haalamiskai konstruktsioonide projekteerimise eest. Foto: aasta ehitusinseneri konkurss

    Valmis sai unikaalne sadamarajatis sajaks aastaks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
    • Uus hankevorm: allianss
    • Kuidas defineerida digikaksikut
    • BIMi kasutamine kinnisvara korrashoius
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
aasta betoonehitis 2023

Keerukaim ehitus Tallinnas

Viimased 1400 meetrit lennujaamani

autor: TANEL RAIG
aprill 2018
Kategooria: Teedeehitus, Eesti ehitab 2018
Keerukaim ehitus Tallinnas

Täna saab juba sõita lennujaama trammiga. Fotod: Tiit Veermäe

Eelmise aasta sügisest sõidab tramm Tallinna lennujaamani. Seni oli trammil lennujaamast puudu vaid 1400 meetrit rööbasteid. Kuid nende rööbaste mahapanekuks tuli rajada Eesti esimene trammitunnel ning tõsta kitsastes oludes ümber hulk trammiteega ristuvaid kommunikatsioone.

Trammitee pikendamist lennujaamani on peatöövõtja Merko Ehitus Eesti hinnanud oma referentsilehel viimaste aastate keerukaimaks ja innovaatilisemaks ehitusprojektiks Tallinnas. Trammiliini pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudteerööbaste ja Suur-Sõjamäe tänava alt läbi, jõuab süvendis tõustes Ülemiste Citys Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga Tallinna lennujaama juures.

Keerulisim oli tunneli rajamine olemasoleva raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt.

Kokku rajati projekti käigus 1,4 km rööbasteed, ehitati veoalajaam ja Tallinna esimene trammitunnel (suletud osa 150 meetrit). Kõik see pidi valmima nii, et 2017. aasta septembrist sõidaks tramm lennujaama. Trammitee rajamist juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti ütlusel on uue hoone rajamist võimalik suhteliselt hästi ette kavandada. Infrastruktuuri rajamisel selgub tegelik olukord sageli alles tööde käigus – olemasolevate rajatiste (kommunikatsioonid, vundamendid jms) paiknemine ning seisukord, geoloogia jne.

Linna keskkonnas taristuprojekte ehitades on ka pea alati kitsas, seda nii olemasolevate kommunikatsioonide ümberpaigutamisel kui ka igapäevase logistika ja inimeste liikumise korraldamisel.

Keerukaim ülesanne oli ristumine raudteega

Ehitusprojekti keerulisemaid ülesandeid oligi tunneli rajamine olemasoleva raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt. „Ehitustööde seisukohalt oleks olnud lihtsaim ehitusplatsi läbiv liiklus sulgeda ja olemasolevad kommunikatsioonid välja lülitada. Kui aga öelda, et järgmised kuu aega rong Tartusse ei sõida, siis arusaadavalt ei ole see aktsepteeritav,“ rääkis Merko Ehitus Eesti objektijuht Ragnar Vallner. Seetõttu otsustatigi tunneli süvendiga raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt läbiminek jagada etappideks.

Taltech
Keerukaim ülesanne oli lahendada ristumine raudteega.

Vallneri väitel oli kõige keerulisem osa raudtee alt läbiminek. See teostati kahes ajaaknas, mis vältasid nädalaste vahedega 86 ja 44 tundi. Nendes ajaakendes toimus töö katkestusteta. Tunnel piigati sisse olemasolevasse kaljupinda. Raudteealuse tunneliosa rajamiseks tõsteti raudteeliiklus esmalt ühele läbivale harule, millega anti esimeses tööaknas töömaht tunnelile, tehti seal vajalikud tööd ning pärast suunati liiklus juba valmis lõigule. Ühe ajaakna jooksul toimus kontaktvõrgu ümber- ja tagasipaigaldamine, raudtee demontaaž ja uuesti paigaldus, süvendi rajamine kaljupinda, monteeritavatest elementidest tunnelikonstruktsiooni rajamine ning selle hüdroisoleerimine, pinnasedrenaaži rajamine, raudtee mulde ja ballasti väljakaeve taastamine.

150 meetrit on trammitunneli suletud osa pikkus ja rambi pikkus on 125 meetrit.

