• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Eesti Betooniühingu fotovõistluse Märka betooni peaauhinna võitis Raigo Tõnisalu foto „Spiraal” eest, eripreemia pälvis Gertrud Ohov foto „Armastuse ausammas”.

    Fotovõistluse „Märka betooni!” võitis Raigo Tõnisalu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Eesti Betooniühingu fotovõistluse Märka betooni peaauhinna võitis Raigo Tõnisalu foto „Spiraal” eest, eripreemia pälvis Gertrud Ohov foto „Armastuse ausammas”.

    Fotovõistluse „Märka betooni!” võitis Raigo Tõnisalu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti Ehitab 2023

Maakivist maja: külm romantika

autor: Ain Alvela
juuli 2021
Kategooria: Nõuanne, Remondi ja ehita suvi 2021
Maakivist maja. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Maakiviseintega hooneid tasub taastada, ent sinna elupaiga rajamine vajab kaalutlemist.

Eks me vahest kõik ole mööda Eestimaad ringi sõites mõnda korda tehtud vanade maakiviseintega kunagist veskit, meiereid, viinakööki või aidahoonet silmates õhanud, et oh kui kaunis ja suursugune ning ehk isegi salamisi sellise omamisest unistanud.

Tõepoolest, üle Eestimaa, iseäranis aga Kesk-Eestist lõuna pool, võib arvukalt kohata nii korrastatud ja moel või teisel kasutusele võetud, aga veelgi rohkem nukralt ahervaredena seisvaid maakiviseintega hooneid. Nendest viimastest ongi tihtipeale alles vaid müüritised või nende jäänused.

Soojustus või ehe kivisein

Maakiviseintega hoone taastamist plaanides peab enda jaoks lahti mõtestama ja ära lahendama – milline saab olema selle hoone kasutusotstarve ja kas tahetakse, et kivimüüritis jääks vaataja silmale avatuks. Sest sageli peitub just selles visuaalses efektis selle taastamise kõige sügavam mõte.

Kõigi hoonete soojustamisel meie kliimas on üks põhitõde, mis kehtib ka maakiviseinte puhul. Õige, tõhus ja ka maja tervisele kõige paremini mõjuv soojustamine saab toimuda ikka väljastpoolt. Seetõttu isegi vanade puitmajade või kaasaegsete hoonete soojustus soovitatakse paigaldada ikkagi välisseintele. Seesmise soojustamise kasuks otsustada vaid siis, kui see väljastpoolt mingil põhjusel kohe kuidagi võimalik ei ole.

BOSCH_Meediapilt_660x250px_05.10.2022 (002)

Samas – maakivihoonete puhul on nende uuesti ülesehitamise mõte sageli just selles, et neid suursuguseid kivimüüre ka vaatajaile eksponeerida.

Eestimaale ajalooliselt rajatud n-ö kivihoonete puhul on tavapärane, et vundament, esimene korrus ja otsaviilud on laotud kividest ning vahelaed ja katusekonstruktsioonid tehtud puidust. Ka kõige sellega peab taastamise juures arvestama.

Vanad talukohad lummavad

Ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse Eestimaaehitus juhatuse liige Mikk Luht ütleb, et ajalooliselt on Eesti taluarhitektuuris eluhooned ehitatud valdavalt puidust. Leidub ka kivist ja massiivsavist eluhooneid, kuid rohkem kasutatid neid materjale abihoonete ehitusel. Looduskividest on ehitamisel kasutatud peamiselt pae- ja maakivi. Paekivi rohkem Põhja-Eestis ja saartel, maakivi Kesk- ja Lõuna-Eestis. Suurt rolli mängis toona materjali valiku juures ikkagi see, millist materjali kohapeal kõige lihtsamini saada oli.

Sageli seisab taastaja silmitsi olukorraga, kui kivihoonete puitosa on hävinenud. Kui selline hoone on kord juba oma katuse kaotanud, siis võib ajahammas olla juba ka müüritist purema hakanud. Mikk Luhti sõnul on maakivi siiski ajas hästi vastupidav materjal. Üldjuhul need müüritised seisavad veel pikki aastaid püsti. Ent kui nad on ikka pikalt looduse meelevallas, siis esimeses järjekorras hakkab lagunema kivide sidumiseks kasutatud mört.

„Hinnang, kas sellist kivimüüri taastada või mitte, tuleneb ennekõike omaniku soovist. Loomulikult kaalutakse asi põhjalikult läbi ja küsitakse teadjamatelt nõu. Paljude jaoks on edasiviivaks jõuks romantiline mõte minna maale elama, taastada vanaaegsed hooned ja tunda sellest tööst rõõmu,” arutleb Luht. „Eks vanad talukohad said omal ajal rajatud ju valitud ja läbimõeldud paikadesse, mis asuvad tänini ilusates kohtades ja on ka nüüd elamiseks soodsad. Väga paljud otsivad praegu lausa arhiivimaterjalide abil ajaloolisi, oma looga kohti, et neile pärast aastaid kestnud vaikelu taas elu sisse puhuda. Meie oma töös selliseid ei näegi, kes vanu hooneid on kohe varmad maha lammutama.”

