Eesti regioonides valmisid 2020. aastal olulised teelõigud. Tutvustame suurimaid teetöid, mis muutsid liikluse turvalisemaks ja sujuvamaks.
Põhja regioon – Kose–Ardu ja Ardu–Võõbu teelõigud
- Asukoht: Riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 40,0–51,3 (Kose–Ardu); riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 51,3–64,2 (Ardu–Võõbu).
- Projekteerija: Kose-Ardu: Kelprojektas UAB ja Skepast & Puhkim OÜ; Ardu–Võõbu: Kelprojektas UAB ja Reaalprojekt OÜ.
- Töövõtja: Kose–Ardu: AS TREV-2 Grupp; Ardu–Võõbu: GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio OY.
- Järelevalve: BRP Insenerid OÜ.
- Kogumaksumus: Kose–Ardu ja Ardu–Võõbu: 83,7 miljonit (sh km).
- Kose–Ardu lõik. Uuel teel on välja ehitatud parklad ja puhkealad raskeliiklusele, mis välistavad teeäärsest peatumisest tingitud liiklusohtlike olukordade teket. Rajati 2 + 2 sõidurajaga 2,8 m laiuse eraldusribaga maantee, Torupilli tunnel kõrvalmaantee 11708 Kuivajõe–Liiva jätkuks, Kose-Risti liiklussõlm tugimaantee 14 Kose–Purila ja uue Tallinna–Tartu põhimaantee ristumiskohas, Rõõsa ökodukt üle uue Tallinna–Tartu põhimaantee; Ardu liiklussõlm kõrvalmaantee 11141 Ojasoo–Ardu ja uue Tallinna–Tartu põhimaantee ristumiskohas.
- Ardu–Võõbu lõik. Uuel teel on parklad ja puhkealad raskeliiklusele, mis välistavad teeäärsel peatumisel liiklusohtlike olukordade tekke. Ehitustööde käigus väljaehitatud rajatised on 2 + 2 sõidurajaga 2,8 m laiuse eraldusribaga maantee, Pala eritasandiline riste, Nõmmeri ökodukt üle uue Tallinna–Tartu põhimaantee, Saarnakõrve eritasandiline riste, Mustla liiklussõlm.
- Kose–Võõbu numbrites: Uus 24 km lõik vähendab Tallinna ja Tartu vahemaad 3 km. Kui lubatud sõidukiirus on 120 km/h, on ajaline võit ca 7 minutit, kui 110 km/h, siis ca 6 min. Paigaldati 1,74 miljonit m3 muldematerjali. Tee killustikaluse pindala võrdub 180 jalgpalliväljaku suuruse alaga (1,35 miljonit m²).
- Kose–Võõbu unikaalsed lahendused: Paigaldati muutuva teabega liiklusmärgid. Samatasandilised loomade ristumiskohad. Lubatud suurim sõidukiirus teelõigul on 120 km/h.
Lõuna regioon – riigitee 70 Antsla–Vaabina
- Asukoht: Riigitee 70 Antsla–Vaabina km 0,0–6,9 ja Antsla linna läbivate riigiteede rekonstrueerimine.
- Projekteerija: Reaalprojekt AS.
- Töövõtja: TREV-2 Grupp AS.
- Järelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.
- Maksumus: 7 miljonit (sh km).
- Maanteeameti tellimusel rekonstrueeriti 2019. ja 2020. aastal riigitee 70 Antsla–Vaabina km 1,0–6,9 ja Antsla linna läbivad järgmised riigiteed: 70 Antsla–Vaabina km 0,0-1,0; 23129 Laatre–Antsla km 12,9–16,4; 25183 Antsla–Kanepi km 0,0–0,2 ja 25194 Antsla–Haabsaare km 0,0–1,2.