Oluline oli ka, et tööks antud ajaaknas oleks kriitilise tähtsusega tehnika olemasolu dubleeritud. Objektijuht Andres Peterson rääkis, et selle 44 tunni jooksul lakkas töötamast tõstepositsioonil kraana. Kiiresti tuli kohale kutsuda asenduskraana, et teha vajalikud tõsted. „Tagantjärele võib kergendusega öelda, et iga probleem leiab siiski lahenduse,“ lausus Andres Peterson.

Ekskavaator ei mahtunud ümber pöörama

Võiks arvata, et liiklusele suletud Keevise tänaval jätkus töö lihtsamalt. Siiski mitte. Ka seal ei saanud tunneli rajamist jätkata ühe korraga, sest olemasolevaid kommunikatsioone tuli ümber tõsta.Selleks tuli eelnevalt rajada trassid uude asukohta ja teha järk-järgult ümberlülitamisi või rajada ajutisi trasse, kuna hiljem tuli alaline trass rajada üle tunneli. Näiteks ristus rajatav tunnel olemasoleva veemagistraali ja sadeveekollektoriga. Need tuli ümber tõsta, et vabastada front tunneli rajamiseks.

Tunneli ehitusega Ülemiste linnaku külje alt läbi minnes oli ka ruumi vähe. Lähedal seisvate hoonete tõttu oli tunneli süvendi rajamine raske. Ehitustöödel objektiinsenerina osalenud Tõnis Saarts kirjeldab, et olemasoleva hoone vundamendi ja kaeviku vahet tuli mõõta vaid sentimeetrites.

Süvendi kaevamiseks tugevdati esmalt hoone vundamenti ning tehti ettepuurimised. Samal ajal oli majade vahel niivõrd kitsas, et kaevetöid tegeval ekskavaatoril ei olnud võimalik seal ringi pöörata.

Ehitajale keeruline, ent kasutaja naudib lõpptulemust

Merko Ehitus Eesti insenerehituse divisjoni spetsialistid nendivad kokkuvõttes, et lennujaama trammiliini näol oli insener-tehniliselt tegemist keeruka objektiga, kuid lisavad, et taristu objektile tavapäraselt jäävad selle probleemid ning nende lahendused maa sisse peitu.

Linnaelanikele tähendab valminud objekt ennekõike uut väärtuslikku avalikku ruumi, kus lisaks trammiteele saab kasutada sillutiskividega kõnniteed ja lennujaama kõrvale rajatud uut linnaväljakut.

Uus trammitunnel oli ehitajale väljakutseks, ent tulemusega on osapooled rahul.

Trammiliin avas terminali uue külje

Lennujaama trammiliin andis lisaks trammiühendusele lennujaama reisijate terminalile ka uue väikse juurdeehituse ning atraktiivse valguslahendusega väljaku terminali kõrvale.

Kui seni pääses lennujaama vaid Tartu maantee poolsest küljest, siis trammiliini ehitus avas ligipääsuks uue külje – lennujaama terminali linnapoolse otsa. Selleks ehitati trammiliini lõpp-peatusesse ühistranspordi keskuse ootepaviljon, mis ühendati lennujaama reisijate terminaliga 53 meetrit pika jalakäijate galeriiga. Lisaks rajati ühistranspordi keskuse ette uus linnaväljak. Suure varikatusega ühistranspordipaviljon ei ole suur ehitis, kuhu lisaks bussi või trammi ootajatele mahuvad veel paari autorendifirma esindused.

Paviljoni projekteerinud arhitekt Tõnis Tarbe sai enda ütlusel tellijalt detailse lähteülesande, millega tuli siiski sisuliselt palju tööd teha. Lennujaama terminali ühistranspordikeskusega ühendav galerii oli planeeritud olemasoleva parkla tasapinnale, mis liiklusskeemi järgi oleks tähendanud, et tänav oleks galerii katkestanud enne ootepaviljoni.

Tarbe pakkus oma arhitektuurse lahenduse arusaama järgi, et trammipeatuse galerii tuleb tõsta terminaliga samale tasandile, et galeriis kõndijatel oleks võimalikult hea side välismaailmaga. „Oli loomulik, et galerii oleks jätk terminali hoonele ka arhitektuurses väljenduses, ehk klaasfassaad ja terminali varikatuse parapeti jätkumine oli loomulik,” leidis Tarbe. Tema sõnul on ootepaviljon galeriile lihtne lõpetus, mille puändiks sai ülespööratud servadega ebasümmeetriline monoliitsest raudbetoonist varikatus. Algselt oli varikatus kavandatud küll terasest, kuid koostöös ehitajatega leidis arhitekt, et ehitustehniliselt, ajaliselt ja loogilisusest tulenevalt on raudbetoonist varikatus efektsem ja arukam lahendus. Raudbetooni kasutamise ettepanek oli arutlusel ka töö alguses, kuid Tarbe sõnul peeti seda mõtet algselt liiga uuenduslikuks.