Ta selgitab, et töö vana müüritise taastamise kallal algab selle olukorra hindamisest, alustades vundamendist ja liikudes ülespoole. Aru tuleb saada, millised on kahjustused ja mis on kahjustuste põhjuseks. Kas need on tingitud niiskusest, sooladest, külmumisest või hoopis ehitusvigadest. Eesmärk on muuta kivimüür kandvaks ja tugevaks, et selle peale saaks hakata rajama juba teisi konstruktsioone. Tuleb vaadata näiteks seda, kas ja kus võib esineda vajumise oht ning müürid stabiilseks muuta. Selleks tuleb katkine ja lagunenud osa ära lammutada, kivid puhastada ja uuesti paika sobitada. Kui müüritise vajalik kõrgus saavutatud, saab selle peale hakata juba puitkonstruktsioone paigaldama.

Eluhoone vajab soojustust

Teine Eestimaaehituse liige, restaureerimisfirma OÜ Wuni juht Helari Sirelpuu, kelle tööalane kogemus seondub vanade kivihoonete taastamisega, on seda meelt, et ega suisa eluhooneks maakiviseintega vanu maju väga sageli ei tehtagi. Pigem on need kasutusel kas ürituste korraldamise paigana, tööruumidena, ateljeena või stuudiona. Ühesõnaga – kasutusala, mis eeldab küll ruumide kütmist, aga mitte sellisel määral, kui vajataks seal pidevalt elamiseks. Ja põhjus seisnebki enamasti selles, et paksude massiivsete maakiviseintega hoone tulemuslik soojustamine osutub keeruliseks ning sellepärast kujuneb selle kütmine hiljem suhteliselt kulukaks.

Maakivihoone müüritööd Laekveres – enne ja pärast silluse ja müüritise taastamist.  Foto: Helari Sirelpuu
Maakivihoone müüritööd Laekveres – enne ja pärast silluse ja müüritise taastamist. Foto: Helari Sirelpuu

Kui aga omanike kindel soov on kivihoonesse ikkagi paikselt elama asuda, siis tuleb hästi läbi mõelda ja leida kompromiss praktilise ja esteetilise vahel. Sellest johtuvalt tuleb soojustuse kasuks otsustades ikkagi müüritise visuaalne originaalilme selles mõttes ohvriks tuua. Ja nagu ökoloogilise ehitamise propageerijale kohane, välistavad mõlemad Eestimaaehituse liikmed seejuures igasugused klaas- või kivivillad, ammugi penoplasti. Nad soovitavad kasutada soojustamiseks ja viimistlemiseks keskkonnasõbralikke kapillaaraktiivseid materjale, mis põhinevad looduslikel kiududel ja mineraalidel.

Helari Sirelpuu arutleb, et puithoone ja kiviseintega hoone soojustamine nõuab teineteisest põhimõtteliselt erinevat lähenemist. Kui puit on juba iseenesest teatud soojusisolatsioonivõimega, mistõttu paksudest palkidest seintega maja hoiab ilma igasuguse lisasoojustuseta juba päris hästi sooja, siis maakivil niivõrd häid soojusisolatsiooniomadusi pole ja nii jääb soojustamata kivihoone seestpoolt tahes-tahtmata rõskeks. Sinna koguneb niiskus ja niiskusest saavad alguse juba tõsised hädad, mis on ohtlikud nii selles hoones viibivatele inimestele kui hoonele endale.

Mikk Luht märgib, et kui maakiviseinade arhailine välisilme soovitakse kas lihtsalt esteetilistel kaalutlustel säilitada või peabki seda muinsuskaitse nõuete kohaselt tegema, siis jääb üle püüda soojustada müüritist seestpoolt. Ta räägib, et kui veel paarkümmend aastat tagasi peeti seda suisa võimatuks, siis tänaseks on ehitustehnilised lahendused edasi arenenud ning teatud spetsiifilisi nõudeid täites on see võimalik. Need nõuded ja tingimused tuleb aga iga konkreetse hoone puhul eraldi projektipõhiselt kindlaks määrata, kasutades selleks inseneriarvutusi, katsetusi, vajadusel ka simulatsioone jmt.

