Eesti on ekspordimahtude arvestuses üks suurimaid puitmajade eksportööre Euroopas. Puidutööstus on oluline ka regionaalpoliitiliselt, kuna annab palju tööd ka peamistest tõmbekeskustest väljaspool elavatele inimestele.
Eesti puitmajatööstuse ekspordi peamised sithriigid – Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome – seavad toodangu kvaliteedile kõrged kriteeriumid. Ernst & Young Baltic AS ja SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbi viidud uuring teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ressursside väärindamise valdkonnas näitas, et suurem osa arendustööga tegelevatest puidutööstuse ettevõtetest ekspordib oma tooteid.
Kui arendustööd ei tee, siis on raske loota kvaliteedi ja ekspordi kasvule. Edukuse aluseks peab aga lisaks kõrgele kvaliteedile olema ka sobiv maksumus. Kõrgem kvaliteet nõuab arendustööd ja investeeringut ning sellega võivad kulud suureneda.
Kõrgem kvaliteet võib maksta rohkem, aga kallim toode pole alati kvaliteetsem. Tarbija võib suurema alginvesteeringu teenida tagasi väiksemate jooksvate kulude arvelt. Samas võib tarbija maksevõime seada piiri alginvesteeringule.
Kuidas liginullenergia puithoonete maksumust vähendada?
Tallinna Tehnikaülikool koos Aalto ülikooliga ja Kouvola Innovationiga Soomest, uurimisasutusega SINTEF Norrast ja Rootsist Växjö kohaliku omavalitsusega uurivad, mida teha, et alandada liginullenergia puithoonete maksumust. Projektis kaardistati olemasolevate liginullenergia puithoonete lahendusi (hanked, projekteerimine, ehitamine jne), uuriti näidishoonete sisekliimat ja energiatõhusust. Varem ehitatud hoonetest saadud teadmised ja kogemused kasutatakse uute näidisprojektide kavandamisel. (Vaata täpsemalt tulemusi veebiaadressilt https://neroproject.net).
Projektis uuriti ka hoone maksumust mõjutavaid tegureid alates lähteülesande koostamisest ja hanke korraldamisest kuni detailsete tehniliste lahendusteni välja. Hanke korraldamise mõju uuriti ühe lasteaia rajamise näitel.
Esimene hange korraldati hoone projekteerimiseks. Hanke tüüp ja hindamismeetod põhinesid madalaimal maksumusel (automaatne hindamine). Hankija eesmärgiks oli tähtaegselt ja optimaalsete kuludega projekteerida lasteaia vajadusteks vastav hoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleks madalad.
Ehituslik kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes pidi olema tagatud parimal moel. Lasteaia-hoone suuruseks oli kavandatud kuni 1400 m² ja eeldatavaks kogumaksumuseks oli 1,54 miljonit eurot.
Hankel lahendust otsimas: materjal ja teostajad
Projekteerimishankele esitati neli pakkumist. Võitja valiti välja kogumaksumusega 89 000 eurot. Projekteerimisprotsess kestis ~10 kuud. Arhitektuurse lahenduse eesmärk oli luua ainulaadne aedlinna rikastav avalik hoone, mis oleks tundlik kohaliku looduse ja ehitatud konteksti suhtes.
Pärast projekti väljatöötamist oli hoone eelarve kaks korda suurem kui esialgne eelarve, suurusjärgus üle 3 miljoni euro. Tellija pidi tegema uue hanke, kuna ehituseelarve ületas võimalusi.
Teine hange korraldati projekteerimise ja ehitamise ühishankena ehk integreeritud projektiteostuse (IPT) meetodil ja hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Esitati 2 pakkumust ja hanke võitja hind oli kogumaksumusega 1,58 miljonit eurot (maksumus 1,48 mln eurot + tellija reserv 7%). Projekteerimisprotsess kestis kaks kuud ning lasteaed avati juba aasta pärast.
Uue lahenduse kohaselt projekteeriti hoone tehases eelvalmistatud puitkarkasselementidest (betooni asemel, mis oli esimese lahenduse peamine ehitusmaterjal). Lisaks oli integreeritud projektiteostus võti, mis aitas eelarvet piirides hoida.
Elemendid tehasest ja lühem projekteerimisprotsess
Nagu näha, võimaldas tehases eelvalmistatud elementidest ehitamine lühendada nii projekteerimisprotsessi (kuna kasutati läbitöötatud standardseid detaile ja juba garanteeritud toimivusega tüüpseid tarindeid).
Tehases eelvalmistatud elementidest ehitamise eelis on suurem eelnev läbimõtlemine. Projekteeritakse ju ka tootejoonised valmis.
Projekteerimise ja ehitamise hankeid ühendades oli võimalik paremini kohandada tehnilised ja arhitektuursed lahendused tellija eesmärkidele. Kui puitmajatehasel on juba varasem analoogsete hoonete projekteerimise ja ehitamise kogemus, siis ei tule suurt hinnalisa ka kardetavate riskide osas. Väga palju ressurssi hoone maksumuse vähendamiseks on peidus läbimõeldud ehituses ja ehitamise ajal ümbertegemise vältimises. Harvad pole juhtumised, kus ühte sõlme ehitatakse mitu korda ümber – lisaks materjalidele kulub palju ehitustöölise, objektijuhi, projektijuhi, ehitaja kvaliteedijuhi, järelevalve tööaega. Sisemiste ja välimiste rikete kulud ning hindamiskulud on suuremad, kui ennetuskulud ja arendustöö kulud. Palju odavam on läbimõeldud tööprojekti alusel ehitada.
Kui ehitamise hanke aluseks on põhiprojekt, tuleb enne ehitamise alustamist koostada tööprojekt ja seda kõikides ehitusprojekti osades, mis on ka omavahel kooskõlas. Praktika näitab siinkohal, et ehitamise ajal suuremahuliseks projekteerimiseks enam aega ei jää. Seetõttu võib ka tööprojekti alusel teha ehitushanke, kus lisaks toodete nimetamisele esitatakse ka toodete võrdväärsuse kriteeriumid. Nii on võimalik vaba konkurentsi tagamiseks materjali ja tooteid soovi korral vahetada. Sel puhul saab hakkama tööprojekti muudatuste sisseviimisega, ehitushanke ajal pole vaja koostada tervet tööprojekti.