Ühistranspordikeskuse esine sai ka uue linnaväljaku, mille lahenduse autor on arhitektuuribüroo Must. Linnaväljaku idee lähtub linnadevaheliste lennuliinide ruumilisest kujundist. Iga väljakul paiknev ringjas lillekast koos istepingiga tähistab ühte Euroopa linna. Nende vahele loodud valgest metallist kaarestik tähistab lennuliinide trajektoore. Kaarestiku sisse on integreeritud ka valgustus.

Trammiliini ehitanud Merko Ehituse objektijuhtide hinnangul on väljaku valguslahendus selline, mis pimedal ajal vähemalt korra väärib lähemalt vaatamist. Välisvalgustuse mastidel ja valgustitel on kasutatud erinevaid väikevorme ning koos tänavamööbliga lisavad nad väljakule arhitektuurselt huvitavaid nüansse.

Lennujaama trammiliin

  • Trammitee pikkusega ca 1400 m
  • Trammitee betoon 763 m³
  • Kontaktvõrgu maste 45 tk
  • Kontaktliin koos tugevduskaabliga 2360 m
    Trammitunnel 150 meetri pikkuse suletud osaga ja 125 meetri pikkuse rambiga
  • Teisaldati ca 10 000 m³ hüdrovasaraga purustatud paekivi ja 6000 m³ pinnast
  • Kaevetööde maht 59 000 m³
  • Kanalisatsioonitrasse 1271 jm
  • Sadeveetorustikke 3052 jm
  • Veevarustuse torustikke 1806 jm
    Gaasitrasse 650 jm
  • Asfaltkatendeid 35 900 m²
  • Betoonkivisillutisi 7100 m²
  • Haljastust 14 000 m²
  • Keskpinge (6kV) kaabelliine 3750 jm
  • Madalpinge kaabelliine 6000 jm
  • Sideliine: optikakaablid 3600 jm, vask magistraalkaabel 700 jm, sidekaeve 30 tk, sidekaablikanalisatsioon 7000 jm
  • Valgustusmaste 133 tk
  • Betoonist kaablikanalisatsiooni kaeve 6 tk, elektrikaablikanalisatsiooni 8000 jm
  • Uus peatusehoone põrandapinnaga 772 m² koos varikatusega, mille pindala on 965 m² ja raudbetooni maht 700 m³
  • Veoalajaam

Eesti pikim autotunnel ja esimene trammitunnel – mis oli nende ehituses erinevat?

Merko Ehitus Eesti oli ka paar aastat tagasi Ülemiste liiklussõlme rajatud Eesti pikima autotunneli ehitaja. Ehitaja hinnangul autotunneli ja trammitunneli objekte võrdsustada ei saa, kuna tingimused olid niivõrd erinevad.

Ülemiste liiklussõlme autotunnel: geoloogiline olukord oli trammiliini tunneli ehitamisest erinev. Pinnasevee tase oli maapinnast vähem kui meeter. Ehitussüvendi rajamiseks tuli tagada pinnasevee alandus, mis oli nõudlik ülesanne. Piiranguid seadis ka süvendi kõrvalt jooksev ajutiselt ringitõstetud, kuid töötav raudteetrass.

Ülemiste trammitunnel: ajalisi piiranguid seadis tunneli kaevamine töötava raudteetrassi alt. Ruumiliselt väga kitsad tingimused olid ehitustöödel hoonete vahelt läbiminekul.

 

Sildid: Eesti ehitablennujaamteedeehitustrammitee
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Õnn tuli jääkarude õuele

Järgmine artikkel

Kinnisvaratehinguga kaasnevad maksud

Seotud artiklid

Aadu Lassi inseneripreemia pälvis Taavi Tõnts ja elutööpreemia Enn Raadik. Foto: Jakob Meier/Transpordiamet
Teedeehitus

Aadu Lassi nimelise teedevaldkonna auhinna pälvisid Taavi Tõnts ja Enn Raadik

Transpordiamet
EhitusEST november 2023
Transpordiamet ja INF Infra OÜ sõlmisid lepingu Sindi-Lodja silla projekteerimiseks ja ehitamiseks allianssmudelit kasutades. Fotol Sindi-Lodja sild. Foto: Transpordiamet
Teedeehitus