- Tööde käigus rajati teede 70, 25194 ja 25183 ristmikule uus ringristmik. Rekonstrueeriti tee muldkeha ja kate, rajati uus kompleksstabiliseeritud alusel kahekihiline asfaltbetoonkate, mille laius on nüüd 8 meetrit, linnalõikudel 7 meetrit. Ristmikud ja mahasõidud rekonstrueeriti, rajati kraave ja Antsla linna lõigule kinnine sademeveesüsteem. Linna läbivatel lõikudel uuendati tänavavalgustus ja rajati 3,4 km kõnni- ja kergliiklusteed, lisaks rajati Antsla ja Kraavi küla vahele 2 km pikkune kergliiklustee. Töö oli Maanteeameti ja Antsla valla ühishange, Antsla vald rahastas Antsla linna ja Kraavi küla vahelist kergliiklustee ehitamist ning selle valgustamist. Tööde käigus selgus, et tee oli ehitatud läbi Vaabina mõisa vundamendi, seega korrigeeriti projekti, konserveeriti vundamendijäänused.
Ida regioon – Tallinna–Narva, Rõmeda–Haljala 2 + 2 teelõigu ehitamine
- Asukoht: Riigitee 1 Tallinna–Narva km 78,5–87,4.
- Projekteerija: Selektor Projekt OÜ.
- Töövõtja: Merko Ehitus AS.
- Järelevalve: OÜ Toomtsentrum.
- Kogumaksumus: 16,2 miljonit (sh km).
- Eesmärk oli olemasoleva teelõigu ohutuks 2 + 2 maanteeks ümberehitamine. Teelõigu esimene osa oli juba Tallinna poolses otsas enam kui kilomeetri pikkuselt 2 + 2 maantee, kuid Tallinna suunduv sõidutee oli kitsas ning ei vastanud normidele. Ülejäänud lõik oli kaherealine ja sõidurajad olid eraldatud kummipostidega. Ümberehitusele eelnevalt oli kaherealine Aaspere–Haljala teelõik võrdlemisi traagiline: alates 2005. aastast hukkus seal liiklusõnnetustes 12 inimest. Ehitusjärgselt suleti kõik samatasandilised mahasõidud ja ristmikud. Kohalikele elanikele tagati ligipääsud uute kogujateede ning ligipääsude kaudu. Selleks ehitati eritasandiline liiklussõlm Aasperre ning riste Vanamõisa külla. Kuna lõik on neljarealine maantee, saab suvel lubada maksimaalset piirkiirust 110 km/h ning vähemalt esialgu on teelõigul ka talvine kiirus tõstetud 100 km/h-ni. Enne lõplikku põhiprojekti koguti täiendusettepanekuid kohalikelt elanikelt ja omavalitsuselt ja korraldati avalik koosolek ka siis, kui põhiprojekt valmis sai.
Lääne regioon – Suure-Jaani–Olustvere lõigu rekonstrueerimine
- Asukoht: Riigitee nr 24116 Suure-Jaani–Olustvere km 0,8–6,0.
- Projekteerija: Skepast & Puhkim OÜ.
- Töövõtja: Tallinna Teede AS.
- Järelevalve: Teede Tehnokeskus AS.
- Maksumus: 2,9 miljonit (sh km).
- Suure-Jaani–Olustvere 5,3 km pikkune lõik algas Suure-Jaani linnast, läbis Kõidama ja Kärevere küla ning lõppes Olustvere alevikus. Eesmärk oli ehitada ohutu ja suurema kandevõimega V klassi nõuetele vastav tee. Kahekihilise asfaltkatte laiuseks sai 7 m, v.a Olustvere puudealleed läbiva teelõigu viimane kilomeeter, kus kate ehitati muinsuskaitseliste piirangute tõttu nelja meetri laiuseks. Rajati ka viis peatumistaskut vahekaugustega 80–160 meetrit. Olustvere allee maa-ala puittaimestikku hinnati osaliselt juba 2017. aastal. Ehitades tuli jälgida, et ei kahjustataks puid ega puujuuri. Kogu ehitus toimus kooskõlas muinsuskaitse järelevalvega: Kärevere külas ilmnes, et tegu on muinasaegse asulakohaga, kust leiti 150 eset, millest märkimisväärsemad leiud olid kahe kuljusega ripatsilüli, hoburaudsõlg ja 11. sajandi viikingite hõbemünt. Täiendavalt ehitati ümber objekti alguses olev riigiteede 57 ja 24116 neljaharuline ristmik valgustatud ringristmikuks. Kergliiklusteede ühendamiseks ehitati kilomeetritel 4,3–5,1 uus kergliiklustee.
