Kuidas rajada kevadest sügiseni õitsev lopsakas püsilillepeenar 36 m2 suurusele alale aia äärde, päikeselisele, kuivale ja tuulisele kasvukohale? Milline on hooldusvaba peenar?
Maastikuplaneerimise ja -kujundamisega tegeleva ettevõtte Palusalu Aiad aiakujundaja Maria Palusalu on spetsialiseerunud püsilillepeenarde rajamisele ja osutab, et töö aluseks on plaan. Plaani võib tellida või ka ise läbi mõelda: hea tulemuse võib saavutada ka ilma sügavate erialateadmisteta.
Modernses aias soovitakse sageli, et taimede-lillede toonid sobiksid kokku ümbritsevate hoonetega. „Valides taimed, mis värvilt ühilduvad maja fassaadiga, jääb tulemus ühtsem, mis ei tähenda, et kõik taimed peaksid olema ühte tooni, mängida saab heleduse-tulemusega ja tuua sisse üksikuid kontrasttoone,“ soovitab Palusalu.
Värvikooslus võib olla kas kontrastipõhine – nt sinine toon koos kollaka või oranži kontrastiga – või toon-toonis. Toon-toonis istutused jäävad rahulikud ja ühtlased, kui kokku sobitada näiteks valgete õitega ja külmema kollaka tooniga taimed, halli lehestikuga istikud.
Kuidas kasta, kas väetada?
Milline peenar on aga hooldusvabam? Palusalu osutab, et hooldust tekitab kastmisvajadus – paepealsel alal asuvasse kasvukohta tasub pigem valida niisugused taimed, mis saavad kuivas hakkama. „Kui kasta, siis korralikult. Kerge piserdamine ka ei too taimedele kasu, sest niiskus jääb pindmistesse kihtidesse. Seega juured hakkavad arenema pindmises kihis ja taimed muutuvad põuatundlikumaks. Kui regulaarselt kasta ei jõua, pigem ära tee seda üldse ja vali taimed, mis saavad kuivades oludes hakkama,“ soovitab ta.
Lisatöö on ka väetamine. „Väetatud taimed vajavad ka enam toestamist – tegelikult on parem, kui toestada pole vaja. Samuti võivad liigselt väetatud taimed muutuda külmaõrnaks,“ hoiatab Palusalu. Samuti on aiapidaja peavalu kahjurid, näiteks tigude rünnakutest on viimasel ajal palju räägitud-kirjutatud. Vähem on teadvustatud seda, et siin annab taimede valikuga päris palju ära teha. „Näiteks populaarsed hostad on tigude maiuspala. Lisaks istutatakse neid nii mõnigi kord kuiva kasvukohta, kuigi nad eelistavad niisket varjulisemat kasvukohta,“ osutab Palusalu vigadele. „Kui taimed on õigel kohal, siis pole taimekaitset tegelikult eraldi vaja,“ julgustab ta.
Millised taimed kokku sobivad?
Kuigi sageli peljatakse rajada suuremaid lillepeenraid, julgustab Palusalu siiski seda teed minema, sest 10 väikest peenart on rahutumad kui üks suur. Paarikümneruutmeetrine peenar tähendab kokkuvõttes ka vähem hoolt ja sinna saab plaanida niisuguse koosluse, mis on ilus igal aastaajal. „Ja kui panna ka põõsaid, siis peaks ala olema suurem, alates 50 ruutmeetrist,“ soovitab Palusalu.
„Taimede sobitamise üheks aluseks on taime kasvukoht – tee selgeks, milline on muld ja niiskustingimused konkreetses aias. Ka valgus on oluline – selgita, kas hoovis on pool- või täisvari, sest see määrab, milliseid taimi istutada,“ räägib ta. „Tähtis on silmas pidada ka seda, millised taimed oma olemuselt kokku sobivad – nt kiviktaimlataimed ei sobi kõrgemate püsikutega, flokside, monardadega, sest need tulevad erinevatest kooslustest ja kasvukohtadest. Kiviktaimlasse vali sobituvad madalad taimed. Püsilillepeenrasse kõrgemad taimed.“
Taimepuhma kuju ja värv annavad üldmuljele palju juurde: hea tulemuse saavutamiseks peab arvestama nii õie- kui ka lehestruktuuriga: inimese silm otsib ka siin vaheldusrikkust. Toreda rahuliku vahetäite loovad erinevad kõrrelised, tuues värvikirevusse rütmi, samuti sobib vabakujulisi taimi kombineerida pöetud vormidega, nt jugapuuhekid vabakujuliste taimede taustas on populaarsed Inglismaal.
„Minu jaoks on efektsed taimed, mis on ilusad mitte vaid õitsemise, vaid ka üldise välimuse poolest,“ soovitab ta. „Kui taim on valitud õigesse kasvukohta, peaks püsilillepeenar olema üsna hooldusvaba.“
Peenraplaani taimede koguste ja nimedega saab alla laadida veebilehelt www.inkodu.ee, märksõna on
„istutusplaan”.
Efektsed taimed püsilillepeenras
- Kõrrelistest teravaõieline kastik, mis kasvatab varakult lehti ja on ilus roheline, näeb ka kevadel tulpide vahel väga efektne välja. Ta õitseb üsna varakult, pärast õitsemist jäävad alles kaardus õitsikud, mis loovad peenrasse struktuuri. Teravaõieline kastik on talvekindel püsik, mis ei anna isekülvi ega aja ennast risoomidega laiali.
- Kõrrelistest on peenras efektne ka roog-sinihelmikas, mis mai lõpus tumedad lehed kasvatab. Selle taime õisikud kasvavad lehestiku peale kuni 2 meetri kõrgusele ja nii tekib peenrasse otsekui põnev kardin. Sügisel esimeste külmadega värvuvad kõrred kollakaks-oranžikaks– tema sobib niiskemale kasvukohale.
- Harilik kastikhein on üheiduleheline õrna õisikuga taimeliik kasteheina perekonnast, mis sobib paepealsele.
- Püsikutest on kuivas pinnases hea valik värd-kukehari „Matrona“. Taim õitseb augustis ja ka pärast õitsemist on õisikud kenad, andes peenrasse struktuuri ka talvel – kui õisikutele kogunevad ilusad lumemütsikesed.
- Sile pune õitseb juulikuus – taim on liblikate ja mesilaste lemmiktaim. On positiivne, et sile pune ei külva ennast edasi ja jääb silma oma ilusate roosakaslillade õitega, ka pärast õitsemist annab ta peenrasse sobivalt vahetäidet. Taimele sobib ka päikseline kasvukoht.
- Uhked püsikud on punanupud – nad armastavad kasvada parasniiskes kasvukohas ja moodustavad efektse koosluse näiteks floksidega, kui kombineerida tumepunaste õitega punanupud roosakate floksidega, luues heleda-tumeda tooni vahva vaheldumise.
- Ka erinevad astrid on tänuväärsed taimed, andes sügisel peenrasse värvilaike ja rõõmustades silma juba varem: näiteks sile sügisaster õitseb sügisel hilja, aga pakub oma tumeda lehestiku ja võrsetega ilu juba palju varem.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021 suvenumbris.