Eesti esimene alliansshanke leping sai sõlmitud

Transpordiamet
Teedepäev. Foto: Shutterstock
Teedeehitus

Tulekul teedepäev

Eesti Taristuehituse Liit
EhitusEST oktoober 2023
Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee
Teedeehitus

Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2023
Fotol vasakult Indrek Pappel, Tarvi Kliimask, Priit Kuldsaar, Andres Gailit, Jüri Läll ja Marek Koit. Pildilt puudub Veiko Veskimäe, kes oli samal ajal Pärnu juhtimiskonverentsil, kus ta kuulutati tiitli „Parim juht 2023” võitjaks.
Teedeehitus

Taristuehituse liidul uus juhatuse esimees

Eesti Taristuehituse Liit
EhitusEST juuni 2023
Kasulik veebileht neljarajalised.ee
Teedeehitus

Kasulik veebileht neljarajalised.ee

Eesti Taristuehituse Liit
EhitusEST juuni 2023
Järgmine artikkel
Kinnisvaratehinguga kaasnevad maksud

Kinnisvaratehinguga kaasnevad maksud

Ajakirja eelmine number siin:

EhitusEST november 2023

Remondi ja ehita suvi 2023

Remondi ja ehita suvi 2023

Sisuturundus

Aasta puitehitis 2023 on Pelgulinna Riigigümnaasium: nii suures mahus ei ole avaliku hoone puhul puitu seni Eestis kasutatud. Foto: Aasta puitehitis 2023 konkurss / Tõnu Tunnel

Pelgulinna Riigigümnaasium – näide, miks ja kuidas ehitada puidust

29/11/2023
Svētupe mõisa uus hingamine. Bauroc toob lugejateni väärika mõisa taastamise õpetliku loo. Foto: Liga Treja

Svētupe mõisa uus hingamine

12/10/2023
Augusti lõpus toimus Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis rahvusvaheline digitaalehituse häkaton AEC Baltic Digital Construction Hackathon.

Digiehituse häkatonil häkiti ehitussektori probleeme – pakutud lahendused on nutikad

12/10/2023
Peitkinnitusega profiilplekk Klassik, Toode AS

Moodne klassika – peitkinnitusega profiilplekk Klassik

27/06/2023
Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

27/06/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

  • ConTech ettevõtlus

    ConTech ettevõtlus

    Sep 4, 2023 • 1:07:51

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on ConTech ettevõtlus ning kuidas leida ConTech Startupile investoried? Arutletakse, miks on ehitussektoris vähem innovatsiooni kui mõnes muus…

  • Uus hankevorm: allianss

    Uus hankevorm: allianss

    Sep 28, 2023 • 1:09:08

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu viienda episoodi külalised on BrainTeam OÜ konsultant ja koolitaja Sulev Senkel ning Transpordiameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on alliansshange ning kuidas erineb see tavapärasest hankest. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna linnaga, Kliimaministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega. Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga…

  • Kuidas defineerida digikaksikut

    Kuidas defineerida digikaksikut

    Nov 1, 2023 • 1:03:22

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kuuenda episoodi külalised on 3Di (Hades Geodeesia OÜ) tehnoloogiajuht Vaiko Veeleid, Wenture tegevjuht Kaur Tull ning Tallinna Linnavaraameti digiehituse valdkonna juht Christopher-Robin Raitviir. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on digikaksik. Kuidas kasutab Tallinna linn oma töös digikaksikut? Millist kasu näevad tellijad, projekteeriad ning…

  • BIMi kasutamine kinnisvara korrashoius

    BIMi kasutamine kinnisvara korrashoius

    Nov 29, 2023 • 1:03:56

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu seitsmenda episoodi külalised on Urmas Alber Rail Balticast, Kaur Tuli Wenture OÜ-st, Hendrik Park TalTechist ning Kaia Kirs Reminet OÜ-st . Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates räägitakse oma kogemusest, millist kasu annab BIM kinnisvara korrashoius. Mis takistab BIMi kasutusele võttu? Millised lahendused on juba olemas ja kuidas…

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta parimad aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest
      • ConTech ettevõtlus
      • Uus hankevorm: allianss
      • Kuidas defineerida digikaksikut
      • BIMi kasutamine kinnisvara korrashoius

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!