Veebruaris 2021 jõudis võidukasse finišisse täpselt 3 aastat varem alanud standardite EVS 901-1 ja EVS 901-3 uuendusprotsess, kui lõpuks jõustus asfaltsegude standardi uustöötlus EVS 901-3:2021.
Juba pisut varem, 2020. aasta septembris, oli jõustunud ka täitematerjalide standardi uustöötlus EVS 901-1:2020. Standardite uuendamisprotsessi viis läbi Asfaldiliidu ja Maanteeameti (tänase nimega Transpordiamet) ühine töörühm käesoleva artikli autori juhtimisel.
EVS 901-1 ja EVS 901-3 eelmised versioonid võeti vastu 2009. aastal ja nendesse ei olnud kogu kehtivusperioodi jooksul tehtud mitte ühtegi muudatust. Uute redaktsioonide tähtsamad muudatused puudutavad eelkõige lubatavate täitematerjalide omaduste nõudeid ning asfaltbetoonsegude sõelkõveravälju. Nõuete muutmisel on eeskuju võetud Põhjamaade kehtivatest normidest ja nõuetest, mida on vajadusel kohandatud meie olude ja praktikaga.
Möödunud aastate jooksul sai selgeks, et on hädavajalik täpsustada eelkõige kehtivaid täitematerjalide geomeetriliste omaduste nõudeid. Teatavasti tarnitakse praktiliselt kogu Eestis kasutatav tardkivikillustik meile Põhjamaadest. Sealsed karjäärid on kohandanud oma tootmise kodumaiste normide ja nõuete järgi.
Lisaks sellele, et nii mõnigi geomeetrilise omaduse nõue oli põhjendamatult range, omamata samal ajal ka reaalset positiivset mõju segude kvaliteedile, olime ka silmitsi tõsiasjaga, et Eesti turu jaoks ei olnud valdav enamus Põhjamaade täitematerjalide tootjaid nõus oma tootmisprotsessi kohandama või oleks selline kohandamine materjali maksumust ebaproportsionaalselt tõstnud. Seetõttu olid meie asfaltsegude tootjad tihti valikute ees, kus tugevusomaduste poolest igati sobilik tardkivikillustik tuli jätta kõrvale, sest meil kehtivad geomeetrilised nõuded on karmimad kui Põhjamaades või tuli mõnel juhul hakata piltlikult ise täitematerjali tootjaks, nimetades fraktsioone ümber meie nõuetega kooskõlas olevateks.
Olulisemad muudatused
Nõuete korrigeerimisel ja kategooriate valimisel lähtusime eeldusest, et nende muutmised ei tooks kaasa negatiivset mõju asfaltsegude lõppkvaliteedile. Muutunud nõuete keskkonnas on tootjal segu projekteerimise faasis võrrelduna varasemaga rohkem vabadust valida erinevaid lähtematerjale ja varieerida segu terakoostist, saavutamaks segu kestvus- ja toimivusomaduste seisukohalt paremat lõpptulemust.
Üldise põhimõttena on korrigeeritud ja vähendatud kõikide segude sõelkõveraväljade kirjeldamiseks kasutatavate sõelte arvu. Ka on uues standardi versioonis nüüd kehtestatud numbrilised nõuded deformatsiooni- ja kulumiskindluse näitajatele. Varasemas versioonis olid need näitajad deklareeritavad väärtused ehk otsest numbrilist nõuet ei eksisteerinud.
Asfaltbetoonsegude sõelkõveraväljad läbisid ka põhjalikuma uuenduskuuri, eeskuju sai võetud Põhjamaade sarnastest segudest. Lubatud väljad on tehtud võimalikult laiaks eesmärgiga võimaldada tootjatele laiemaid valikuvariante asfaltsegu toimivuse saavutamiseks. Kõikide asfaltbetoonsegude minimaalsed sideaine sisaldused on varasemaga võrreldes jäänud samaks. Nagu ka varem, on AC surf ja AC bin tüüpi segude sama täitematerjali terasuuruse ülemise mõõdu D-ga sõelkõveraväljad identsed ning lubatud minimaalne sideaine sisaldus on vastavatel AC bin segudel 0,2% võrra väiksem. Kui AC surf ja AC bin tüüpi segude sõelkõveravälju on laiendatud nn jämedamas suunas, võimaldamaks eelkõige lihtsamini tagada deformatsioonikindluse nõuete täitmist, siis AC base tüüpi segude sõelkõveravälju on vastupidi laiendatud nn peenemas suunas ning lubatud jäävpoorsuse väärtusi on toodud allapoole, et vähendada segu terastikulise segregeerumise ohtu ning muuta segusid pisut tihedamaks.
Killustikmastiksasfaltsegude lubatud sõelkõveraväljad on jäänud varasematega võrreldes sarnaseks, tehtud on vaid mõned kosmeetilised muudatused. Kõikide killustikmastiksasfaltsegude minimaalseid sideaine sisaldusi on varasemaga võrreldes vähendatud 0,2% võrra.
