Elektriettevõtjad aitavad lahendada hoonetes kompleksselt kütte- ja ventilatsioonilahendusi ning nende juhtimissüsteeme, luues neis parema sisekliima ja vähendades samas süsinikuheitmeid. See viib meidki lähemale Fit for 55 nõuete täitmisele.
Euroopa Komisjon esitles juulis meetmete paketti Fit for 55, et saavutada hiljaaegu vastu võetud Euroopa kliimaseaduse eesmärk muuta Euroopa majandus ja ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55%. Fit for 55 on ambitsioonikas pakett, mis muudab mitmes majandusharus eesmärkide saavutamise Eestile väga keeruliseks.
Energia tarbimise ja heitmete vähendamiseks ning energiaostu võimetuse vastu võitlemiseks kehtestatakse kõrgem iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk Euroopa Liidus.
Hooned kasutavad umbes 40 protsenti Euroopa Liidus toodetavast energiast ja kliimaleppe kohaselt peaks 2030. aastal pool sellest energiast tulema taastuvallikatest, samuti peavad liikmesriigid kasvatama taastuvenergia osakaalu kaugküttes. Hoonete renoveerimise strateegia oli Brüsselis juba varem välja töötatud ja seda peetakse üheks efektiivsemaks meetmeks, millega koroonapandeemia mõjude vastu võideldi.
Avalik sektor peab renoveerima 3% hoonetest aastas
Avalik sektor peab igal aastal renoveerima 3% oma hoonetest, et soodustada renoveerimisi, luua töökohti ning vähendada energiakasutust ja maksumaksjate kulusid. Nõude täitmist hoogustab hoonete süsinikuheitmete maksustamine. Riigisektori hoonete renoveerimise kohustus laieneb ka kohalike omavalitsuste sotsiaalkinnisvarale, mis moodustab EL-i elamuturust keskeltläbi 10 protsenti. Ehitussektoril on määrav roll olla kliimameetmete elluviija, pandeemiajärgne töömootor ning Eesti ehitussektorile on see suur väljakutse.
Elektritööd on möödapääsmatult seotud Fit for 55 eesmärkide saavutamisega hoonete energiakasutuses. Hoonete taastuvenergia kulutõhus kasutus on võti süsinikdioksiidi heitmete vähendamisel, et saavutada uued kliimaeesmärgid. Õnneks on viimastel aastatel hoonete tehnoloogiline elektrifitseerimise valmisolek ehitussektoris muutunud selgemaks.
#ElectrifyNow koondab organisatsioone
Elektritööde ettevõtjad pakuvad hoonete omanikele ja ehitajatele lahendusi hoonete säästlikule energiakasutusele üleminekuks ja võtavad vastutuse komplekssete elektripaigaldiste paigaldamisega siseruumidesse.
Et täita Euroopa rohelise kokkuleppe lubadus saada kliimaneutraalseks aastaks 2050, peame energia tootmisel, tarbimisel ja jaotamisel muutuma radikaalselt. See nõuab tõestatud taastuvenergia tehnoloogiaid, aruka võrgu arendamist ja innovatsiooni toetamist.
Muutuste ellu viimiseks on käivitatud niinimetatud ektrifitseerimisliit #ElectrifyNow, kuhu kuuluvad Euroopa elektritöövõtjate assotsiatsioon EuropeOn, AVERE, Eurelectric, Euroopa Kliimafond, Euroopa Vaseinstituut, Euroopa Soojuspumpade Assotsiatsioon ning mitmed teised organisatsioonid. #ElectrifyNow eesmärk on näidata, kuidas elektrifitseerimine on kõige kulutõhusam ja usaldusväärsem viis EL-i süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vähem kui kolme aastakümne jooksul.
Uued lahendused loovad üle 380 000 uue töökoha
EuropeOn avaldas juulis 2021 uue aruande, milles hinnati, et aastani 2030 saab Euroopas luua üle 380 000 uue töökoha, rakendades kolme peamist samaaegse tarbimise ja tootmise tehnoloogiat: katusele paigutatud elementidest saadav päikeseenergia, vastavad akud ja elektrisõidukite laadimispunktid.
EL-i renoveerimislaine peaks looma umbes 270 000 töökohta, kahekordistades edukalt renoveerimise aastamäära kogu EL-s. Ehkki tarbijate ja elektritööde tegijate arvud võivad kattuda, ei hõlma need kaudseid töökohti ja puudutavad ainult elektritööde ettevõtjate töökohti ning kuuluvad 1,8 miljoni selles valdkonnas juba tegutseva spetsialisti hulka.