Teostada tuleb projektipõhiselt

„Seestpidise soojustamise juures ei saa kasutada nii pakse soojustuskihte kui väljaspool. Soojustuse abil saab aga kindlasti hoone sisekliimat parandada,” hindab Mikk Luht. „Materjalide valik võiks vana hoone eripära ja energiatõhususe põhimõtteid arvestades olla kas siis päris looduslikud või võimalikult keskkonnasäästlikud, aga konkreetset olustikku silmas pidavad. Seespidise soojustuse puhul kindlasti kapillaaraktiivsed materjalid, mis seintesse koguneva niiskuse kiiret väljakuivamist võimaldaksid.”

Mingeid üldisi, kõikjale sobivaid universaalseid lahendusi vanade kivihoonete taastamisel ei ole. Seetõttu iga sellist tööd, kasutatavaid tehnoloogiaid ja materjale tuleb käsitleda konkreetse projekti põhiselt, rõhutab Luht. Kui näiteks kapillaarniiskuse tõusu maapinnast ei õnnestu kivimüüris peatada, siis orgaanilise soojustusmaterjali kasutamine niiskuse tõusu kõrguses on riskantne ning tuleks kasutada mineraalset soojustusmaterjali.

„Kui tegu on maakivist laotud seintega hoonega, mida tahetakse kasutada alaliseks elamiseks, siis täiesti ilma soojustamata seal ikkagi head, eluks mugavat sisekliimat luua on äärmiselt keeruline,” ütleb Helari Sirelpuu. „Tänapäeva inimene hindab ühest küljest avarust, teisalt soovib ta ruumidesse head sisekliimat ning kolmandaks tahab, et see kõik oleks saavutatud võimalikult väikeste küttekuludega.”

Pealehakkamine toob rõõmu

Vanade maakivihoonete eluhooneks ümberehitamisega kaasneb ka nende sihtotstarbe muutmine. Need tööd vajavad eeldatavasti ehitusluba ja projekti ning sellega kaasneb ka energiamärgise nõue. Ümberehitusega tuleb tagada vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded. See tähendab, et kuigivõrd tuleb hoonet niikuinii soojustada.

Kõne alla tulevatest materjalidest rääkides toob Mikk Luht välja, et kohtades, kus niiskustehniline olukord seda võimaldab, ehk siis müüritis on kuiv ja püsib pigem kuiv, võib kasutada looduslikel kiududel põhinevaid materjale – puitkiud- või kanepikiudtooteid, pilliroogu jne. Tihti on kiviseinad aga oma vormilt üsna orgaanilised ning soojustuskihi paksus varieerub. See muudab plaatsoojustuse, eriti jäiga plaatsoojustuse, kasutamise keerukaks. Sellisel juhul on sõrestiku vahel lihtsam kasutada näteks tselluvilla märgpaigaldust või raketise abil paigaldatavaid lubja ja savi sideainel põhinevaid kergsoojustussegusid, vastavalt konkreetsele olukorrale siis kas orgaanilise või mineraalse soojustava lisandiga. Jäikade mineraalsete soojustusplaatide kasutamiseks, näiteks lubjapõhine poorne Multipor või kaltsiumsilikaatplaat seinte puhul ning klaasvahtplaat soklite ning vundamentide puhul, tuleb aluspind krohviga eelnevalt tasandada.

Kui arhitektuursetest, muinsuskaitselistest või mistahes muudest tingimustest tulenevalt ei ole võimalik ühtegi eelnimetatud soojustustehnikatest kasutada, võib väikest abi saada vähemalt soojustuskrohvi kasutamisest. Lubja või savi sideainel põhinevad krohvid, taaskord vastavalt konkreetsele olukorrale siis kas orgaanilise või mineraalse soojustava lisandiga. Lõppviimistluseks võiks hoone fassaadil kasutada lubikrohvi, siseviimistluses sobib savi- või lubikrohv.

Renoveeritud maakivihoone Laekveres. Foto: Rasmus Põld
Renoveeritud maakivihoone Laekveres. Foto: Rasmus Põld

Hoonet tuleb kindlasti käsitleda tervikuna ning koos seinte soojustamisega tuleb tähelepanu pöörata ka hoone teistele osadele – põrandad, vahelaed ja katused ning avatäited. Hea sisekliima ja energiatõhususe tagamise juures on üsna kriitilise tähtsusega ka korralik katuse ja lagede soojustamine. Ja kui katus on saanud hea soojustuse, siis ei takista enam miski ka pööningu või laepealse n-ö aktiivsesse kasutusse võtmist.

Igatahes soovitavad Mikk Luht ja Helari Sirelpuu kõiki, kel see võimalus, vanu maamaju ikkagi ette võtma, et neid uuesti üles ehitada ja uuele elule aidata. Miski pole võrreldav selle rõõmu ja rahulolutundega, kui oled ise kogu selle taastamistöö juures olnud, sellele kaasa elanud, võib-olla isegi käed külge löönud.