Olulise muudatusena on killustikmastiksasfaltsegudes lubatud kasutada fraktsioneerimata täitematerjali, mille D ≤ 5,6 mm. Varasemas redaktsioonis oli fraktsioneerimata täitematerjali kasutamine sootuks keelatud ning lubatud oli vaid peentäitematerjali kasutamine. Liiva kasutamine killustikmastiksasfaltsegudes polnud lubatud ka varem ja pole seda ka uue redaktsiooniga.
Muudatused segude valikus
Uuest standardi redaktsioonist jäi välja AC 4 surf segu ning lisandus uuena AC 8 bin segu. AC 8 bin segu on ette nähtud kasutamiseks tasanduskihtide rajamisel ja hüdroisolatsiooni kaitsekihina, näiteks sildadel ja viaduktidel. Ka AC 4 surf segu leidis varem kasutust hüdroisolatsiooni kaitsekihina, näiteks sildadel ja viaduktidel. Tänaste hüdroisolatsioonimaterjalide puhul ei ole vajalik kasutada nii peeneteralist segu, millega kaasnevad deformatsioonikindluse probleemid.
Edaspidi on võimalik hüdroisolatsiooni kaitsekihis kasutada jämedateralisemaid segusid. Eraldi juhiks projekteerijate tähelepanu sellele, et hüdroisolatsiooni kaitsekihti tuleb valida AC bin tüüpi segud, mille nõuded ja omadused on selleks sobivaimad.
Praegu laialt levinud praktika AC surf segude kasutamiseks hüdroisolatsiooni kaitsekihis ei ole kohane, sest AC surf segude nõuded on valitud lähtuvalt nende sobivusest kulumiskihtidesse. Hüdroisolatsiooni kaitsekiht ei ole kulumiskiht!
Asfaltbetoonsegude koosseisus on nüüd lõpuks standardi tasemel reguleeritud ka aastakümneid ilma konkreetsete nõueteta kasutatud nn poolgraniitsegu või 45%-graniidisisaldusega segu (heal lapsel mitu nime). Aja jooksul on selle segu aluseks olevat 45% graniidisisalduse nõuet väga erinevalt ja loominguliselt tõlgendatud. Nüüd on paigas, et nõutud 45%-list graniidisisalduse määra tuleb täita selliselt, et alustada tuleb just mõõdult suurimast fraktsioonist ja liikuda väiksemate fraktsioonideni kuni täitematerjali sisalduse 45% nõude täitumiseni segus.
Kui killustikmastiksasfaldi, valuasfaldi ja dreenasfaldi segumarkide osas muudatusi ei toimunud, siis nn tehase mustsegude juures loobuti väiksema teramõõduga MSE 8 ja MSE 12 segudest ning juurde lisandus MSE 32.
Veel mõned täiendused
Uudse lähenemisena on standardisse lisatud sideaine sisalduse Bmin väärtuse korrigeerimine lähtuvalt teebituumeni margist. Enimlevinud teebituumeni margi 70/100 korral midagi korrigeerida pole tarvis, kuid sellest jäigema teebituumen 50/70 puhul tuleb Bmin väärtust suurendada ning pehmemate teebituumenite 100/150 ja 160/220 puhul vähendada.
Kuna viimastel aastatel hakkas Transpordiameti objektidel üha enam levima pehmemate teebituumenite kasutamine, siis oli selline muudatus vajalik, et tagada tootjatele täiendav võimalus täita kehtestatud deformatsioonikindluse nõudeid. Polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamisel bituumeni margist tulenevat korrigeerimist ei teostata.
Asfaltsegude standardiga kehtestati ka minimaalsed ja maksimaalsed tehnoloogilised kihipaksused, mida iga segumargi korral on lubatud paigaldada. Kui projekt näeb ette maksimaalsest lubatavast kihist paksema kihi, tuleb see paigaldada vähemalt kahes kihis, ja kui minimaalsest lubatavast õhema, siis sellist kihti paigaldada ei ole lubatud.
Nendele kihipaksustele peaksid teravdatud tähelepanu pöörama ka projekteerijad, et nad valiksid oma projektidesse vastavatele kihipaksustele sobivad segumargid, et ehitajad ei seisaks objektil silmitsi olukorraga, kus projektiga nõutud kihipaksusega segu ei pruugigi olla võimalik standardi järgi paigaldada.
Kommentaar: Vastupidavamate katendite lootus
Janek Hendrikson, Transpordiameti teehoiu arendamise osakonna juhataja
Transpordiametile annab uus EVS 901-3 võimaluse tellida riigiteedele loodetavalt vastupidavamaid asfaldist katendikihte. Võrreldes varasemaga on laiendatud nõudeid täitematerjalidele, mis annab tootjatele võimaluse kasutada laiemat lähtesortimenti, kui ta suudab tagada lõpptoote püsivusomadused, nagu näiteks deformatsiooni- ja kulumiskindluse. Uues standardis on rõhk lõpptoote omaduste kontrollil, mida ka asfaltsegu projekteerija peab hakkama arvestama.
Rõhutame, et soovitud lõpptoote omaduste saavutamiseks ei piisa alati standardis toodud lähtematerjalide minimaalsetest omadustest, seda ja muid riigiteedele olulisi erisusi on sätestatud Transpordiameti uues asfaldist katendikihtide ehitamise juhises.