Ja kui see kõik on lõpuks valmis ja möödas, siis kahtlemata on, mida meenutada ja põhjusega tehtu üle uhke olla.

Maakivimüüri taastamise filosoofia

  • Kui tegu vanade müüritistega, mis on siiani ilusti püsinud, tähendab see seda, et kasutatud on kvaliteetseid materjale ja töö on olnud piisavalt oskuslik. Mis on püsima jäänud, on juba teatav kvaliteedi märk ja kui need edaspidi kasutuses hoida ja neid hooldada, on püsimine tagatud pikemaks ajaks. Kas see on nii ka tänaste uusehitusega ja nende juures kasutatavate materjalidega, saab selgeks alles aastakümnete pärast.
  • Ohuks kaitsva katuse kaotanud müüritistele on peale selle, et vihma ja sulavesi müüritisse pääsevad ja konstruktsiooni lõhuvad ka see, et katuse nihkumiste ja sissevajumiste tagajärjel võivad müürid olla n-ö paigast nihkunud. See tähendab, et müüripealse perimeetri stabiilsus on saanud kannatada ehk on tekkinud välja- või sissevajumised, lahtine müüripealne jms.
  • Kui katus on kohe-kohe sisse vajumas, tasub see ise eemaldada enne, kui see jõuab vajumisega ka müüritist lõhkuma hakata. Müüripealseid saab siis ajutiselt katta, kui edasised tööd peaksid viibima.
  • Peamine takistus vanade kivimüüritiste taastamisel on nende stabiilsus ehk see, kui suur osa on laotisest lahti ja vajab taastamist. Mida vanem hoone, seda kindlam võib olla, et ka selle alus on stabiilne.
  • Peab arvestama hoone edasise kasutusotstarbega. Kivihoonete mineraalne mass on soojuse salvestuse poolest suure inertsiga, mis tähendab, et pärast külma talve võivad hoone seinad püsida kuni suvekuudeni jahedad, ja vastupidi. Läbimõtlematult tehtud ehituslikud lahendused võivad selle tõttu saada näiteks kastepunkti tekke aluseks.
  • Saavutamaks maakiviseintega hoones igapäevaseks elamiseks sobiv sisekliima hoone kesta soojustamiseta, on ilmselt ainus viis suurem kütmine ja hoone siseosa eraldamine tsoonideks – eluruumid soojemad, abiruumid külmemad. Kui soojustada, siis see tähendab paraku ühe või mõlema müüritise külje katmist.
  • Kõige tõhusam lahendus on alati hoonete väljastpoolt soojustamine. Kuid vanad hooned on arhitektuurilt mõningas osas ikkagi ka iseseisvad kunstiteosed, kas siis oma karniiside, niššide, silluste ja muu sarnasega, mis muudab väljastpoolt soojustamise teatud juhtudel keeruliseks või võimatuks.
  • Alternatiiv on seestpoolt soojustamine, kui näiteks muinsuskaitse või miljööväärtuslikud nõuded ei luba hoone arhitektuurset tervikut muuta. Sellesse tuleb suhtuda läbimõeldult, kaasates erialaspetsialistid.

Allikas: Helari Sirelpuu, OÜ Wuni

Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021 suvenumbris.

Remondi ja ehita 2021 juuli

Sildid: maakivinõuannesoojustustaastamine
ShareTweet
Eelmine artikkel

Olukord katuseehituses: töötegijaid ja materjali napib

Järgmine artikkel

Esinduslik ja eristuv betoonine kodu

Seotud artiklid

Biojäätmed. Foto: Pixabay
Nõuanne

Alusta biojäätmete kogumist

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Aiakujundusideed pane sügisel juurduma. Foto: Shutterstock
Nõuanne

Aiakujundusideed pane sügisel juurduma

URVE VILK
Remondi ja ehita sügis 2022
Korter Volta loftides, foto Maris Tomba
Nõuanne

Ilus ja joonlaua järgi

KADRI TAMM
Remondi ja ehita
Nõuanne

Remondi ja ehita suvi 2022

MEEDIAPILT
Niidukid jagunevad mehaaniliseks, elektri- või bensiinimootoriga masinateks. Foto: Shutterstock
Nõuanne

Niidukite valik võtab silme eest kirjuks

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita suvi 2022
Salakavalad ehitusvead. Korter Toompuiesteel: konstruktsiooni avades selgus, et kandvad põrandatalad olid väga halvas seisus. Foto: remondifirma.ee
Nõuanne

Salakavalad ehitusvead annavad märku ajaga

Teemaportaal iNkodu.ee
Remondi ja ehita suvi 2022
Järgmine artikkel
Betoonine kodu. Foto: Arne Maasik

Esinduslik ja eristuv betoonine kodu

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!